Rahvusvaheline õigus

Rahvusvaheline õigus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus

Rahvusvahelise õiguse mõiste • Rahvusvaheline (avalik) õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid • Rahvusvaheline eraõigus sätestab toimimise siseriiklike seaduste vastuolu korral (conflict of laws) piiripealsetel juhtudel • Riigiülene e.supranatsionaalne õigus on õigusnormide kogum, mis kehtib vähemalt kahes riigis, kehtestatakse kogu õigusruumi hõlmava keskse (üldise) menetlusega ning on otse rakendatav, st on olemas riikide õiguskordadest sõltumatud kohtud, millel on otsuste täitmiseks reaalne jõud. (Transnatsionaalne e riikeläbiv õigus, EL-i õigus)

Rahvusvahelise õiguse subjektid • Põhilised subjektid on riigid • Teised toimijad on: • Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) • Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks • Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused • Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) • Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused • Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina

Kehtivuse alused • Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism) • Loomuõiguse varjatud mõju ius cogensi käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus • Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius

Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhe • Siseriiklik õigus võib omada rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli, ent pigem fakti kui õigusnormi tähenduses (riik ei saa end üldjuhul sisemaise õigusega õigustada) • Rahvusvahelise õiguse normide toime: • Monism • Dualism (transformatsioon ja adaptsioon) • Otsekohaldamine, kaudne kohaldamine (tõlgendamisel), kohaldamine normikontrolli käigus, kasutamine siseõiguse andmise alusena

Riik ja rahvusvaheliste suhete süsteem • Riik omandab rahvusvahelisõigusliku tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud osaline riikide süsteemis • Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. • „Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. (Giddens 1985: 263-264)

Ajaloolised rahvusvaheliste suhete süsteemi mudelid • Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs. barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida • Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses süsteemis

Westfaali suveräänsus- ja suhtemudel • Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta endast kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast • Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi • Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad • Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele • Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata • Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi • Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid

ÜRO maailmarahu mudel • Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise • Riigid elavad teineteisega rahus naabritena • Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast • Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks • Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks • ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut

Uus maailmakord? • ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09 rünnakuid ja mõnedesse piirkondadesse (nt. Dar-fur Sudaanis, Kosovo) massimõrvade ärahoidmiseks • Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks • Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism • USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist • ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks

Maailmastumise uued vastasseisud • Üliriik Ameerika Ühendriigid • Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) • Stabiilsed riigid (Šveits, Eesti, Singapur jt) VS • Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid • 4GW e. neljanda põlvkonna sõda (fourth-generation warfare), terroristirünnakud • Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?

Paaria- ja kokkuvarisenud riigid • Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa) • Kokkuvarisenud riigid (failed states): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe) • Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast

Eripiirkondi maailmas • ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt) • Antarktika eriseisund • Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia) • Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid • Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, Tšetšeenia (osalt) jt • Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Mani saar jt • Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine

Riikidevahelised vaidlused • Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui: • riikide vahel on lahkarvamus faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses • on tegemist huvide vastuoluga • ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses • Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides

Vaidluste lahendamise meetodid • Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) • Läbirääkimised • Head teened • Vahendus • Uurimine • Lepitus (lepitusmenetlus) • Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) • Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus • Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus

Riigi enesekaitsevahendid • Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. eelmine slaid) • Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid • Retorsioon e. vastuabinõu • Repressaal e. surveabinõu • Sõda: • Enesekaitse e. hädakaitse • Rünnak e. intervensioon – pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul

Retorsioon • Retorsioon e. vastuabinõu – ebasõbraliku, kuid seadusliku tegevuse toimepanemine, mis on ühe riigi vastus teise riigi poolt sooritatud ebasõbraliku, kuid seadusliku tegevuse toimepanemise eest • Retorsiooni eesmärgiks on suhte reguleerimine, mitte ainult kättemaks. Kannataja riik kitsendab teise riigi huve samal määral, kui tema enda huvid on kitsendatud • Retorsiooni oluliseks tingimuseks erinevalt repressaalidest on see, et retorsiooni puhul jääb mõlema riigi tegevus seaduslikesse piiridesse

