Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine - PowerPoint PPT Presentation

Gabriel
energias stu ja taastuvenergia projektide finantseerimine l.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

play fullscreen
1 / 51
Download Presentation
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine
734 Views
Download Presentation

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine Jaan Tepp, MSc Energiasäästubüroo www.energiaaudit.ee

  2. SISUKORD • EU project called CF-SEP • EU directives and Estonian legislation • Energy audit and energy sertificate • ESCO scheme • Kuidas liigub säästetud raha? • EE and RES project risks

  3. EUproject CF-SEP 1.Intelligent Energy Europe (IIE) http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html 2.Commercial Finance of Sustainable Energy Projects 3. Main project goals: - compiling Financial Resources manual; - bank training; - finding five bankable EE\RES projects; - network of experts 4. Gathering all European EE\RES know-how under one roof (energy prices, legislation, investors, project developers, emission trade etc.).

  4. EU directives and Estonian legislation EE\RES sector regulating directives : • Building energy efficiency Directive 2002/91/EC • End-user energy efficiency and energy services Directive 2006/32/EC • RES projects favouring Directive 2001/77/EC • Republic of Estonia Energy Savings Program and its purview[www.mkm.ee] > energy • Electricity market legislation (regulates RES prices and amounts) • Estonian electricity market development plan for 2005-2015 • Long term public fuel and energy sector development plan

  5. 2002/91/EC basic points • Implementing building energy needs kehtestada hoonete energiatarbe arvutuseeskiri – Art 3; • Implement building EE minimum requirements– Art 4; • Guarantee that EE is concidered when building a new house or when renovating a house with an are over 1000m2– Art 5, 6; require energy certificate– Art 7; • Guarantee regular control for buildings that have their own boiler room, air conditioning devices, over 15 years old heating systems or for heating devices over 20kW– Art 8, 9.

  6. 2002/91/ECkohaldusala • Standardize Normeeritud sisekliima tagamine hoones: • a roofed construction having walls, for which energy is used to condition the indoor climate • Membership countries do not have to implement requirements on: • Buildings under heritage protection (churches, sanctuaries etc); • Temporary buildings, manufactoring facilities (2 years); • Summer houses (which are used no more than 4 months in one year); • Buildings with area less then 50 m2.

  7. Kavandatavad muudatused seadusandluses: • Legal limitations on property selling • Energy certificate is required in order to sell property – 2009 • New requirements in engineering and in construction process • EE minimum requirements, declarations- 2006 • Analyzing additional solutions during engineering process– 2006 • Energy certificate requirement for buildings where large crowds are gathering (2009) • Guaranteeing effectiveness for boilers and air conditioning • Additional requirements for importers/resellers,also end-user rights– 2006..2009

  8. Energiaefektiivsuse ja energiateenuste Direktiiv 2006/32/EC Article 1 – Purpose. Reducing end-user energy consumption and creating conditions for energy market development. Article 2 – Adaption. Companies offering EE services, including energy suppliers, distributors, retailers. Article 4 – General Purpose. Domestic suggested purpose is 6% within six years. Article 5 – Energy consumption in public sector. Membership countries guarantee, that public sector will be an example for implementing directive. Public sector will use one or more EE measures, which will help to reduce energy consumption in shortest possible term.

  9. Direktiiv 2006/32/EC (...jätk) Article 6 – Suppliers,distributors and retailers. Membership countris guarantee, that ESCOs,energy equipment installers, advisors and consultans have enough incentiveness And competitiveness in the energy market Article 11 – Funds and financial mechanisms. Funds are allowed to establish, which also have to focus on the end-user sector, in order to improve EE. Artikkel 12 – Energy audits. Membership countries guarantee energy audits availability to all end-users perfomed by qualified private companies.

  10. TE kasutuselevõtu soodustamise Direktiiv 2001/77/EC • Increasing electricity from RES by 2010, goal is to achieve 22% of electricity consumption from RES in EU. • Republic of Estonia in negotiating with the European Commission for achieving 5,1% of electricity consumed to be produced from RES. • In order to gain that percentage, most of the electricity has to be produced by wind power. Hydro electricity potential is very low in Estonia. Additionally: • EU has set a goal to increase the share of biofuels up to 5,75% of the market by 31st december 2010. In order to support this goal, it is possible to lower the excise of biofuels.

