Kaasav haridus õppekorralduses

1. Kaasav haridus õppekorralduses Tiina Kivirand

2. Mis on kaasav haridus? • Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. • Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. • Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. • Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus.

3. Kaasav hariduspoliitika Kaasava hariduspoliitika tunnustamine: • Rahvusvahelisel tasandil • Rahvuslikul tasandil: seadusandlus • Isiklikul tasandil

4. HEV kategooriad

5. Kuulmispuudega õpilased ja õppekorraldus

6. Nägemispuudega õpilased ja õppekorraldus

7. Füüsilise puudega õpilased ja õppekorraldus

8. Kõnepuudega õpilased ja õppekorraldus

9. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilased ja õppekorraldus

10. Intellektipuudega õpilased ja õppekorraldus

11. HEV statistika võrdlus - EEAA

12. Miks ikkagi kaasav haridus? Maailm muutub ja moraalsed väärtused hinnatakse ümber, stereotüüpset mõtlemist eksponeeritakse üha vähem, mitte ükski alternatiiv ei ole aktsepteeritav, rikkumata moraalseid tõekspidamisi. • Ühtede inimeste väärtustamine rohkem kui teiste on ebaeetiline • Osadele õpilastele barjääride seadmine osaluseks elukohajärgses koolis ei ole aktsepteeritav • Säilitades koolikultuuri ja õppekorraldust, mis ei vasta õppurite mitmekesisusele põlistab ebavõrdsust • Arusaam, et kaasamine enamikel juhtudel puudutab ainult puudega õppureid, on eksitav • Nähes õpilaste erinevusi kui probleeme on mitterespekteeritav ja piirab õppimisvõimalusi • Segregeeritud õpetus puuetega õpilastele piirab nende põhilist inimõigust – õigust haridusele

13. Kaasava hariduse põhiprintsiibid Kaasavat haridust toetavad: • Hariduspoliitika • Kõikide osalus • Õpetajakoolitus • Organisatsiooni kultuur • Tugistruktuurid • Paindlik rahastamissüsteem • Õigusaktid

14. Kaasamist toetav poliitika Kaasava hariduse kvaliteedi edendamine nõuab selgelt sõnastatud poliitikat. Kõigile avatud kooli eesmärki tuleks edendada hariduspoliitika kaudu ning toetada vastavalt ka kooli tegevust. Kaasavat haridust toetav hariduspoliitika: • võtab arvesse rahvusvahelise tasandi poliitikat ja algatusi; • on piisavalt paindlik, kajastamaks kohaliku tasandi vajadusi; • on kõikidele osapooltele piisavalt teavitatud; • määrab kindlaks õpetaja, haridusasutuse ja tugiteenuste tasandi kohustused; • määrab, millist tuge ja koolitust pakutakse kõikidele sihtrühmadele nende kohustuste täitmiseks; • on välja töötatud erinevate sektorite koostöös.

15. Osaluse laiendamine, et suurendada kõikide õppijate haridusvõimalusi Kaasava hariduse eesmärk on laiendada juurdepääsu haridusele ning edendada kõigi kõrvalejäämisohus õppijate täielikku osalust ja võimalusi oma potentsiaali realiseerida. • Kaasamine puudutab laiemat õppijate ringi kui selgelt määratletud hariduslike erivajadustega õppijaid. • Ei piisa üksnes juurdepääsust tavaharidussüsteemile. Osalus tähendab seda, et õppijad on kaasatud õppetegevusse neile tähenduslikul viisil. • Osaluse laiendamiseks on esmatähtis positiivsete hoiakute kujundamine (õpetajad, õppijad, lapsevanemad)

16. Osaluse laiendamine õppija individuaalse haridustee tasandil • Käsitlus õppimiseset kui protsessist • Kõigi õppijate jaoks personaliseeritud õppimisviiside väljatöötamine • Vajadusel individuaalsed õppeplaanid • Sildistamata või kategoriseerimata õpetamis- ja õppimiskäsitluskäsitlus: koosõpetamine, koosõppimine, ühine probleemilahendus, diferentseeritud lähenemisviis õppijatele, tõhusad õpetamisviisid, hindamine, mis toetab õppimist.

17. Kaasava hariduse alane koolitus kõigile õpetajatele Et õpetajad töötaksid kaasavas keskkonnas tõhusalt, peavad neil olema sobivad väärtused ja hoiakud, oskused ja pädevused, teadmised ja arusaamad. Olulisimad teadmised ja oskused: • Diferentseerimine ja mitmekesiste vajadustega arvestamine. • Koostöö lapsevanematega. • Koostöö ja meeskonnatöö. Õpetajakoolitussüsteem peab pakkuma võimalusi: eripedagoogide koolituseks; meeskonna koolituseks; kooli- ja haridusjuhtide koolituseks; õpetajakoolitajate koolituseks.

