1 / 27

Sidetehnilised standardid IRO01110 III osa Rahvusvaheline standardimine (IEC&ITU)

Sidetehnilised standardid IRO01110 III osa Rahvusvaheline standardimine (IEC&ITU). Maret Ots marots@lr.ttu.ee. International Electrotechnical Commission (IEC). http://www.iec.ch/ Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon

corby
Download Presentation

Sidetehnilised standardid IRO01110 III osa Rahvusvaheline standardimine (IEC&ITU)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sidetehnilised standardidIRO01110III osaRahvusvaheline standardimine(IEC&ITU) Maret Ots marots@lr.ttu.ee

  2. International Electrotechnical Commission (IEC) http://www.iec.ch/ Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon • asutati 1906 aastal St. Louis’is International Electrical Congress’i otsusega • organisatsiooni asutamist loetakse rahvusvahelise standardimise alguseks • peakorter asub Šveitsis • liikmeid on 66 • täisliikmed ja liitunud liikmed (14) • täisliikmeks olemine annab õiguse täielikult osaleda rahvusvahelises standardimises, neil on õigus hääletada; • liitunud liikmete õigused osaleda standardimistöös on piiratud, neil on vaatleja staatus, nad võivad osaleda kõigil IEC kohtumistel kuid neil puudub õigus hääletada. • Eesti Standardikeskus on liitunud liige • rohkem kui 900 tehnilist komiteed, alamkomiteed ja töögruppi • elektrotehnika ja elektroonika alased standardid • avaldanud ligi 4 000 standardit, spetsifikatsiooni, raportit

  3. International Electrotechnical Commission (IEC) • IEC tegevus hõlmab kogu elektrotehnika • elektroonika, • magnetilised ja elektromagnetilised nähtused, • elektroakustika, • telekommunikatsiooni • energia tootmise ja tarnimise • aga ka sellega seotud ülddistsipliinid • terminoloogia • sümbolid, • mõõtmise ja funktsioneerimise, • töökindluse, • projekteerimise ja arenduse, • ohutuse ja keskkonna. • standardid avaldatakse inglise ja prantsuse keeles. Vene Föderatsiooni rahvuslik komitee valmistab ette venekeelsed väljaanded. Osa dokumente on tõlgitud hispaania keelde • ISO ja IEC tööd reguleerivad ühised direktiivid

  4. International Electrotechnical Commission (IEC) • Väga laialt kasutatakse IEC poolt väljaantavat elektrotehnika sõnastikku • eesti keelde on tõlgitud näiteks: • EVS-IEC 60050(161):2000 Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik. Osa 161: Elektromagnetiline ühilduvus • EVS-IEC 60050(702):2001 Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik. Osa 702: Võnkumised, signaalid ja vastavad seadmed • EVS-IEC 60050(713):2001 Rahvusvaheline elektrotehnika sõnastik. Osa 713: Raadioside: saatjad, vastuvõtjad, võrgud ja ekspluatatsioon

  5. Standardimisteema - elektripistikud • info erinevate elektripistikute standardite kohta kogu maailmas http://www.iec.ch/zone/plugsocket/ • Euroopas • pinge 220, 230 või 240V • 3 erinevat pistikut ja 8 erinevat pistikupesa • väga palju erinevaid variatsioone • sama kombinatsioon, mis Eestis 220V (B4) on 8-s riigis • osa pistikuid ja pesasid omavahel ühildatavad

  6. CISPR - International Special Commitee on Radio Interference • IEC tehniliste komiteede hulka kuulub 1933 aastal loodud, 1950-st aastat IEC alamkomiteena töötav: • CISPR - International Special Commitee on Radio Interference • välja töötatud standardid antakse välja tähisega IEC-CISPR • CISPR eemärk: • edendada rahvusvahelist kokkulepet raadiointerferentsi aspektides seeläbi luues soodsad tingimused rahvusvahelisele kaubandusele. • horisontaaltasandil annavad nõu 4 nõuandvat komiteed vastavalt neljal alal: • elektroonika ja telekommunikatsioon • ohutus • elektromagnetiline ühildavus • keskkond

