I sikliku eestvedamise ja organisatsioonikultuuri ning väärtuste roll

1. Isikliku eestvedamise ja organisatsioonikultuuri ning väärtuste roll Asko Talu Mentor Wihtla OÜ

2. Endast • Vanus: 42 • Perekonnaseis: vabaabielu • Lapsed: pojad (11 ja 9), tütar (5) • Elukoht: Keila • Haridus: Kadrina Keskkool (1985) Tallinna Tehnikaülikool (1992) • Viimane pikem töökogemus: TNT Eesti (1996–2007) • 2003 Eesti Kvaliteediauhinna võitja • 2004 Euroopa Parim Tööandja (Hewitt Associates uuringu alusel) Äripäeva töötajasõbralike ettevõtete TOP-s 3.koht • 2005 Äripäeva töötajasõbralike ettevõtete TOP-s 2.koht Euroopa Kvaliteediauhinna konkursi finalist • 2006 Euroopa Kvaliteediauhinna konkursi finalist ja eripreemia võitja • Ühiskondlik tegevus: Eesti Kvaliteediühing, MTÜ R.A.A.A.M., Haiba Lastekodu SA, Kadrina Keskkool, Keila Terviserajad SA, Keila Algkool, Erakool Läte (Keila Waldorfkool)

3. Meie eesmärk Õppida kõik koos väiksema kulumise hinnaga elus ja töös paremini hakkama saama ning elust ja tööst rohkem rõõmu tundma.

4. Juhtmõte • Ainuke asi, mis ei muutu, on see, et kõik muutub. • Ükski saavutus ei ole nii tähtis, kui see muutus Sinu sees, mis aitas saavutuseni jõuda.

5. Loomine Iga Sinu mõte, sõna ja tegu loob.

6. Minust mittesõltuvad tegurid 1. 2. 3. 4. 5.

7. Minust sõltuvad tegurid 1. 2. 3. 4. 5.

8. Minust sõltuvate tegurite jaotus • Hoiaksuhtumine, tähenduse andmine, kavatsus, põhimõtted, tahe; • Töökuspingutus, lõpuni tegemine, mugavustsoonist väljumine; • Tarkusteadmised, oskused, kogemused, arusaamine, mõistmine.

9. Teadmised vs Tarkus • Teadmised on vajalikud, aga mitte piisav eeldus tarkuse tekkimiseks. • Teadmised on vaja rakendada oskusteks ja selle tegevuse kaudu saadud kogemus aitab luua uusi seoseid. • Uued seosed ehk arusaamine on terviku mõistmise ehk uue kvaliteedi eelduseks. • Terviku mõistmine on tarkuse allikas.

10. Põhiprotsess Kõikvõimalike inimühendustepõhiprotsess on inimese areng. Kui inimene ei taju piisava selgusega, kuidas ta konkreetses keskkonnas kasvab ja edasi areneb, kuidas tema võimed ja tuleviku väljavaated järjest avarduvad, siis ta kas hakkab võitlema, mandub või lahkub!

11. Areng ja arengu eeldused • Areng on üleminek uude kvaliteeti. • Arengu eeldused: • suhtestumine, • loominguvabadus, • julgus ja oskus lahti lasta ning • tähelepanuvõime avardumine.

12. Vabadus • Vabaduse eeldus on kord. • Kord on kokkuleppeline ühiste normide ja reeglite kogum. • Demokraatia alus – lubatud on kõik, mis ei ole keelatud!

13. Hirm vabaduse ees • Vabadusega kaasneb õigus otsustada ja kohustus vastutada selle eest, mis juhtub seoses otsuste täitmisega ja mis saab edasi. • Inimesed, kes kardavad vastutust, püüavad jätta end ilma otsustamiseks vajalikest õigustest ja kohustustest. • Mõned veeretavad otsustamise kellegi teise kaela, edasi või tagasi, määramatule ajale.

14. Siht Sihi seadmine ehk unistuse või eesmärgi omamine on paratamatu eeldus, et oma elu teadlikult juhtida.

15. Eesmärk • Eesmärk on kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks rakendab subjekt tahet. Eesmärgi seab subjekt ise. • Eesmärgid on inimestel või inimeste rühmal, kes midagi otsustavad, seda teevad ja selle eest ka vastutavad. • Tegevustel, plaanidel, otsustel, asjadel ja nähtustel ei ole eesmärke, neil on otstarve. • Sihil tuleb püsida, eesmärk on vaja saavutada.

16. Eesmärgistatud protsess EESMÄRK VAHEND ENNETUS KOMPENSATSIOON PROTSESS TAGAJÄRG TULEMUS

17. Miks julgeid eesmärke ei püstitata? • Ei mõisteta, kuidas eesmärgi püstitamine aidata saab. • Hirm võimaliku ebaõnnestumise ees. • Ei osata eesmärki püstitada.

18. Õpetamine on missioon • Ükski diplom ega tunnistus ei tee kellestki Õpetajat. • Et saada Õpetajaks, pead Sa puudutama inimeste südant ja hinge. Selleks on vaja õpetada õpilasi, mitte ainet, oskusi või teadmisi.

