energias stu ja taastuvenergia projektide finantseerimine l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine PowerPoint Presentation
Download Presentation
Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 51

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine - PowerPoint PPT Presentation


  • 724 Views
  • Uploaded on

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine Jaan Tepp, MSc Energiasäästubüroo www.energiaaudit.ee SISUKORD EU project called CF-SEP EU directives and Estonian legislation Energy audit and energy sertificate ESCO scheme Kuidas liigub säästetud raha?

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine' - Gabriel


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
energias stu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Energiasäästu ja taastuvenergia projektide finantseerimine

Jaan Tepp, MSc

Energiasäästubüroo

www.energiaaudit.ee

slide2
SISUKORD
  • EU project called CF-SEP
  • EU directives and Estonian legislation
  • Energy audit and energy sertificate
  • ESCO scheme
  • Kuidas liigub säästetud raha?
  • EE and RES project risks
slide3
EUproject CF-SEP

1.Intelligent Energy Europe (IIE)

http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html

2.Commercial Finance of Sustainable Energy Projects

3. Main project goals:

- compiling Financial Resources manual;

- bank training;

- finding five bankable EE\RES projects;

- network of experts

4. Gathering all European EE\RES know-how under one roof (energy prices, legislation, investors, project developers, emission trade etc.).

slide4
EU directives and Estonian legislation

EE\RES sector regulating directives :

  • Building energy efficiency Directive 2002/91/EC
  • End-user energy efficiency and energy services Directive 2006/32/EC
  • RES projects favouring Directive 2001/77/EC
  • Republic of Estonia Energy Savings Program and its purview[www.mkm.ee] > energy
  • Electricity market legislation (regulates RES prices and amounts)
  • Estonian electricity market development plan for 2005-2015
  • Long term public fuel and energy sector development plan
slide5
2002/91/EC basic points
  • Implementing building energy needs kehtestada hoonete energiatarbe arvutuseeskiri – Art 3;
  • Implement building EE minimum requirements– Art 4;
  • Guarantee that EE is concidered when building a new house or when renovating a house with an are over 1000m2– Art 5, 6; require energy certificate– Art 7;
  • Guarantee regular control for buildings that have their own boiler room, air conditioning devices, over 15 years old heating systems or for heating devices over 20kW– Art 8, 9.
slide6
2002/91/ECkohaldusala
  • Standardize Normeeritud sisekliima tagamine hoones:
    • a roofed construction having walls, for which energy is used to condition the indoor climate
  • Membership countries do not have to implement requirements on:
    • Buildings under heritage protection (churches, sanctuaries etc);
    • Temporary buildings, manufactoring facilities (2 years);
    • Summer houses (which are used no more than 4 months in one year);
    • Buildings with area less then 50 m2.
slide7
Kavandatavad muudatused seadusandluses:
  • Legal limitations on property selling
    • Energy certificate is required in order to sell property – 2009
  • New requirements in engineering and in construction process
    • EE minimum requirements, declarations- 2006
    • Analyzing additional solutions during engineering process– 2006
    • Energy certificate requirement for buildings where large crowds are gathering (2009)
  • Guaranteeing effectiveness for boilers and air conditioning
    • Additional requirements for importers/resellers,also end-user rights– 2006..2009
slide8
Energiaefektiivsuse ja energiateenuste Direktiiv 2006/32/EC

Article 1 – Purpose.

Reducing end-user energy consumption and creating conditions for

energy market development.

Article 2 – Adaption.

Companies offering EE services, including energy suppliers,

distributors, retailers.

Article 4 – General Purpose.

Domestic suggested purpose is 6% within six years.

Article 5 – Energy consumption in public sector.

Membership countries guarantee, that public sector will be an example

for implementing directive. Public sector will use one or more EE

measures, which will help to reduce energy consumption in shortest

possible term.

slide9
Direktiiv 2006/32/EC (...jätk)

Article 6 – Suppliers,distributors and retailers.

Membership countris guarantee, that ESCOs,energy equipment

installers, advisors and consultans have enough incentiveness

And competitiveness in the energy market

Article 11 – Funds and financial mechanisms.

Funds are allowed to establish, which also have to focus on the

end-user sector, in order to improve EE.

Artikkel 12 – Energy audits.

Membership countries guarantee energy audits availability to all

end-users perfomed by qualified private companies.

slide10
TE kasutuselevõtu soodustamise Direktiiv 2001/77/EC
  • Increasing electricity from RES by 2010, goal is to achieve 22% of electricity consumption from RES in EU.
  • Republic of Estonia in negotiating with the European Commission for achieving 5,1% of electricity consumed to be produced from RES.
  • In order to gain that percentage, most of the electricity has to be produced by wind power. Hydro electricity potential is very low in Estonia.