Tavalised retorsioonimeetodid • Ebasõbralikult käitunud riigi diplomaatide arvu vähendamine • Diplomaatiliste suhete katkestamine • Ebasõbralikult käitunud riigi kodanike suhtes sissesõidukeelu kehtestamine • Vastava riigi ebasõbralikule tegevusele rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu juhtimine • Ebasõbraliku käitumise avalikustamine

Repressaal • Repressaal e. surveabinõu – ühe riigi poolt, kelle rahvusvahelisõiguslikke huve on rikutud, teisele riigile, kes nimetatud huve rikkus, varalise kahju tekitamine või mingil muul viisil selle riigi huvide kahjustamine mitteõiguspärase tegevusega • Repressaalide eesmärgiks on suhte reguleerimine, läbirääkimistele sundimine, mitte otseselt kättemaks • Repressaalide teostamine tähendab tihti probleemide kuhjumist, sest algset tegu, mille tõttu üldse repressaali teostama hakati, ei suudeta sageli piisavalt tõestada, rikutud normid võivad olla üldiselt tunnustamata ning repressaalid ise võivad olla liialdatud

Repressaalide liigid • Üldliigitus: • positiivsed repressaalid – teod, mida tavalistes tingimustes peetakse rahvusvahelise õiguse rikkumiseks • negatiivsed repressaalid – väljenduvadselliste tegude mittetegemises, mis tavalistes tingimustes oleksid kohustus-likud, nt. lepingute mittetäitmine, võla mittetasumine jne. • Embargo – laevade ja muu vara kinnipidamine sadamates või ulgumerel (rahvusvahelisõiguslik), sisse- ja väljaveopiirangud (majanduslik tähendus) • Blokaad – maa-alale, rannikule vm. ligipääsu piiramine. Rahuaja (pacific) ja sõjaaja (hostile) blokaad. Esimene lubatud ÜRO heakskiidul või mitteliikmesriigi poolt

Repressaalide näited • Repressaalide näiteid: • viisarežiimi ühepoolne muutmine • tähtajaliste varaliste kohustuste mittetäitmine • relvastatud jõudude demonstratsioon, ühise riigipiiri äärde relvajõudude koondamine • lepingu ühepoolne lõpetamine jne. • Vastavalt ÜRO põhikirja art 2 lg 4on riikidel keelatud rakendada relvastatud repressaale. Siiski on relvastatud repressaalid lubatud juhul, kui need kujutavad endast enesekaitset teise riigi relvastatud pealetungi vastu

Represaalide kasutuse piirangud • repressaali peab lõpetama kohe, kui rikkujariik (offending state) on hüvitanud kahju oma ebaseadusliku teo eest • repressaali ei või toime panna teise repressaali vastu • repressaale ei või toime panna, kui see võib kahjustada kolmandaid pooli • repressaal peab vastama kahju suurusele, mida algselt teise riigi poolt tekitati (st. ei tohi olla oluliselt suurem) • mõned autorid on arvamusel, et repressaale ei tohi kasutada, kuni ning kui läbirääkimised süüdlase poolt kahjude hüvitamiseks pole läbi kukkunud

Enesekaitse • Enesekaitse e. hädakaitse – juba alanud või vahetult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga(ÜRO põhikiri art 51). Peab olema: • vajalik • proportsionaalne e. mõõdupärane • Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul • Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel • Eristatakse: • individuaalset, ühe riigi poolt teostatud enesekaitset • kollektiivset, mitme riigi poolt ühiselt teostatud enesekaitset

Proportsionaalsus • Proportsionaalsus e. mõõdupärasus - nii negatiivsed kui positiivsed repressaalid jt. vahendid peavad vastama tekitatud kahju suurusele ja sellele sunni ulatusele, mis on tõenäoliselt vajalik rahuloleku saamiseks • Nt. ei saa õigustada riiki A, kes paneb aresti alla tuhandeid enda territooriumil elavaid B riigi kodanikke lihtsalt seetõttu, et riik B keeldus õigust mõistmast ühe A riigi kodaniku üle. Siiski on riigil A täielik alus keelata oma kohtutel B riigi kodanike üle õigust mõistmast või pidada kinni B riigi lipu all sõitvad laevad või peatada tegevus B riigiga sõlmitud kaubanduslepingu täitmiseks