18. Organisatsiooni kultuur ja vaimsus, mis soodustavad kaasamist Kooli või teiste haridusorganisatsioonide tasandil jagatud kultuur ja vaimsus, mis põhineb positiivsetel hoiakutel õppijate mitmekesisuse ning mitmekesiste haridusvajaduste arvestamise suhtes. Kaasamist toetava kultuuri tunnusjooned: • Kaasa on haaratud kõik huvirühmad • Seda suunavad kaasamist väärtustavad õppeasutuse juhid • Tegutsemisviisid, mis väldivad igasugust segregatsiooni • Pedagoogiline töö on suunatud kõikide õpilaste vajadustega arvestamisele • Meeskonnatöö kultuur ja avatus partnerlusele

19. Kaasamist toetavad tugistruktuurid Kaasamist toetavad tugistruktuurid: • koosnevad erinevatest teenistustest, organisatsioonidest ja tugikeskustest ning spetsialistidest vastavalt kohalikele vajadustele; • nende tegevust korraldatakse nii sektorite sees kui eri sektorite (haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalasutused jne) ning tugitöötajate meeskondade vahel; • nende tegevus on korraldatud nii, et see toetaks võimalikult hästi kõigi õppijate üleminekuid ühelt haridustasemelt teisele; • ühendavad erinevate ekspertide teadmised, arvestades õppijate vajadustega terviklikult.

20. Kaasamist toetav paindlik rahastamissüsteem Kaasamist soodustavad rahastamisstrateegiad: • Reageerivad paindlikult, tõhusalt ja mõjusalt õppijate vajadustele • Edendavad oluliste teenistuste sektoritevahelist koostööd • Tagavad piirkonna ja riigi tasandi rahastamisstruktuuride kooskõlastatud tegevuse • Detsentraliseeritud lähenemisviis ressursside eraldamisel • Ennetavate lähenemisviiside rahastamine • Kaasamise rahastamine haridusasutustes erinevate tegurite, mitte üksnes õppijate kindlakstehtud vajaduste alusel

21. Kaasamist toetavad õigusaktid Kõik riigi õigusaktid, mis võivad mõjutada kaasavat haridust, peaksid selgelt sõnastama kaasamist oma eesmärgina. • Sektorite ülesed õigusaktid. • Üks õiguslik raamistik, mis hõlmab kaasavat haridust kõigis haridussektorites. • Õigustele keskenduv lähenemisviis. • Riiklike õigusaktide vastavusse viimine rahvusvaheliste kokkulepete ja avaldustega, mis käsitlevad kaasamist.

22. Riiklik strateegia Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses Põhiprintsiibid: • Õiguste kaitse • Erisuste väärtustamine • Saavutuste tõstmine ja kooliarendus • Koostöö arendamine lastevanematega ja õpilastega • Koostöö teiste teenistustega • Professionaalsus • Monitooring

23. Riiklik strateegia Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses 1. Professionaalsuse arendamine 2. Erikoolide arendamine 3. Hariduslike erivajadustega õppe rahastamine 4. Õppenõustamiskeskuste arendamine ja nende rolli edendamine 5. Hariduslike erivajadustega õpilaste saavutuste jälgimine 6. Koostöö arendamine lastevanematega ja õpilaste kaasatuse suurendamine 7. Puuetega õpilaste ligipääsu suurendamine 8. Sektorite vahelise koostöö arendamine

24. Muutuste vajadus Õpetajate suhtumine Õpilase- keskne ÕK Õpetajate koolitus Kooli arendus Paindlikud õpetamis-meetodid Vajalikud õppevahendid Õpetajate ja koolide toetamine Lastevanemate ja kogukonna kaasamine Kooli struktuur ja kultuur

25. Koolide pädevusnõuded • Uue pädevuse arendamine • Praktika muutmine --------------------------------------------------------- INNOVATSIOON Planeeritud muutus eesmärgiga parandada praktikat

26. Innovatsiooniteadmiste 2 keskset valdkonda 1.Teooriad barjääridest ja vastuseisudest muutustele 2. Praktika muutmise teooriad Barjäärid Minu hoiakud ja tunded Teiste hoiakud ja tunded

27. 4 barjäärikategooriat • Psühholoogilised: turvalisus/kindlus versus ebaturvalisus/ebakindlus • Praktilised Ajafaktorid, ressursifaktorid, süsteemifaktorid • Väärtusbarjäärid • Võimubarjäärid

28. Praktika muutmine – probleemilahendusstrateegia 5. Faas Rakendamine • Faas • Tunnetatud vajadus 4. Faas Lahendus- ettepanekud Muutuste ellu- viija 2. Faas Probleemi kirjeldus Protsessi konsultant 3. Faas Ideed, kogemused, info

29. Õpilase individuaalne arendamine 4 faasi: • Eesmärk, mille suunas õpilast juhendatakse • õpilase seisund – olukord „siin ja praegu“ • korraldamine, et õpilasel oleks võimalik eesmärgini jõuda • õpilase arengu- ja õpiprotsessi hindamine vastavalt eesmärgile.

30. Milliseid teadmisi peaksid omama nõustamiskeskuste spetsialistid, et toetada õpetajat?