Additionally:

  • EU has set a goal to increase the share of biofuels up to 5,75% of the market by 31st december 2010. In order to support this goal, it is possible to lower the excise of biofuels.
slide12
Elektrituruseadus RT I 2004, 86, 583

Background:

Todays situation: fixed price 81 cents for kWh.

Planned change: fixed price upto 200GWh, after

that 50 cents per kWh, but no guarantee of selling

it (it is still possible to sell it to the consumer

direclty).

Energy Law

01.01.98

REprice

81cent/kwh.

Indexed.

Kokkuostuperiood

fikseerimata.

Elektrituruseadus

01.07.03

TE hind

80senti/kwh.

Seotus Narva

hinnaga

Kokkuostuperiood

31.12.15.

Pikaajaline energia-

majanduse

arengukava

16.12.04

TE

5,1% aastaks 2010,

10% aastaks 2020

Elektrituruseaduse parandus.

01.01.05

TE hind

81 senti/kwh.

Indekseerimata

Kokkuostuperiood

31.12.15.

Limiteeritus võrgukadudega

20-50MW

Elektrituruseaduse

parandus

TE toetus

50senti/kwh +

turuhind.

Kokkuostuperiood

12 a

2 turulimiiti:

200 + 400 GWh

slide13
Tuuleelektri kokkuostumehhanismid Euroopas
  • Denmark: 88,62 cent per kWh tax free. Installing new devices + 35,87 cent. Total 124, 49 cent per kWh.
  • Finland: investment support up to 40% of the whole investment, tax

refund 11,42 cent per kWh and price is set by Nordpool price (Nordic

electricity market).

  • France: 131,1 cent per kWh for the first five years, if the farm is

smaller then 12 MW. After 5th year the price varies from 47,7 up to

131,1 cent per kWh, depending on the farm production.

  • Germany: Fixed price 139,2 per kWh for the first five years, after

that 93,8 up to 139,2 depending on the production.

  • Portugal: Fixed price from 67,2 up to 129,9 cent per kWh.

Progressively fixed by the production.

  • Spain:Fixed price for the first 5 years 114,6 cent per kWh. 42,3 cent bonus, when choosing scheme “market price + bonus”. Price is reduced to 85% after the 5 years of operating. After 10 years the price will be 80%
slide14
Energiaaudit ja energiamärgis

2002/91/EC Art. 7 insists that buildings have energy

certificate. Energy certificate is required by the notary offices

when selling property, starting from 2009.

Reason: Client has the right to know additional costs when

buying property. It is also crucial information for financial

institutions to know about the clients payments.

Energiamärgise väljaandmine on võimalik aga vaid hoone

korraliku energeetilise auditeerimise sooritamisel. Seega on

energiaauditi olemasolu energiamärgise väljaandmiseks oluline.

slide15

Taani energiamärgis

Building

aadress and specification

Auditors contacts

Signature

Heat

Electricity

Water

CO2 amount

Consumption

slide16

Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarbimine

Kraadpäevadega korrigeeritud elektritarbimine

Kraadpäevadega korrigeeritud veetarbimine

slide17

Energy plan

Renovating measures with energy savings

slide18

Läti energiamärgis

Building data

General certificate

´Main electricity

Küte köetava pinna kohta

CO2

slide19

Renovation class

Change after implementing measures

slide21
Mis on energiaaudit (üld-definitsioon)
  • Audit annab ülevaate energia tarbimisest ja kadudest. Audit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega.
  • Energiaauditit võib vaadelda osana hoone seisukorra uurimisest, mille eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline ning tehniline olukord. Olukorra uuringuna on energiaaudit kasulik vahend, mis aitab koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.
slide22
Mis on termoülevaatus
  • Termoülevaatus on infrapunakaameraga tehtud hoone välispiirete pildistamine selgitamaks soojapidavust (mitte segi ajada auditiga !)
  • Termopildid näitavad kätte soojalekete täpsed asukohad, mida tavaliselt ei näe!
  • Vajalik temperatuurierinevus sees ja väljas ca. 15 kraadi
slide23
Meie senine kogemus
  • Puuduvad hoonete energiatarvet piiravad kohustuslikud normid (referentsväärtused): välja töötatud EPN eelnõud, D2, EVS 837-1:2003 jms
  • Kraadpäevade kasutamine ebaühtlane
  • Energiaseire hooneautomaatika installeerimisega kaasnev küttekulude optimeerimine vajab alles tutvustamist
  • Juriidiliste baasdokumentide puudulikkus pärsib jagatud säästul põhinevate tehingute juurutamist
  • Tehniliste dokumentide keerukus ja nende kättesaamatus eesti keeles (IPMVP, EPC, ESG)
slide24
Eesti nõuded audiitoritele
  • Soojusenergeetiku või kütte-ventilatsiooni inseneri kutse
  • Vähemalt 3 aastane töökogemus
  • MTR-i registreering (majandustegevuse register MKM-i juures) - http://mtr.mkm.ee/
slide25
Meie kvalifikatsioon
  • 15 liikmeline tiim
  • Üle 300 sooritatud energiaauditi
  • Üle 150 termoülevaatuse raporti
  • 8 korterelamu renoveerimise projektijuhtimist
  • 6 suurt tööstusobjekti
  • 6 energeetika arengukava KOV-idele
  • Osalemine 3 rahvusvahelises projektis
  • jne
slide26
Kuidas alustada säästmist?