  11. Installed wind power, in MW

  12. Elektrituruseadus RT I 2004, 86, 583 Background: Todays situation: fixed price 81 cents for kWh. Planned change: fixed price upto 200GWh, after that 50 cents per kWh, but no guarantee of selling it (it is still possible to sell it to the consumer direclty). Energy Law 01.01.98 REprice 81cent/kwh. Indexed. Kokkuostuperiood fikseerimata. Elektrituruseadus 01.07.03 TE hind 80senti/kwh. Seotus Narva hinnaga Kokkuostuperiood 31.12.15. Pikaajaline energia- majanduse arengukava 16.12.04 TE 5,1% aastaks 2010, 10% aastaks 2020 Elektrituruseaduse parandus. 01.01.05 TE hind 81 senti/kwh. Indekseerimata Kokkuostuperiood 31.12.15. Limiteeritus võrgukadudega 20-50MW Elektrituruseaduse parandus TE toetus 50senti/kwh + turuhind. Kokkuostuperiood 12 a 2 turulimiiti: 200 + 400 GWh

  13. Tuuleelektri kokkuostumehhanismid Euroopas • Denmark: 88,62 cent per kWh tax free. Installing new devices + 35,87 cent. Total 124, 49 cent per kWh. • Finland: investment support up to 40% of the whole investment, tax refund 11,42 cent per kWh and price is set by Nordpool price (Nordic electricity market). • France: 131,1 cent per kWh for the first five years, if the farm is smaller then 12 MW. After 5th year the price varies from 47,7 up to 131,1 cent per kWh, depending on the farm production. • Germany: Fixed price 139,2 per kWh for the first five years, after that 93,8 up to 139,2 depending on the production. • Portugal: Fixed price from 67,2 up to 129,9 cent per kWh. Progressively fixed by the production. • Spain:Fixed price for the first 5 years 114,6 cent per kWh. 42,3 cent bonus, when choosing scheme “market price + bonus”. Price is reduced to 85% after the 5 years of operating. After 10 years the price will be 80%

  14. Energiaaudit ja energiamärgis 2002/91/EC Art. 7 insists that buildings have energy certificate. Energy certificate is required by the notary offices when selling property, starting from 2009. Reason: Client has the right to know additional costs when buying property. It is also crucial information for financial institutions to know about the clients payments. Energiamärgise väljaandmine on võimalik aga vaid hoone korraliku energeetilise auditeerimise sooritamisel. Seega on energiaauditi olemasolu energiamärgise väljaandmiseks oluline.

  15. Taani energiamärgis Building aadress and specification Auditors contacts Signature Heat Electricity Water CO2 amount Consumption

  16. Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarbimine Kraadpäevadega korrigeeritud elektritarbimine Kraadpäevadega korrigeeritud veetarbimine

  17. Energy plan Renovating measures with energy savings

  18. Läti energiamärgis Building data General certificate ´Main electricity Küte köetava pinna kohta CO2

  19. Renovation class Change after implementing measures

  20. General explanations

  21. Mis on energiaaudit (üld-definitsioon) • Audit annab ülevaate energia tarbimisest ja kadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega. • Energiaauditit võib vaadelda osana hoone seisukorra uurimisest, mille eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline ning tehniline olukord. Olukorra uuringuna on energiaaudit kasulik vahend, mis aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.

  22. Mis on termoülevaatus • Termoülevaatus on infrapunakaameraga tehtud hoone välispiirete pildistamine selgitamaks soojapidavust (mitte segi ajada auditiga !) • Termopildid näitavad kätte soojalekete täpsed asukohad, mida tavaliselt ei näe! • Vajalik temperatuurierinevus sees ja väljas ca. 15 kraadi

  23. Meie senine kogemus • Puuduvad hoonete energiatarvet piiravad kohustuslikud normid (referentsväärtused): välja töötatud EPN eelnõud, D2, EVS 837-1:2003 jms • Kraadpäevade kasutamine ebaühtlane • Energiaseire hooneautomaatika installeerimisega kaasnev küttekulude optimeerimine vajab alles tutvustamist • Juriidiliste baasdokumentide puudulikkus pärsib jagatud säästul põhinevate tehingute juurutamist • Tehniliste dokumentide keerukus ja nende kättesaamatus eesti keeles (IPMVP, EPC, ESG)

  24. Eesti nõuded audiitoritele • Soojusenergeetiku või kütte-ventilatsiooni inseneri kutse • Vähemalt 3 aastane töökogemus • MTR-i registreering (majandustegevuse register MKM-i juures) - http://mtr.mkm.ee/

