Riigi maareservi moodustamise põhimõtted Jaanus Tamkivi keskkonnaminister - PowerPoint PPT Presentation

riigi maareservi moodustamise p him tted jaanus tamkivi keskkonnaminister n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Riigi maareservi moodustamise põhimõtted Jaanus Tamkivi keskkonnaminister PowerPoint Presentation
Download Presentation
Riigi maareservi moodustamise põhimõtted Jaanus Tamkivi keskkonnaminister

play fullscreen
1 / 16
Riigi maareservi moodustamise põhimõtted Jaanus Tamkivi keskkonnaminister
238 Views
Download Presentation
romney
Download Presentation

Riigi maareservi moodustamise põhimõtted Jaanus Tamkivi keskkonnaminister

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Riigi maareservi moodustamise põhimõttedJaanus Tamkivikeskkonnaminister

  2. Maareform arvudes seisuga 31. jaanuar 2008 • Maakatastris on registreeritud 556 409  katastriüksust • Registreeritud katastriüksusi on pindala 3 761 240 ha, mis moodustab 83,2% kogu Eesti maafondist Maakatastris registreeritud maa jaotumine omandivormide lõikes: • Eraomandis olev maa 65% • Riigi omandis olev maa 34,4% • Munitsipaalomandis olev maa 0,6%

  3. HETKESEISregistreeritud ja registreerimata katastriüksused maakondade lõikes %

  4. Eraomandis oleva maa jaotumine

  5. Riigiomandis oleva maa jaotumine

  6. Registreerimata maismaa ca 600 000 ha hinnanguline jaotumine

  7. Kasutusvaldusse jäetud maa Arv Pindala/ha • 2001 922084,3 • 2002 1202 335,7 • 2003 18493,3 • 2004 961 367,3 Arv Pindala/ha • 2005 78010 493,8 • 2006 8739 959,2 • 2007 8099 950,0 • 2008* 61736,3 * Seisuga 31.01.2008

  8. Riigi maareservi moodustamise eesmärk: tagada riigile õigusaktidega pandud kohustuste täitmiseks ning riigi ees seisvate eesmärkide saavutamiseks vajaliku maa olemasolu. Hinnanguliselt saab maareservi moodustada ca 300 – 370 000 ha maa osas. Täpse arvu väljatoomine ei ole võimalik, kuna pole teda munitsipaalomandisse antava maa pindala.

  9. Riigi maareservi moodustamise alus Vabariigi Valitsuse 2007.-2011. aasta tegevus-programmi kohaselt on maaga seotud põhi-ülesanded järgmised: • anda riigi valitsemiseks mittevajalik maa tsiviilkäibesse; • lõpetada riigile kuuluva põllumajandus- ja metsamaa andmine kasutusvaldusesse koos väljaostmisõigusega; • seadustada riigi ja kohaliku omavalitsuse omandis vabade maade võõrandamise ja rendisuhete ühtsed ja läbipaistavad tingimused, mille kohaselt omand või kasutusõigus läheb üle vaid avaliku enampakkumise korras.

  10. Maareservi moodustamine Seadusega sätestatud ülesandeid ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi arvesse võttes tuleks maareserv moodustada ning asjakohased menetlustoimingud läbi viia eelkõige (kuid mitte ainult) järgmiste maade osas

  11. Maareservi moodustamine • maad, millede osas on otstarbekas tagada pikema aja jooksul avalik maakasutus (suuremad veekogud, olulisemaid loodusvaatamisväärsused); • riigikaitseliste objektide (eelkõige polügoonid, laskeväljad jms harjutuspaigad) rajamiseks vajalik maa; • infrastruktuuriobjektide rajamiseks vajalik maa (teed, sillad, sadamad); • perspektiivsete looduskaitseliste piirangutega alade maa;

  12. Maareservi moodustamine • maavara võimalike leiukohtade maa ja maa, mis võib olla vajalik maavaraleiukohti sisaldava kinnisasja omandamiseks; • riigimetsamaa ning muu riigiomandis oleva maa piiride korrastamiseks ning muudeks maakorraldustoiminguteks vajalik maa, samuti RMK majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik maa; • riiklike sotsiaalobjektide püstitamiseks vajalik maa, samuti maa, mida võib pikemas perspektiivis olla vaja kohalike sotsiaalobjektide (lasteaed, kool, hooldekodu) rajamiseks kohalikule omavalitsusele;

  13. Maareservi moodustamine • muu maa, mis ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks, riigivaraseaduse alusel maa tsiviilkäibesse andmise korraldamine. Maareformi käigus maa eraomandisse andmise uute aluste väljatöötamine ei ole tänasel päeval enam põhjendatud ega otstarbekas ning seetõttu tuleb maareformi lõpuleviimiseks ka riigile maareserviks mittevajalik maa reformida ning seejärel riigivaraseaduse alusel kas anda rendile või enampakkumise korras võõrandada.

  14. Reformimata maade andmete kogumine • Tähtis on jätkuvalt riigi omandis oleva maa olemi ja selle kõlvikulise koosseisu väljaselgitamine ja täpsustamine. • Riik on algatanud senisest tõhusamalt, kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid, koostöös kohalike omavalitsustega informatsiooni kogumise katastris registreerimata maa kohta. • Maa-ameti poolt väljapakutud KOV-kaardirakenduse kaudu peaksid kohalikud omavalitsused esitama andmed reformimata maade kohta 15. märtsiks 2008.a

  15. Andmete kogumise statistika 227 kohaliku omavalituse kohta • 157 omavalitsusüksusele on väljastatud KOV-kaardirakenduse kasutamisõigused; • 70 omavalitsusüksust ei ole soovinud kaardirakenduse kasutusõiguste väljastamist; • 59 omavalitsusüksust on andmeid sisestanud kokku 2 037 maaüksust pindalaga 10 056 ha; • Sealhulgas 59 omavalitsusüksusest on 65% sisestatud maa pindala alla 100 ha.

  16. Tänan omavalitsusi, kes on andmeid esitanud!Loodan, et koostöö omavalitsustega jätkub tõusvas joones.