KÜ: loomulikult energiaauditiga, kuisüstemaatilise protseduuriga, mis annab adekvaatse arusaamise olemasolevast energiakasutusest objektil; määratleb faktorid, millised mõjutavad energiatarbimist ja näitab ära majanduslikult tasuvad energiasäästuvõimalused.

Kinnisvara hindajatele:termoraport annab ülevaate, mis kipsplaadi all peidus on, ehk annab argumente kinnisvara õiglase hinna üle diskuteerimiseks

slide29
Energiatarbimist mõjutavad faktorid
  • Hoone piirete (seinad, aknad, katus, põrand pluss infiltratsioon) termilised karakteristikud
  • Küttesüsteem
  • Õhu konditsioneerimise - ventilatsiooniseadmed
  • Sooja tarbevee süsteem
  • Automaatse kontrollimise süsteemid
  • Valgustus
  • Erinevad seadmed (nt. köök, pesumaja jne)
  • Hoone kujundus, asend ja orientatsioon
  • Väliskliima, kaasa arvatud päikesekiirgus
  • Sisekliima olukord
  • Seadmete ning süsteemide käitamise ja hooldamise taset
slide30
Välispiirete soojustamine ja küttesüsteemi seos
  • Kui soojustame välispiirdeid, siis tuleb pöörata tähelepanu ka küttesüsteemile. Vastust vajab küsimus: kas küttesüsteem vastab uuele olukorrale? Kui ei vasta, siis teatud tingimustel võivad maja küttekulud jääda samale tasemele või halvemal juhul isegi kasvada

Olulisemad abinõud:

  • Soojuse kulu mõõtmine
  • Uus automaatne soojussõlm (soojusvahetiga või segamispumbaga)
  • Küttesüsteemi püstikutele tasakaalustusventiilid
  • Torustike isoleerimine
  • Majale sobiva küttegraafiku seadistamine
  • Termostaatventiilid radiaatoritele
  • Öise temperatuuri alandamine
  • Erinevad ringluskontuurid ehk ühetorusüsteemilt kahele.
slide31
ESCO teenus ja selle juurutamine
  • ESCO – Energy Service Company on ettevõte, kes investeerib energiasäästlikusse renoveerimisse ja teenib kasumit saavutatavalt säästult.
  • Mitmed ettevõtted pakuvad energiamajandamise alast konsultatsiooni, kuid puudub tarbijapoolne tugev “demand side ESCO”, kes pakuks teenuse täispaketti (projektijuhtimine, finantseerimine, järelvalve, jagatud säästu garantii, HVAC tehnoloogia).
  • Pangad on hea meelega valmis investeerima hoonete renoveerimisse, kuid ESCO skeem vajab alles tutvustamist.
slide32

Mis on jagatud sääst?

EPC (Enegy Performance Contracting) ESCO teenistuses:

  • võtab enda kanda energiaprojektide finantseerimise
  • teenib kasumit tehnoloogiavahetusest tuleneva säästu arvel
  • KOV ei kuluta raha investeeringuks, kuid saab uue infrastruktuuri omanikuks
  • maksab energiaarveid “vana tariifi” järgi lepinguperioodi jooksul
slide33
Mis on EPC

Juriidiline ja tehniline raamistus, mis määrab ära ESCO (ka

TPF) tegutsemisraamid.

Sisaldab:

  • Ärimudeli tehnilist kirjeldust
  • Pooltevahelist lepingut
  • Energiaplaani (energiaauditit)
  • Baasjoone arvutamise metodoloogiat
  • EPC-ks kvalifitseerumisreegleid
  • BAT loetelu ja kvaliteedinõuded vastavalt IPMVP-le
  • Saavutuste monitoorimisreegleid
  • EPC raamatupidamisreeglite kirjeldust
slide34
ESCO teenused,

mida TPF pakub läbi energiasäästu:

A. planeerimine ja projekteerimine

B. rahastamine

C. rakendus

D. On-line monitooring ja hooldus (efektiivsuse kontroll)

F. partnerlus

G. uute projektide identifitseerimine ja A....G

slide40

Kas mudel ka töötab?

