1 / 4

Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest

Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest. Martin Kesler. Põlula KKK planeeriti algselt 100 000 kaheaastase lõhe või meriforelli laskuja tootmiseks, kuid ehitamata jäi 2-aastaste kalade kasvatusmaja ja garantiini hoone.

junius
Download Presentation

Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lühiülevaade Põlula kalakasvatuskeskuse arendamise võimalustest Martin Kesler

  2. Põlula KKK planeeriti algselt 100 000 kaheaastase lõhe või meriforelli laskuja tootmiseks, kuid ehitamata jäi 2-aastaste kalade kasvatusmaja ja garantiini hoone. • Sellest tulenevalt on kalade järelkasvatusvõimalused väiksemad • - haudemajja mahub maksimaalselt 400 000-500 000 marjatera • - aastaseks saab kasvatada 100 000-140 000 kala • - kaheaastaseks saab kasvatada 50 000-55 000 laskujat • - juhul kui kasvanduses hoitakse kahte sugukala karja (kummaski 330-390 kala), siis on võimalik kasvatada kõigest 10 000-12 000 kaheaastast laskujat. • Kasvanduse potentsiaali paremaks kasutamiseks asustatakse kaheaastastele laskujatele lisaks aastas 100 000-200 000 tähikut e. nookala kes ei ole veel valmis merre rändama.

  3. Praegune olukord • Forelli asustamisest on kavas loobuda, sest liigi looduslik taastootmistase on oluliselt paranenud. • Soome lahe lõhejõgedesse asustatakse ainult Kunda päritolu lõhet. • Lõhe asustusmaterjali saamiseks hoitakse kasvanduses Kunda päritolu sugukarja. • 2012. a osteti Lätist u. 100 000 Daugava jõe päritolul lõhe marjatera (need on planeeritud asustada peamiselt samasuviste tähnikutena Pärnu jõkke).

  4. Probleemid • Karantiinhoone puudumise tõttu on Kunda sugukarja uuendamine äärmiselt keeruline. Seetõttu ei ole praegusel hetkel võimlik planeerida ka harjuse ja siia asustamist. • 2-aastaste kalade kasvatusmaja puudumise ja Kunda sugukarja tõttu on kaheaastaseks laskujaks võimalik kasvatada vaid väike osa kaldest ja enamus kaldest tuleb asustada tähnikutena. • - Tähnikute asutamine on kujunenud problemaatiliseks • Soome lahe lõhejõgedes kus on taastunud looduslik sigimine ja “tühjade” asustamiseks sobilike jõelõikude hulk on piiratud. • - Tähnikude asustamine on sobilik Pärnu jõe keskjooksul, sest seal looduslikku päritolu lõhe noorkalu Sindi paisu tõttu ei esine.

More Related