  25. Meie kvalifikatsioon • 15 liikmeline tiim • Üle 300 sooritatud energiaauditi • Üle 150 termoülevaatuse raporti • 8 korterelamu renoveerimise projektijuhtimist • 6 suurt tööstusobjekti • 6 energeetika arengukava KOV-idele • Osalemine 3 rahvusvahelises projektis • jne

  26. Kuidas alustada säästmist? KÜ: loomulikult energiaauditiga, kuisüstemaatilise protseduuriga, mis annab adekvaatse arusaamise olemasolevast energiakasutusest objektil; määratleb faktorid, millised mõjutavad energiatarbimist ja näitab ära majanduslikult tasuvad energiasäästuvõimalused. Kinnisvara hindajatele:termoraport annab ülevaate, mis kipsplaadi all peidus on, ehk annab argumente kinnisvara õiglase hinna üle diskuteerimiseks

  27. Energiaauditi tarkvara

  28. Auditi tulemus majandustarkvaras

  29. Energiatarbimist mõjutavad faktorid • Hoone piirete (seinad, aknad, katus, põrand pluss infiltratsioon) termilised karakteristikud • Küttesüsteem • Õhu konditsioneerimise - ventilatsiooniseadmed • Sooja tarbevee süsteem • Automaatse kontrollimise süsteemid • Valgustus • Erinevad seadmed (nt. köök, pesumaja jne) • Hoone kujundus, asend ja orientatsioon • Väliskliima, kaasa arvatud päikesekiirgus • Sisekliima olukord • Seadmete ning süsteemide käitamise ja hooldamise taset

  30. Välispiirete soojustamine ja küttesüsteemi seos • Kui soojustame välispiirdeid, siis tuleb pöörata tähelepanu ka küttesüsteemile. Vastust vajab küsimus: kas küttesüsteem vastab uuele olukorrale? Kui ei vasta, siis teatud tingimustel võivad maja küttekulud jääda samale tasemele või halvemal juhul isegi kasvada Olulisemad abinõud: • Soojuse kulu mõõtmine • Uus automaatne soojussõlm (soojusvahetiga või segamispumbaga) • Küttesüsteemi püstikutele tasakaalustusventiilid • Torustike isoleerimine • Majale sobiva küttegraafiku seadistamine • Termostaatventiilid radiaatoritele • Öise temperatuuri alandamine • Erinevad ringluskontuurid ehk ühetorusüsteemilt kahele.

  31. ESCO teenus ja selle juurutamine • ESCO – Energy Service Company on ettevõte, kes investeerib energiasäästlikusse renoveerimisse ja teenib kasumit saavutatavalt säästult. • Mitmed ettevõtted pakuvad energiamajandamise alast konsultatsiooni, kuid puudub tarbijapoolne tugev “demand side ESCO”, kes pakuks teenuse täispaketti (projektijuhtimine, finantseerimine, järelvalve, jagatud säästu garantii, HVAC tehnoloogia). • Pangad on hea meelega valmis investeerima hoonete renoveerimisse, kuid ESCO skeem vajab alles tutvustamist.

  32. Mis on jagatud sääst? EPC (Enegy Performance Contracting) ESCO teenistuses: • võtab enda kanda energiaprojektide finantseerimise • teenib kasumit tehnoloogiavahetusest tuleneva säästu arvel • KOV ei kuluta raha investeeringuks, kuid saab uue infrastruktuuri omanikuks • maksab energiaarveid “vana tariifi” järgi lepinguperioodi jooksul

  33. Mis on EPC Juriidiline ja tehniline raamistus, mis määrab ära ESCO (ka TPF) tegutsemisraamid. Sisaldab: • Ärimudeli tehnilist kirjeldust • Pooltevahelist lepingut • Energiaplaani (energiaauditit) • Baasjoone arvutamise metodoloogiat • EPC-ks kvalifitseerumisreegleid • BAT loetelu ja kvaliteedinõuded vastavalt IPMVP-le • Saavutuste monitoorimisreegleid • EPC raamatupidamisreeglite kirjeldust

  34. ESCO teenused, mida TPF pakub läbi energiasäästu: A. planeerimine ja projekteerimine B. rahastamine C. rakendus D. On-line monitooring ja hooldus (efektiivsuse kontroll) F. partnerlus G. uute projektide identifitseerimine ja A....G