19. Juht on aitaja • Aitamine on abi iseseisvaks muutumisel. • Aitamine muudab iseseisvaks, mitte ei tekita sõltuvust. • Juht mõistab ja mitte hukka !

20. Juht on eeskuju ja liider • Juht on oma mõtete, sõnade ja tegudega töötajatele (ning võib-olla ka kohalikule kogukonnale) innustav ja julgustav eeskuju. • Parim juht ei ole mitte see, kellel on kõige rohkem järgijaid, vaid see, kelle eeskuju järgides sünnivad uued liidrid.

21. Otsustamine ja vastutamine • Iga töötaja on otsustaja. • Otsustamine ja vastutamine käivad käsikäes. • Vastutada saab ainult see, kes otsustab. • Otsustada saab üksnes valikusituatsioonis. • Vastutada tuleb selle eest, mida teed ja ka selle eest, mida tegemata jätad.

22. Suhted ja elu kvaliteet • Meie elu kvaliteet sõltub meie suhetekvaliteedist. • Mitte miski muu peale suhete ei tooSinu ellu rohkem rõõmu ja rahulolu või siis vastupidi - probleeme ja kannatusi. • Suhteid ei ole mõtet luua saamise eesmärgil. • Suhted on selleks, et anda. • Andmine selleks, et saada on kaubandus.

23. Inimsuhted SUHTLEMINE subjekt Kommunikatsioon Interaktsioon SÜMBOLITE SÜSTEEM KÄITUMINE (tegevused) Informeerimine Manipuleerimine KOHTLEMINE objekt

24. Eneseusu tekkimine • Sa lood või hävitad usaldust iga oma suhte ja suhtumisega. • Usaldus loob eelduse edukogemuse tekkimiseks. • Järjepidevate edukogemuste tulemusel kujuneb välja eneseusk.

25. Eneseusu tähtsus • Eneseusk ehk endasse uskumine aitab vabaneda ohvrimentaliteedist. • Eneseusklik inimene juhib oma elu. • Mitu eneseusklikku inimest koos loovad eelduse sünergia tekkimiseks ehk mõistliku pingutusega erakordsete tulemuste saavutamiseks. KUI PALJU SINA ENESEUSKU KÜLVAD?

26. Väärtused I • Väärtuste ning normide aluseks on inimkond ja reflektsioon, mida me peame heaks või halvaks. • Väärtuste aluseks on inimese eneseväärikustunne(D.Hume, 1690). • Inimene, kes hoolib oma väärikusest, tahab enda silmis olla käitunud õigesti. • Ühiskonnas elades on inimesed üksteisele peegliks, üksteisest vastastikku hinnates kujunebki inimestel arusaam sellest, mis on moraalselt hea ja mis halb (A.Smith 1759).

27. Väärtused II • Me õpime väärtusi ja moraalireegleid niisama alateadlikult, nagu me õpime kõndima ja kuulama, ja me ei tea kunagi põhjust, miks need väärtused on just niisugused nagu nad on. • Väärtustega on tihtipeale nii, et neid teadvustatakse ainult siis, kui neist puudus on. • Haige inimene teab, kui oluline on tervis, vaene igatseb materiaalset kindlustatust ja üksik unistab armastusest.

28. Väärtused Eestis I • peetakse oluliseks individualistlikke püüdlusi, mitte sotsiaalset konformsust, • ollakse madalama rahvusliku uhkusega, • kasin poliitiline aktiivsus ja isiklik vastutus, • ei usaldata eriti üksteist, • perekonnal ei ole keskset rolli, • hälbelised kasvatusmudelid, • madal hariduskultuur/ kõrge kihistumine.

29. Väärtused Eestis II • vähene emotsionaalne kontakt, • suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase, • inimestel on viletsam tervis, • valitseb sooline ebavõrdsus, • rõhutatakse materialistlikke väärtusi, • madal keskkonnakaitsealane aktiivsus ja teadlikkus, • ollakse suhteliselt ebatolerantsed teiste gruppide suhtes.

30. 3 kõige tähtsamat asja elus I

31. 3 kõige tähtsamat asja elus I

32. Mida väärtustavad Eesti noored? • Kõrgharidus • Austusväärne amet • Kuulsus / tuntus • Materiaalne kindlustatus • Perekond • Armastus • Sõbrad • Huvitavad reisid

33. Kaks hunti • Kuri hunt - hirm, viha, kadedus, kurbus, ahnus, ülbus, alaväärsus, valskus, kõrkus, egoism… • Hea hunt - lõbu, rahu, armastus, lootus, tõde, tagasihoidlikkus, heldus, sõprus, sallivus, halastus, usk…

34. Tunnustamine ja tähelepanu • Tunneme rõõmu saavutustest ja tunnustame nii ennast kui teisi.

35. Sa kas usud, et suudad, või ei usu, et suudad, mõlemal juhul on sul õigus.Henry Ford

36. Läheme koos EESKUJUNA edasi! Asko Talu tel. 50 25215 atalu@online.ee