  7. International Electrotechnical Commission (IEC) CISPR alamkomiteed: • CISPR/SC A Radio-inteference measurements and statistical methods • standardid mõõtetehnikale ja mõõtmismeetoditele • CISPR/SC B Interference relating to industrial, scientific and medical radio-frequency apparatus, to other (heavy) industrial equipment, to overhead power lines, to high voltage equipment and to electric traction • CISPR/SC D Electromagnetic disturbances related to electric/electronic equipment on vehicles and internal combustion engine powered devices • CISPR/SC F Interference relating to household appliances tools, lighting equipment and similar apparatus • CISPR/SC H Limits for the protection of radio services • EMC üldstandardid: emissiooni e. kiirgusstandardid • CISPR/SC I Electromagnetic compatibility of information technology equipment, multimedia equipment and receivers • EMC üldstandardid: immuunsusstandardid

  8. International Electrotechnical Commission (IEC) • toodete ja protsesside standarditele vastavuse hindamine • on töötatud välja rahvusvahelistel standarditel põhinevad vastavuse hindamise ja toote sertifitseerimise skeemid, • globaalse käsitusega ja praktilised ning vähendavad eri maade erinevate sertifitseerimiskriteeriumite poolt põhjustatud kaubanduslikke barjääre ja aitavad avada tööstusele uusi turge • põhinevad vastastikusel tunnustamisel • IECEE: System for Conformity Testing and Certification of Electrical Equipment. • elektri –ja elektroonikaseadmete testimine • IECQ: System for quality assessment of electronic components and associated materials and processes. • elektroonikakomponendid ja sellega seotud materjalid ja protsessid • tootjad ja turustajad • volitatud esindajad • testimislaborid • erinevad heakskiiduprotseduurid, vastavus standarditele ISO 9001 või ISO/IEC 17025

  9. International Electrotechnical Commission (IEC) KOOSTÖÖ kõigis elektrotehnika standardimist puudutavates küsimusteks • IEC ei oleÜRO organisatsioon, kuid teeb tihedat koostööd United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) • rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega (ISO, ITU) • rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu World Health Organization (WHO) ja International Labour Office (ILO). IEC tegeleb palju ohutuse alaste standarditega, sellest ka selline koostööpartnerite valik • üks IEC tähtsaim partner on WTO, kelle liikmed tunnustavad läbi Agreement on Technical Barriers to Trade (TBT), et rahvusvahelised standardid omavad väga tõsist osa tööstusliku efektiivsuse parendamises ja maailmakaubanduse arendamises • regionaalsel tasandil on sõlmitud koostöökokkulepe CENELEC-iga (1996 aastal Dresdenis) katab nii uute tööde ühise planeerimise kui paralleelse IEC/CENELEC hääletamise.

  10. International Telecommunication Union (ITU) http://www.itu.int/ Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit • ÜRO organisatsioon, • rahvusvaheline organisatsioon, milles valitsused ja erasektor koordineerivad ülemaailmseid sidevõrke ja –teenuseid. • Asub Šveitsis, Genfis • Liikmeteks on 200 riigi esindajad • 1992 ITU liige on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, • Sideamet osaleb raadiokonverentsidel

  11. International Telecommunication Union (ITU) • ITU ajalugu peegeldab väga hästi telekommunikatsiooni arengut • 24. mail 1844 saatis Samuel Morse esimese avaliku sõnumi läbi telegraafiliini Washingtoni ja Baltimore vahel. Juba 10 aasta pärast oli telegraaf üldsusele kättesaadav. • Sel ajal ei ületanud telegraafiliinid riigipiire, kuna igas riigis oli kasutusel erinev süsteem ja oma telegraafikood, et tagada sõjaväe- ja poliitiliste telegraafisõnumite salajas hoidmine. Enne edastamist naaberriigi telegraafivõrgus tuli sõnumid dešifreerida, tõlkida ja anda üle piiri. • Seetõttu ei ole üllatav, et riigid otsustasid sõlmida lepingud oma rahvuslike võrkude vastastikuseks ühendamiseks. 1864 aastaks oli lisaks riikidevahelistele lepingutele sõlmitud ka juba mitmed regionaalsed lepingud • 17. mail 1865 aastal asutasid Pariisis 20 riiki The International Telegraph Union. Sõlmiti leping, kuid ühtlasi nähti ette võimalused, seda hiljem muuta ja täiendada. 17. maid 1895 loetakse ITU “sünnipäevaks” • 1876 leiutati telefon ja • 1885 aastal alustas The International Telegraph Union telefonitehnikat juhtivate rahvusvaheliste seaduste koostamist

