ROOMA KUNST - PowerPoint PPT Presentation

slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
ROOMA KUNST PowerPoint Presentation
Download Presentation
ROOMA KUNST

play fullscreen
1 / 75
ROOMA KUNST
383 Views
Download Presentation
serena
Download Presentation

ROOMA KUNST

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. ROOMA KUNST KUNSTIAJALOO 1.KURSUS GÜMNAASIUMILE KOOSTAS KAJA MURD

  2. I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik • Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. • Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad • Karmid seadused ning tugev sõjavägi • Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse.

  3. teiste rahvaste mõjutused • Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. • Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist • Kreeka mõjud • Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. • Kreeka kunst - kreeka asundused Lõuna- Itaalias

  4. usund ja müüdid laenatud Kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed • Kreeka mõju suurenemine pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil eKr • Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi säilitamist.

  5. Arhitektuur Leht Vitruviuse (90-20 e.m.a.) teosest "Kümme raamatut arhitektuurist – Architectura Libri Dece

  6. Roomlased ehitasid • kivist kaari • lihtsaid võlve • kupleid ehitiste katmiseks • hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks. • sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.

  7. Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõt üle 40 meetri. • hiigelsuur kuppel on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele Apollodoros Damaskusest. Panteon Roomas. Läbilõige.

  8. Roomlased võtsid üle • kreeka sambad, eelistati korintose stiili • Sambad dekoratsiooniks • kasutati poolsammast ja pilastrit • kaared ja võlvid - kande funktsioon

  9. 1. Saj p Kr Rooma keisririik - kaunimad ehitised Ehitati • foorumeid - toredaid ja sammaskäikudega väljakuid • avalikke hooneid - terme, basiilikaid, staadione jne • võidu- ehk triumfikaari võidukate väejuhtide auks • keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. • Mausoleume - tähtsatele isikutele hauakambreid

  10. Foorumid Julius Caesari foorum Roomas. Ülemises vasemas nurgas Venus Genetrixi tempel. 1. saj. eKr Makett.

  11. Forum Romanum 2. saj. eKr Tagaplaanil Colosseum. Makett.

  12. Forum Romanum - Rooma vanim foorum kaasajal. Vaade Kapitooliumi künkalt.

  13. Forum Romanum u. 410 m.a.j.

  14. Augustuse foorum Mars Ultori templiga. 1. saj.

  15. Trajanuse foorum Roomas. 2. saj. eKr

  16. Monumendid Tituse triumfikaar. 81. m.a.j.

  17. Tituse triumf. Reljeef võidukaarel

  18. Constantinus Suure triumfikaar. 315.

  19. Mausoleumid Caecilia Metella mausoleum. 30.a.

  20. Augustuse mausoleum 1. saj Makett.

  21. CaiusCestiuse mausoleum. u. 12 ekR

  22. Keiser Augustuse mausoleum. 28-23 eKr

  23. KeiserHadrianuse mausoleum. 135-139. Praegu tuntud ka kui Castel Sant' Angelo, Rooma paavstide kindlus keskajal.

  24. Hadrianuse mausoleumi makett.

  25. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn. • suurejoonelised avalikud lõbustusasutused: • Tema suurim teater Colosseum mahutas 50000 pealtvaatajat. • See oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater; samasugust põhimõtet rakendatakse tänapäeval staadionite rajamisel. • Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermani torn Tallinnas– seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185X165m. • Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus.

  26. Circus Maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. eKr

  27. Colosseum. Keisrite Vespasianuse ja Tituse 70-82. rajatud oma aja kohta hiiglaslik amfiteater, mis mahutas u. 50 000 pealtvaatajat

  28. Colosseumi välisvaade 1. saj. Colosseumi läbimõeldud planeering on eeskujuks kaasaegsetele staadionidele

  29. Colosseumi rekonstruktsioon. Areenil sai pidada ka merelahinguid

  30. Colosseumi sisevaade kaasajal

  31. Colosseumi rüüstatud külg. Keskajal ja renessansiajastul kasutati amfiteatrit halastamatult kivimurruna

  32. Arles'i tsirkuse areen. Amfiteater on siiani kasutusel

  33. Vana-Rooma tsirkus Arles'is, Lõuna- Prantsusmaal. 1. saj.

  34. Omamoodi ajaviitekohad olid ka rooma saunad, nn termid. Need sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Rekonstrueeritud vanarooma ajast pärit termid Inglismaal Bath'is. 2. saj.

  35. Termide kompleks Bath'is, Inglismaal. Rekonstruktsioon

  36. Kuulsad Caracalla termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Termide avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid. Caracalla termid. Frigidaarium - jaheda vee basseini ruum.

  37. Caracalla termide varemed. 206-216

  38. Giovanni Battista Piranesi.Diocletianuse (284-305 m.a.j.) termide varemed Roomas 18. saj

  39. Foorumite ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned – basiilikad. Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. • Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses. • Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. • Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. • Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. • Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild).

  40. Rooma basiilika. Kasutati tavaliselt turu- või kohtuhoonena. Hilisemate kristlike kirikute eeskuju

  41. Tarberajatised Via Appia - konsul Appiuse rajatud tee Rooma ja Capua vahel. 3. saj. eKr

  42. Pont du Gard. Akvedukt Lõuna-Prantsusmaal Nimes'i lähedal. 1. saj. eKr

  43. Vana-Rooma aatriummaja tüüpiline põhiplaan

  44. Aatrium nn. Hõbepulma majas Pompejis. 1. saj.

  45. Aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon

  46. Peristüül - sammasõu - Vettiuse majas Pompejis. 1. saj. m.a.j.

  47. Keiser Hadrianuse villa Tivolis, Rooma lähedal. 118-138 m.a.j. Siseõue varemed.

  48. Sic transit gloria mundi - Nii kaduv on maailma hiilgus. Palee jäänused Palatinuse künkal - Rooma kõrgaristokraatia residentsis

  49. SKULPTUUR • skulptuure toodi Kreekast • kopeeriti • koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. • loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: • portreed • ajaloolised reljeefid