Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

1. Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Tõnis Lukas,haridus- ja teadusminister Tallinn, 18. veebruar 2009

2. Koolis toimuva õppe põhimõtted – § 7 • Kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile. • Õpilaste liikumisel ühelt haridustasemelt või kooliastmelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi. • Kool võib riiklike õppekavade piires vabalt kujundada õppeprotsessi. • Põhikooli valikainete ja gümnaasiumi õppesuundade kujundamisel arvestatakse õpilaste vajadusi ja huve.

3. Muudatused koolivõrgus – MIKS? • Laste arv väheneb oluliselt. • Gümnaasiumihariduse kvaliteeti (sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul. • Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja -keskkond. • Nn põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras. • Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. • Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Sidusus peab tekkima õppekavade lähendamise ja ühise organisatsiooni (gümnaasium, kutseõppekeskus) loomise võimaluse läbi.

5. Õpilaste arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

6. Klassikomplektide arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

8. Koolivõrgu üldpõhimõtted • Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades (allikas: Koalitsioonileping). • Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist (allikas: Praxise uuring).

9. Esimesed kooliastmed • Esimeste kooliastmete võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal. (allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)

10. Valdavaks koolitüübiks - põhikool • Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil (allikad: Praxise uuring, Üldharidus-süsteemi arengukava 2007–2013) • Mis on tugeva põhikooli tunnused?

11. Valdavaks koolitüübiks - põhikool • Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool. • Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igalpool võimalik. • Variandid: • Halduskoostöö (kooli ühine majandamine) • Ühisasutuste loomine (kooliühing) • Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

12. Mis on tugev põhikool? • Õpilaste arv: vähemalt 30–51 õpilast III kooliastmes. • Kvalifitseeritud õpetajad. • Kaasaegne (nõuetele vastav) õpikeskkond. • Tugisüsteemide rakendamine (vajadused ja võimalused kooliti väga erinevad).

13. Gümnaasiumiaste (1) • Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

14. Gümnaasiumiaste (2) • Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse. (Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007–2013)

15. Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

17. Olulisemad kvaliteedikriteeriumid gümnaasiumile • Kaasaegne õpikeskkond – määratletakse riiklikus õppekavas, sisehindamise kriteeriumides. • Kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu – nõutav ettevalmistus ja piisav koormus. • Õpilaste valikuvõimalused süvendatud õppeks, õppesuundade valikuks.

18. Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku tuleb vaadelda ühtsena. Üldine suund: tugevad gümnaasiumid ja tugevad kutseõppeasutused, nendevaheline koostöö. • Gümnaasium on eelkõige koht, kuhu minnakse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis ning mõnel määral ka kutseõppes ning kust reeglina otse tööle ei minda. • Soosida (eelistada) tuleb olukorda, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus asuvad lähestikku. Gümnaasiumi õpilastel võiks olla võimalik läbida teatud aineid kutseõppeasutuses. Kui gümnaasium ja kutsekool asuvad ühes hoones võiks teha järeleandmisi gümnaasiumis nõutavas õpilaste arvus, sest õpetajale on võimalik tagada täiskoormus kahe kooli peale kokku. • Kaaluda tuleks kutsekeskhariduse lõpetanutele täies mahus üldkeskhariduse omandamise võimaldamist lisa-aasta kaudu.

19. Turvalisuse tagamine koolis • Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. • Võimalused selleks loob kooli pidaja ning korraldab direktor. • Järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. • Kooli territooriumil võib teatud tingimustel kasutada jälgimisseadmeid. • Võib kontrollida ja teatud tingimustel piirata kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist. • Kooli kodukorras sätestatakse turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise rakendamise kord.

20. Kriisireguleerimine Direktor moodustab koolis alaliselt tegutseva koolitervise ja -turvalisuse nõukoja. Nõukoda: • koguneb hädaolukorras kiiresti, analüüsib olukorda ja koordineerib edasist tegutsemist, • töötab välja kriisireguleerimisplaani (kinnitab direktor). Kriisireguleerimisplaan annab hädaolukorras vastused küsimustele: Kes? Mida? Kuidas? Keda ja kuidas kaasatakse ja teavitatakse? • töötab välja meetmed ja teeb direktorile ettepanekuid seoses turvalisuse tagamise ja vägivalla ennetamisega , • teeb direktorile ettepanekuid seoses tervishoiuteenuse osutamisega .

21. Mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes Miks sätestada? • Õpetajate õigus õpilase käitumist juhtida on põhinenud peamiselt tavaõiguse põhimõtetel. • Tänapäeva ühiskonnas on vajalik toetada kooli autoriteeti senisest enam ka seadusandlusega. Kes võib rakendada? • Kõiki mõjutusmeetmeid võib rakendada kooli direktor. • Direktor võib anda volituse teistele kooli töötajatele (v.a ajutine keeld võtta osa ÕK välistest tegevustest ja ajutine õppes osalemise keeld).

22. Meetmed • 5 analüüsiva iseloomuga meedet toetavad ka teiste meetmete rakendamist. • Õppetunnist eemaldamine koos kohustusega saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused. • Pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus. • Ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis. • Ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused. • Kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine. • Kirjalik noomitus.

23. Kuidas rakendada? • Mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased. • Mõjutusmeetme valikul tuleb arvestada õpilase kohta teadaolevaid omadusi (nt vanus, hariduslikke erivajadusi, muid erivajadused või eritingimused). • Enne mõjutusmeetme rakendamist tuleb anda võimalus selgituste ja arvamuste andmiseks. • Kui õpilane leiab, et mõjutusmeetme rakendamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Oluline on tasakaal positiivse käitumise kinnistamise ja mõjutusmeetmeterakendamise vahel!

24. Koolikohustus PGSis: • Mõistet täpsustatakse: koolikohustuse mittetäitja on laps, kes ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või on põhjendamata puudunud enam kui 20% tundidest õppeaasta jooksul. • Koolikohustusiga pikendatakse 18. eluaastani, sest 17aastased põhihariduseta noored ei leia tööturul rakendust.

25. Koolikohustus PGSis: sätestatakse põhjendamata puudumine. Puududa võib, kui: • õpilane on haige või vajab tervishoiuteenust, • koolitee on läbimatu, ilm halb või muu põhjus võib vanema hinnangul kahjustada õpilase tervist, • kooli kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel ning muudel kodukorras sätestatud juhtudel. Põhjendamata puudumise korral võetakse kohe midagi ette: täpsustatud on lapsevanema kohused puudumisest ja selle põhjusest teavitamisel ning probleemide korral lapsevanema, kooli ja kohaliku omavalitsuse rollid ning teavitusreeglid.

26. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel. Lapsevanem: • Loob kodus õppimiseks soodsad tingimused. • Teavitab lapse välisriiki suundumisest. • Tutvub koolielu reeglitega – õigusaktidega ning toetab last nende järgimisel. • Teeb kooliga koostööd – osaleb arenguvestlustel, individuaalse õppekava koostamisel jms. • Kasutab kooli ja omavalitsuse pakutavaid tugimeetmeid. • Täidab lapsevanemale õigusaktides pandud kohustusi.

27. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel. Kool kasutab üht või mitut järgmistest meetmetest: • vestleb lapsega ja nõustab teda, • vestleb vanemaga ja nõustab teda, • viib läbi arenguvestluse, • määrab tugiisiku, kes peab osapoolte vahel sidet, • koostab individuaalse õppekava, • viib lapse käitumisraskustega õpilaste klassi, pikapäevarühma, õpilaskodusse.

28. Koolikohustus PGSis: Määratletakse osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustused ja vastutus koolikohustuse täitmisel. Vald või linn: • Kehtestab määrusega korra, mille alusel iga lapsevanem teab, milline on tema koolikohustusliku lapse elukohajärgne kool. • Loob koolikohustuse mittetäitjatega ja koolist puudujatega tegelemiseks ametikoha või struktuuriüksuse. • Korraldab sotsiaalteenuste või -toetuste, sotsiaalabi ja muu abi andmist koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale. • Korraldab võimalusel nende laste vanematele koolitusi, et toetada neid laste koolikohustuse täitmisel. • Peab täpset arvestust, võrdleb rahvastikuregistri ja EHISe andmeid ning selgitab välja koolikohustuse mittetäitmise põhjused õpilaste puhul, kes üheski nimekirjas pole.

29. Kohtumiseni!