  12. International Telecommunication Union (ITU) • 1896 leiutati traadita telegraaf, esimest tüüpi raadiokommunikatsioon ja selle uue tehnika kiire kasutuselevõtt eriti meresides viis selleni, et juba • 1903 aastal jõuti arusaamisele rahvusvaheliste regulatsioonide vajalikkuses • 1906 aastal asutati Berliinis The International Radiotelegraphy Union • 1906 aastal korraldatud International Radiotelegraph Conference’lkirjutati alla esimene International Radiotelegraph Convention. • selle konventsiooni lisa sisaldas esimesi reglemente raadiotelegraafiside reguleerimiseks. Alates sellest ajast korraldatud raadiokonverentsidel on neid reglemente muudetud ja täiendatud • tänapäeval tuntakse seda dokumenti raadioeeskirjade (Radio Regulations) nime all.

  13. International Telecommunication Union (ITU) • 1920 aastal sai Marconi Company improviseeritud stuudiotes alguse heliringhääling. • 1924 aastal asutati International Telephone Consultative Committee (CCIF) ja • 1925 aastal International Telegraph Consultative Committee (CCIT). • 1927 asutati International Radio Consultative Committee (CCIR). • CCIR -le tehti ülesandeks erinevatel telekommunikatsiooni aladel teostatavate tehniliste uuringute, testide ja mõõtmiste koordineerimine ja rahvusvaheliste standardite koostamine • 1927 aastal jagas Union tol ajal eksisteerivatele raadioteenustele sagedusribad • 1932 aastal ühinesid Madriidis The International Telegraph Union ja International Radiotelegraph Convention Rahvusvaheliseks Telekommunikatsiooni Liiduks International Telecommunication Union (ITU).

  14. International Telecommunication Union (ITU) • 1947 ÜRO spetsialiseerunud agentuur • Atlantic City - Plenipotentiary Conference’l sõlmis ITU lepingu ÜRO-ga • 1947 asutati sagedusspektri haldamiseks International Frequency Registration Board (IFRB) • samas muudeti kohustuslikuks 1912 aastal juurutatud sagedusjaotustabel • 1956 aastal ühinesid CCIT ja CCIF, ühiseks komiteeks sai International Telephone and Telegraph Consultative Committee (CCITT) • 1959 asutas CCIR uurimisgrupi raadioside kosmoseuuringuteks. • 1963 saadeti orbiidile esimene geostatsionaarne satelliit. • 1963 korraldati Extraordinary Administrative Conference sageduste määramiseks erinevatele kosmoseside teenistustele

  15. International Telecommunication Union (ITU) • 1989 aasta täievolilisel konverentsil (Plenipotentiary Conference) Nizzas jõuti lõplikult järeldusele ITU reorganiseerimise vajaduses. • Võeti vastu resolutsioon, milles rõhutati ITU liikmete vastutust selliste telekommunikatsiooni valdkonnas toimuvate tendentside reguleerimisel, nagu: • tehnoloogiline konvergentsus (lähenemine); • globaliseerumine; • konkurents; • toodete ja teenuste uuenemine; • vahe suurenemine telekommunikatsiooni arengus arenenud ja arenevate maade vahel. • 1990 aastal asutati ITU-s Telecommunications Development Bureau (BDT) osutamaks tehnilist abi arenguriikidele, et nad suudaksid osaleda ITU töös. • 1992. aastal alustati ITU uue struktuuri väljatöötamist ja lõplikult kujunes see välja

  16. International Telecommunication Union (ITU) 1994 aastaks kujunes välja ITU tänapäevane struktuur Plenipotentiary Conference World Telecommunication Advisory Council (WTAC) General Secretariat

  17. International Telecommunication Union (ITU) • ITU struktuur hõlmab: • täievolilise konverentsi Plenipotentiary Conference; • täievolilise konverentsi nimel tegutseva nõukogu - WTAC World Telecommunication Advisory Council; • rahvusvahelised telekommunikatsiooni maailmakonverentsid; • alaliselt töötava peasekretariaadi - SG General Secretariat; • raadioside sektori - the Radiocommunication Sector • maailma ja regionaalsed raadioside konverentsid, • raadioside assambleed • raadioreglementide nõukogu - Radio Regulations Board • telekommunikatsiooni standardimissektori - Telecommunication Standardization • maailma telekommunikatsiooni standardimiskonverentsid • arengusektor - Development Sector • maailma ja regionaalsed telekommunikatsiooni arengu konverentsid