  35. Kuidas töötab

  36. “Garanteeritud” v. “Jagatud” sääst

  37. “Garanteeritud” v. “Jagatud” sääst - 2

  38. Riskid

  39. Kas mudel ka töötab? • Projekt identifitseeritakse valemi järgi: Sääst x lepingu pikkus = investeering + n • n = lepingutasu, maksud, O&M kulu • Mida suurem projekt, seda suurem n • Säästu saavutatav suurus peaks olema min. 20% baasjoonest • Baasjoon: hetkekulu fikseerimine läbi auditi • Võimalik on baasjoone pidev korrigeerimine (energiahindade ja intresside volatiilsus, O&M muutus, kliima jne) • Määratleda tuleb penaltisüsteemi mõjurid

  40. ESCO leping sisaldab: • Vastastikuseid kohustusi • Baasjoone määratlust ja säästuarvutust • Lepingutasu suurust ja lepingu pikkust • Installeeritava tehnoloogia ja on-line monitooringusüsteemi kirjeldust • Tehnoloogia omandivormi lepingu ajal ja peale seda • O&M kohustusi ja finantseerimisskeemi • Sõltumatu eksperdi kaasamise klausleid • jne

  41. Sõltumatu ekspert kaitseb kliendi huve • Hanke läbiviimisel • Assisteerib KOV valiku tegemisel vastavalt kehtestatud punktisüsteemile • Kontrollib baasjoone ja säästu arvutust (esitatavad arved!) • EPC lepingu täitmist • Tehnoloogia sobivust • O&M kohustuste täitmist • Riskianalüüsi teostamisel

  42. 1 Näidisprojekt - Tšehhi

  43. 2

  44. 3

  45. Kus liigub säästetud raha? • Kogu Eesti elamumajandus tarbib 16,6 PJ energiat aastas, kusjuures summaarne soojustarbimine sektorite lõikes on 31,2 PJ. • Katlamajades toodetud kaugkütte mahton 7,4 TWh aastas.Tallinnason aastane soojusenergia tarve 851,5 GWh. • Soojusenergia keskmine hind on 422 EEK/MWh. Eeldades20-30% säästu peale hoone renoveerimist, on kogu energiasäästu turu suurus ca. 1,3 TWh aastas. Rahalistes terminites võib aastane säästu maht küündida0,5miljardikroonini (33 million EUR).

  46. Kuidas liigub säästetud raha - 2 • IFC poolt 2003 a. sooritatud uuringu järgi on investeeringuvajadusedenergiasäästuks järgnevad: • tööstussektor 380 miljon EUR-i • elamumajandus 60 miljon EUR-i (saavutamaksmax. 2,5 TWh säästu) • avalik sektor 50 miljonit EUR-i • Eesti kogu elamusektori suurus on 36 miljonitruutmeetrit, millestpealinna maht katab 10 miljonit ruutmeetrit. • EL juurutab energiasäästu “valgeid sertifikaate” CO2 eq emissioonide kokkuhoiu kompenseerimiseks http://www.ewc.polimi.it/http://energyefficiency.jrc.cec.eu.int • Paraku on nimetatud mahtude saavutamine pikaajaline protsess, mis nõuab aega ja pühendunud osapooli

  47. Mida uut võiks finantssektor turule pakkuda • Tegelikkusega vastavuses olevat säästulaenu, kus renoveerimisega saavutatav sääst miinus riskikoefitsient lisatakse klassikalisele remondifondist lähtuvale max. laenusummale • ESCO tehingute finantseerimist • CO2 emissioonilepingute sildfinantseerimist

  48. TE ja ES projektide riskid • TE projektid: • nõrk tehniline informatsioon (nt. tuule- ja hüdroresurss) ning sellest tulenev vigane toodanguprognoos • tehniliste lepingute vastuolud detailide tasandil (nt. ehitusluba ja valitud tuulik; KMH ja detailplaneering jne). • oht ehituse nurjumiseks kohtuvaidluste tõttu • vale tehnoloogia valik: kiirete tuulte tuulik nõrga tuule alal jne. • poliitilised riskid: KOV meelsuse muutus peale det.pl. kinnitamist ja enne ehitusloa väljastamist • kokkuostu skeemi muutuse riskid (uue seadusandluse juures)

  49. TE ja ES projektide riskid • ES projektid: • Objektiomaniku soovimatus järgida energiaaudiitori soovitusi meetmete valikul • Ehituslepingute sõlmimisele eelnenud ettevõtete taustauuringute nõrkus • Nõrgad ehituslepingud • Suutmatus terviklikuks projektijuhtimiseks • Puudulikud ehitusprojektid • Olematu ehitusjärelvalve • Nõrk finantsdistsipliin