EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS - PowerPoint PPT Presentation

lam
eesti energias steem tuulekliima ja rannikualade tuuleressurss n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS PowerPoint Presentation
Download Presentation
EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS

play fullscreen
1 / 44
Download Presentation
EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS
148 Views
Download Presentation

EESTI ENERGIASÜSTEEM TUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. EESTI ENERGIASÜSTEEMTUULEKLIIMA JA RANNIKUALADE TUULERESSURSS

  2. Eesti unikaalne energiasüsteem • 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist • 88.6% elektrist toodetakse Narva elektrijaamades riigi äärmises kirdenurgas • Aktiivne võrguühendus on vaid ida- ja lõunasuunas

  3. Eesti energiatoodang (2006) ja ülekandmine (GWh)

  4. Eesti elektrisüsteemi kaart

  5. Detsembri, juuni ja aasta keskmine tuule kiirus detsember juuni aasta

  6. Kust tulevad tormid?

  7. Kas ilm on läinud tormisemaks? Tormipäevade arv Vilsandil (üleval) ja aasta keskmise tuule kiiruse pikaajaline muutlikkus Jõhvi ja Väike-Maarja ilmajaama näitel

  8. Aastad pole vennad.Aasta keskmine tuule kiirus1891-2003 Aasta keskmine: v = 6.2 m/sKuu keskmine vmin= 3.5 m/s (1935 a.)v = 2.1 m/s (1937 a. august) vmax= 7.6 m/s (1897 a.)v = 11.0 m/s (1905 a. dets.) Keskmine aastane energiatoodang 500kW tuulikuga: P=1290 MWh/a Ebasoodsaima 10 aastase perioodi energiatoodang: P=768 MWh/a Soodsaima 10 aastase perioodi energiatoodang: P=1726 MWh/a

  9. Tuule suuna aastane dünaamika Hiiumaal

  10. Pakri tuulekliima Tuulteroos ja tuule kiiruse histogramm põhiilmakaarte järgi Energiatihedus (W/m2)

  11. Potentsiaalne aastane energiatoodang 500 kW tuulikuga

  12. Tuulenergeetika kasuks räägivad: • Klimatoloogiline tuuleenergia ressurss: üle 10 TWh • Tuulepotentsiaal on suurim Lääne-Eesti saarestikus ja rannikualadel, mis asuvad Narva elektrijaamadest kõige kaugemal ning seetõttu on ülekandekaod suurimad • Tuuleenergia on suurim sügis ja talvekuudel (igal kuul kuni 17% aasta summarsest energiahulgast), mil elektrienergiatarve on samuti suurim

  13. Tuuleenergia kahjuks räägib: Tuule kiiruse ja seetõttu ka toodangu varieerumine.

  14. Tsoneeringu eesmärk Vaja silmas pidada: Tuulikute püstitamiseks on sobilikud vaid alad, mis on majanduslikult tasuvad (heade tuuletingimustega) ning ei lähe vastuollu looduskaitseliste ja ühiskondlike huvidega • Leida alad, mis on keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike tegurite poolest sobilikud tuuleenergeetika arendamiseks • Vältida looduskeskkonna häirimist tuulikuparkide rajamisel • Vältida sotsiaal-majanduslikke konflikte tuulikuparkide rajamisel • Võimaldada infrastruktuuri eelisarendamist tuulikute püstitamiseks sobilikes piirkondades • Teemaplaneeringu kehtestamise kaudu “säilitada” tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad tuulikute püstitamiseks