Vajalikkus • Riigi enesekaitsevahendite rakendamisel peab olema mõistlik alus, nad peavad olema vajalikud (necessity) • Tihti on raske kindlaks teha, kas rikkujariik käitus ebasõbralikult, ebaseaduslikult. On olnud palju juhtumeid, kus mõlemad riigid väidavad, et tegutsesid enesekaitseks. Seepärast on riigilmõistlik enne vastumeetmete rakendamist kaaluda, kas teise riigi käitumine üldse tõi kaasa endaga küsimuse hädavajaduse rakendamisest, st. kas vastuabinõude rakendamine on üldse vajalik • Vajalikkuseküsimusvõib üles kerkida ka juhul, kui teise riigi poolt tekitatud kahju või käitumise küsimust saaks lahendada teisiti kui sellele riigile kätte makstes

Jõu kasutamise käsitluse areng • Keskaeg: õiglase sõja doktriin – sõda ilma õiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastane • 17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk) • Õiguspositivism (19. saj. jj.) – suveräänne riik iseotsustab, millal ja kelle vastu ta jõudu kasutab • Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas piirangud vaid sõja alustamisele • Briand-Kellogg’i pakt (1928) – üldine sõjast loobumise leping • ÜRO põhikiri (1945) – keelati jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine

ÜRO jõu kasutamisest (1970) • Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod • Riigid ei tohi kiasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil • Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest • Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramis-õiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil • Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide koraldamisest, neis osalemisest, abista-misest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist

Probleemid 1: ennetus ja välisabi • Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi • Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjaline

Probleemid 2: rahvaste enesemääramisõigus • Riigid on kohustatud hoiduma sunnijõu kasutamisest rahvaste enesemääramisõiguse, vabaduse ja sõltumatuse vastu (deklaratsioon 1970) • Koloniaalvõimude poolt jõu kasutamine vabastusliikumise mahasurumiseks on ühemõtteliselt hukka mõistetud (põhikiri+praktika) • Rahvusliku vabastusliikumise poolt jõu kasutamisel koloniaalvõimu vastu peab jõu kasutamine „olema kooskõlas ÜRO eesmärkidega” • Rahvusliku vabastusliikumise abistamine kolmandate riikide poolt on vaieldav, ühtset praktikat pole kujunenud. Pigem aktsepteeritakse poliitilist ja majanduslikku, mitte sõjalist abi, aga ka see pole üldkehtiv

Probleemid 3: kodanike ja vara kaitse välisriigis • Klassikalises rahvusvahelises õiguses oli riigi välismaal asuvate kodanike ja kodanike välismaal asuva vara kaitseks jõu kasutamine igati õiguspärane. • Tänapäevases rahvusvahelises õiguses on jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine põhimõtteliselt keelatud • Vaieldav on luba kasutada relvajõudu oma kodanike kaitseks terroristlike rünnakute vastu, ükskõik kus terroristid asuvad • Praktikas on välismaal asuvate kodanike kaitseks ka tänapäeval mõnikord jõudu kasutatud

Probleemid 4: sõjahädavajadus • Sõjaline hädavajadus (military necessity) – sõdivapoole õigus eirata teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud alal kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)

Probleemid 4: humanitaarinterventsioon • Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid • Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (pms. ÜRO) • Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga • Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekku-mise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid

Humanitaarõigus • Ius ad bellum (õigus sõjale) • Ius in bello (õigus sõjas e. humanitaarõigus) • Humaanse kohtlemise põhimõte • Neli rühma: • Relvajõudude liikmed • Muud võitlejad (probleemne) • Sõjavangid • Tsiviilisikud • Tribunalid ja rahvusvaheline kriminaalkohus

Kesksed rahvusvahelised kuriteod • Genotsiid e. rahvamõrv • Apartheid e. rassieraldus • Inimsusevastane kuritegu • Sõjakuritegu • Agressioon e. kallaletung

Rahvusvaheline õigus