Ajalugu Saksa-Rooma riik - PowerPoint PPT Presentation

ajalugu saksa rooma riik n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Ajalugu Saksa-Rooma riik PowerPoint Presentation
Download Presentation
Ajalugu Saksa-Rooma riik

play fullscreen
1 / 14
Ajalugu Saksa-Rooma riik
377 Views
Download Presentation
habib
Download Presentation

Ajalugu Saksa-Rooma riik

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. AjaluguSaksa-Rooma riik Andree Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 02.11.2011

  2. Sisukord • Saksa-Rooma riik • Riigi nimest • Lipp • Keiser ja kuningas läbi riigi ajaloo • Keisrikroon 10. sajanditeisestpoolest • Saksa-Rooma riigi aadlihierarhia • I Püha Rooma keisririigikorraldus • Saksa-Rooma keiser • Friedrich III • Kasutatud allikad

  3. Saksa-Rooma riik • Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik, esialgu lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas eksisteerinud riik.

  4. Riigi nimest • Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 962–1806. Selle rajajaks oli Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto ja ta järglased nimetasid ennast lihtsalt keisriteks (Augustus), nad pidasid end Vana-Rooma riigi lääneosa taastajateks. Kuid seoses võitluses paavstlusega võeti kasutusele mõiste sakslaste kuningas, millele keisrid vastandasid kohe mõiste roomlaste kuningas, ning ajapikku tekkis idee Püha Rooma keisririigist kui sakslaste impeeriumist.

  5. Lipp aastatel 1200–1350

  6. Keiser ja kuningas läbi riigi ajaloo • Riigi eesotsas seisis keiser, kes oli ühtlasi ka Saksa kuningas • Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI • Lõplikult kaotas keisritiitel tähtsuse 19. sajandi • algul, mil Napoleon I enamiku keisririigist okupeeris ning 1806. aastal impeeriumi kaotas.

  7. Keisrikroon 10. sajanditeisestpoolest

  8. Saksa Rooma keisririik Aastal 1806

  9. Saksa-Rooma riigi aadlihierarhia • Keiser :oli ka kõrgeimvõimukandja • Kuningas :oli ka sõjaväejuht • Suurhertsog 1569. • Hertsog :hõimuvanem ja väejuht • Vürst :algselt hõimuliidu juht • Krahv :kõrgem ametnik • Parun ehk vabahärra :oli algselt madalaim • Rüütel, Aadlik • Keskajal olid rüütliseisuse madalamad astmed kannupoiss ja relvakandja

  10. I Püha Rooma keisririigikorraldus • Keisritel polnud alati võimu kogu riigi üle. Pidevalt tuli võidelda võimuahnete ja sõnakuulmatute suurfeodaalidega. Keisrid olid enamasti rahvuselt sakslased. Itaalia püüdis pidevalt riigist lahku lüüa (kuigi keisrile kuulus ka Itaalia kuninga tiitel) – keisrid pidid korduvalt ette võtma sõjaretki Itaalia vastu. See nõudis aega ja vaeva, muud riigiasjad kannatasid. Siiski olid Püha Rooma keisrid 10.-12. sajandil võimsaimad valitsejad Euroopas.

  11. Saksa-Rooma keiser Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august v1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452-1493

  12. Friedrich III • Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas. • Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad • Tema isa oli Steiermargi hertsog Ernst Raudne ja ema MasooviaCymburgis.

  13. Kokkuvõte Töö oli päris huvitav. Saime palju uut teada. TÄNAME KUULAMAST

  14. Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Saksa-Rooma_riik • Google pildiotsing • http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_III_(Saksa-Rooma_keiser)