  15. Tsoneeringu lähtekohad Tuuleenergia kasutamist takistavate erinevate keskkonna- või sotsiaalmajan-duslike tegurite iseloomu ja kombinatsiooni järgi eristatakse erineva rangusega piirangutsoone. • A)Välistav ala: Tuulikute paigutamiseks seadusandlikel põhjustel välistatud alad (nt. elamumaa, kalmistud, maanteed, kaitstavad loodusobjektid jne.); • B)Keeluala: seadusandlusest tulenevalt määratud funktsiooniga või piirangutega alad. Jaguneb tuuleturbiinide poolt algselt määratud funktsiooniga alale avaldatava võimaliku mõju poolest kaheks alamtsooniks: • B1 e. range keeluala (nt. linnukaitseala jne.) • B2 e. keeluala (nt. taimekaitseala, geol. kaitseala); • C) Piirangualad.Subjektiivsete tegurite kategooria, millel puudub piiranguteks õiguslik alus, kuid tuuleenergeetika rakendamine võib põhjustada olulist avalikku vastuseisu: nt. esteetilist naudingut pakkuvad maastikud ja puhkealad, surnuaedade ja maalinnade lähiümbrus jne; • D)Looduslikel põhjustel ebasobivad alad: nt. metsad, soomassiivid, siseveekogud jne.; • E) Sobivad alad:alad mille puhul olulisi tuuleenergeetika arendamist takistavaid tegureid ei esine.

  16. Välistavad alad

  17. Ranged keelualad ja välistavad alad

  18. Keelualad, ranged keelualad ja välistavad alad

  19. Piirangualad, ranged keelualad, keelualad ja välistavad alad

  20. Looduslikult ebasobivad, välistavad, ranged keelualad, keelualad ja piirangualad

  21. Tuulikute püstitamiseks sobivad alad

  22. Erinevate piirangute osakaal

  23. Eesti rannikualade tuulepotentsiaal

  24. Kavandatavad tuulikupargid

  25. Sobiliku tuuliku valik Ei ole ühte ideaalselt sobivat tuulikut kõikjale Eestis. Iga koha jaoks on oma tuulik.

  26. Tuuliku kõrguse valik Energiatoodangu sõltuvus tuuliku torni kõrgusest Tuule kiiruse vertikaalne profiil 10-90 m üle maapinna

  27. Tuulevälja modelleerimine ja asukoha valik

  28. Tuulteroos ja histogramm Energiaroos Energiatiheduse (W/m2) järgi

  29. Tuulikute paigutus

  30. Müra

  31. Visualiseering

  32. Varjud

  33. Tuulikute paigutus

  34. Tuulevari tuulikute taga

  35. Kriteeriumid tuulikute paigutuse hindamiseks Kasutustegur näitab tuuliku aastase tegeliku energiatoodangu suhet maksimaalsesse teoreetilisse toodangusse. Näiteks kui 2 MW nimivõimsusega tuuliku aastane energiatoodangu prognoos on 6000 MWh, siis kasutustegur avaldub järgmiselt: (6000 MWh/a) /(24 h *365,25 d *2 MW)=0,34 Efektiivsusinstalleeritud võimsuse järgi näitab tuuliku tootlikkust nimivõimsuse ühiku kohta. Näiteks kui 2,3 megavatise nimivõimsusega tuuliku aastane energiatoodangu prognoos on 6000 MWh, siis efektiivsus installeeritud võimsuse järgi avaldub: (6000 MWh/a) /2,3 MW =2609 (MWh/a) /MW Efektiivsus kasutatava pindala järgi. Antud näitaja saadakse tuulepargi kogutoodangu jagamisel tuulepargi alla jääva pindalaga. Kuna tuulikute paigutamiseks kasutada olev maa on piiratud ressurss, on oluline selle efektiivne kasutamine. Näiteks kui tuulepargi aastane kogutoodang on 100000 MWh ja pargi pindala on 300 ha, siis efektiivsus kasutatava pindala järgi saadakse järgnevalt: (100000 MWh/a) /300 ha =333 (MWh/a) / ha

  36. Audru14 tuulikut

  37. Audru23 tuulikut

  38. Audru27 tuulikut

  39. Tuuleparkide efektiivsuse võrdlus

  40. Paigutus- variant Tuuliku keskmine toodang (MWh/a) Var-jutus % Kasutus-tegur Efektiivsus installeeritud võimsuse järgi (MWh/a/MW) Efektiivsus pindala järgi (MWh/ha) 14 tuulikut 4187 4,54 0,23 2264 155 20 tuulikut 4038 8,69 0,22 2175 228 23 tuulikut 3950 9,46 0,21 1869 201 27 tuulikut 3937 10,16 0,21 1863 223 Audru20 tuulikut

  41. Tuulikud Eestis