  • Projekt identifitseeritakse valemi järgi:

Sääst x lepingu pikkus = investeering + n

  • n = lepingutasu, maksud, O&M kulu
  • Mida suurem projekt, seda suurem n
  • Säästu saavutatav suurus peaks olema min. 20% baasjoonest
  • Baasjoon: hetkekulu fikseerimine läbi auditi
      • Võimalik on baasjoone pidev korrigeerimine (energiahindade ja intresside volatiilsus, O&M muutus, kliima jne)
  • Määratleda tuleb penaltisüsteemi mõjurid
slide41
ESCO leping sisaldab:
  • Vastastikuseid kohustusi
  • Baasjoone määratlust ja säästuarvutust
  • Lepingutasu suurust ja lepingu pikkust
  • Installeeritava tehnoloogia ja on-line monitooringusüsteemi kirjeldust
  • Tehnoloogia omandivormi lepingu ajal ja peale seda
  • O&M kohustusi ja finantseerimisskeemi
  • Sõltumatu eksperdi kaasamise klausleid
  • jne
slide42
Sõltumatu ekspert kaitseb kliendi huve
  • Hanke läbiviimisel
  • Assisteerib KOV valiku tegemisel vastavalt kehtestatud punktisüsteemile
  • Kontrollib baasjoone ja säästu arvutust (esitatavad arved!)
  • EPC lepingu täitmist
  • Tehnoloogia sobivust
  • O&M kohustuste täitmist
  • Riskianalüüsi teostamisel
slide43

1

Näidisprojekt - Tšehhi

kus liigub s stetud raha
Kus liigub säästetud raha?
  • Kogu Eesti elamumajandus tarbib 16,6 PJ energiat aastas, kusjuures summaarne soojustarbimine sektorite lõikes on 31,2 PJ.
  • Katlamajades toodetud kaugkütte mahton 7,4 TWh aastas.Tallinnason aastane soojusenergia tarve 851,5 GWh.
  • Soojusenergia keskmine hind on 422 EEK/MWh. Eeldades20-30% säästu peale hoone renoveerimist, on kogu energiasäästu turu suurus ca. 1,3 TWh aastas. Rahalistes terminites võib aastane säästu maht küündida0,5miljardikroonini (33 million EUR).
kuidas liigub s stetud raha 2
Kuidas liigub säästetud raha - 2
  • IFC poolt 2003 a. sooritatud uuringu järgi on investeeringuvajadusedenergiasäästuks järgnevad:
    • tööstussektor 380 miljon EUR-i
    • elamumajandus 60 miljon EUR-i (saavutamaksmax. 2,5 TWh säästu)
    • avalik sektor 50 miljonit EUR-i
  • Eesti kogu elamusektori suurus on 36 miljonitruutmeetrit, millestpealinna maht katab 10 miljonit ruutmeetrit.
  • EL juurutab energiasäästu “valgeid sertifikaate” CO2 eq emissioonide kokkuhoiu kompenseerimiseks http://www.ewc.polimi.it/http://energyefficiency.jrc.cec.eu.int
  • Paraku on nimetatud mahtude saavutamine pikaajaline protsess, mis nõuab aega ja pühendunud osapooli
slide48
Mida uut võiks finantssektor turule pakkuda
  • Tegelikkusega vastavuses olevat säästulaenu, kus renoveerimisega saavutatav sääst miinus riskikoefitsient lisatakse klassikalisele remondifondist lähtuvale max. laenusummale
  • ESCO tehingute finantseerimist
  • CO2 emissioonilepingute sildfinantseerimist
slide49
TE ja ES projektide riskid
  • TE projektid:
    • nõrk tehniline informatsioon (nt. tuule- ja hüdroresurss) ning sellest tulenev vigane toodanguprognoos
    • tehniliste lepingute vastuolud detailide tasandil (nt. ehitusluba ja valitud tuulik; KMH ja detailplaneering jne).
    • oht ehituse nurjumiseks kohtuvaidluste tõttu
    • vale tehnoloogia valik: kiirete tuulte tuulik nõrga tuule alal jne.
    • poliitilised riskid: KOV meelsuse muutus peale det.pl. kinnitamist ja enne ehitusloa väljastamist
    • kokkuostu skeemi muutuse riskid (uue seadusandluse juures)
slide50
TE ja ES projektide riskid
  • ES projektid:
    • Objektiomaniku soovimatus järgida energiaaudiitori soovitusi meetmete valikul
    • Ehituslepingute sõlmimisele eelnenud ettevõtete taustauuringute nõrkus
    • Nõrgad ehituslepingud
    • Suutmatus terviklikuks projektijuhtimiseks
    • Puudulikud ehitusprojektid
    • Olematu ehitusjärelvalve
    • Nõrk finantsdistsipliin
slide51
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Tel. 66 0 66 56

www.energiaaudit.ee