  18. International Telecommunication Union (ITU) • täievolilised konverentsid - Plenipotentiary Conferences • toimuvad nelja aasta tagant • koosnevad kõigist ITU liikmete delegatsioonidest • kinnitavad organisatsiooni põhipoliitika • teevad organisatsioonilisi muudatusi • muudavad ITU tööd reguleerivaid dokumente (International Telecommunication Constitution and Convention) • Rahvusvahelised telekommunikatsiooni maalimakonverentsid - World Conferences on International Telecommunications • telekommunikatsioonireglementide- International Telecommunications –ülevaatamine • rahvusvaheliste telekommunikatsiooniteenuste üldprintsiibid; • administratsioonidele ja operaatoritele rahvusvahelise telekommunikatsiooni suhtes rakendatavad reeglid • avatud kõigile ITU liikmete administratsioonidele, • ÜRO-le ja tema spetsialiseeritud agentuuridele, • regionaalsetele telekommunikatsiooni organisatsioonidele, satelliitsüsteeme kasutavatele valitsustevahelistele organisatsioonidele • Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile -International Atomic Energy Agency.

  19. International Telecommunication Union (ITU) • ITU Nõukogu - The ITU Council- • koosneb 43-st ITU liikmest, kelle valib täievoliline konverents, kusjuures järgitakse võrdsuse printsiipi maailma viie regiooni vahel(Ameerika; Lääne-Euroopa; Ida-Euroopa ja Põhja-Aasia; Aafrika; Aasia ja Austraalia). • ülesanneteks on täievoliliste konverentside vaheaegadel • jälgida telekommunikatsiooni arengut maailmas, et olla kindel selles, ITU strateegia ja poliitika vastab täielikult kõigile muutustele; • ITU Peasekretariaadi ja kolme sektori töö koordineerimine ja finantskontroll

  20. International Telecommunication Union (ITU) • Radiocommunications - ITU-R -ülesanne - kindlustada kogu raadiosagedusspektri ratsionaalne, efektiivne ja majanduslik kasutamine; • tegevus katab: • spektri kasutamise ja seire; • teenustevahelise ühiskasutuse (sharing) ja ühilduvuse; • teaduse teenused; • raadiolainete levi; • püsi-satelliitteenuse (fixed-Satellite service); • raadiolainete levi; • fiksteenuse; • mobiilteenused; • heliringhäälingu (Sound broadcasting); • televisiooniringhäälingu.

  21. International Telecommunication Union (ITU) • ITU-R tööorganid on • Raadiokonverentsid (WRC; RRC) (Radio Conferences) • toimuvad iga nelja aasta järel koos Raadioside Assambleega(RA) (Radiocommunication Assemblies) • põhiülesanne on raadioreglemendiRadio Regulationsläbivaatamine ja vajadusel parandamine ITU nõukogu poolt koostatud päevakorra (agenda) alusel. • osalise tööajaga 9-liikmeline Raadioreglementide nõukogu (Radio Regulations Board) kinnitab protseduurid, mida kasutatakse raadioreglementide rakendamisel.

  22. International Telecommunication Union (ITU) • raadioside uurimisgrupid (SG) on ekspertide grupid, kus osalevad administratsioonide ja avaliku/erasektori esindajad, kes koostavad soovitusi, • raadioside uurimisgruppides osaleb üle 1 500 spetsialistitelekommunikatsiooni organisatsioonidest ja administratsioonidest üle maailma. • koostavad tehnilisi alusdokumente raadiosidekonverentsidele • koostavad ITU-R soovituste kavandeid, valmistavad ette raadiosideteenuste ja -süsteemide tehnilisi karakteristikuid ja tööprotseduure, • koostavad spektri haldamise ning raadioside teenuste ja süsteemide käsiraamatuid Handbooks. • ITU-R soovituste kavandkiidetakse heaks kirjavahetuse teel või järgmisel raadioside assambleel Radiocommunication Assembly. • raadioside kui telekommunikatsiooni standardimise uurimisgruppide tegevusalade ühisvaldkonda jäävad uuringud vaadatakse üle sektorivaheliste koordinatsioonigruppideIntersector Coordination Groups poolt.

  23. International Telecommunication Union (ITU) • ITU-T baasiks on 1956 aastal moodustatud International Telephone and Telegraph Consultative Committee (CCITT). • Vanemad ITU telekommunikatsiooni alased soovitused on praegugi tuntud mitte ITU-T vaid CCITT soovitustena • ITU-T • uurib tehnilisi, ekspluatatsiooni ja tariifide küsimusi • annab välja soovitusi (recommendations), selleks et standardida telekommunikatsiooni ülemaailmsel alusel • teeb koostööd ITU-R uurimisgruppidega • soovitused ei oma rahvusvaheliste kokkulepete jõudu, ja nende kasutamine on vabatahtlik • praktikas on paljud soovitused kohalike telefonikompaniide ja valitsuste poolt kehtestatud kohustuslikena

  24. International Telecommunication Union (ITU) • Standardimissektori tööd hõlmavad: • telekommunikatsiooniteenused ja võrgu töö; • telekommunikatsiooni tariifid ja maksustamisprintsiibid; • hoolduse; • välisseadmete ohutuse; • andmeside; • telemaatika teenuste terminalid; • kommutatsiooni, signaalimise ja man-machine language • edastuse, süsteemid ja seadmestiku; • ISDN

  25. International Telecommunication Union (ITU) • ITU-T tööorganid on: • Maailma Telekommunikatsiooni Standardimiskonverentsid (World Telecommunication Standardization Conferences), • Telekommunikatsiooni standardimiskonverentsid korraldatakse iga nelja aasta järel. • Standardimiskonverents WTSG kinnitab, muudab või lükkab standardi kavandid tagasi ja kinnitab tööprogrammi. Samuti võetakse vastu otsused uurimisgruppide töö jätkamiseks, või lõpetamiseks ning uute gruppide loomiseks. • TSAG on avatud liikmesriikide administratsioonide ja sektorite liikmete esindajatele ja uurimisgruppide esimeestele. • Ta: • vaatab üle ITU-T prioriteedid, programmid, tööd, rahalised küsimused ja tegevuse strateegiad; • annab juhised uurimisgruppide tööks; • koordineerib ITU-T koostööd teiste asjakohaste organitega ITU-R, ITU-D ja peasekretariaadiga; jne.

  26. International Telecommunication Union (ITU) • Telekommunikatsiooni standardimise uurimisgrupid SG on ekspertide grupid, kus osalevad administratsioonide ja avaliku/erasektori esindajad. • Ülesanne. • Täita ITU eesmärke, mis puudutavad telekommunikatsiooni standardimist: • uurida tehnilisi, ekspluatatsiooni ja tariifidega seotud küsimusi; • võtta vastu soovitusi Recommendations; • arvestada oma töös ülemaailmse standardimise vajadusi. • Tulemus: • jõus on üle 2 500 standardi (soovituse) recommendations, 55 000 leheküljel; • soovitused on vabatahtlikud standardid, mis on uurimisgruppides võetud vastu konsensuse alusel. • Tegevus: • standardimistööd teevad uurimisgrupid Study Groups, kus ITU-T liikmed • koostavad soovitusi erinevatel rahvusvahelise telekommunikatsiooni aladel küsimuste uurimise alusel (s.t uurimisala piires).

  27. International Telecommunication Union (ITU) • Telekommunikatsiooni arengusektori ITU-D eesmärgid on: • Tõsta otsustajate teadlikkust telekommunikatsiooni tähtsast osast rahvuslikus majanduses sotsiaalse arengu programmis. • Soodustada telekommunikatsioonivõrkude ja teenuste edasiarenemist, eiti arengumaades. • Suurendada telekommunikatsiooniteenuste juurdekasvu läbi koostöö regionaalsete telekommunikatsiooni organisatsioonidega • Aktiveerida ressursside mobiliseerimist abi osutamiseks telekommunikatsiooni alal arengumaadele soodsate krediidivõimaluste organiseerimisega. • Soodustada ja koordineerida programme asjakohaste tehnoloogiate üle andmise kiirendamiseks arengumaadele, kui toimuvad muudatused ja edasiarendused arenenud maade võrkudes. • Ergutadatööstuse osalemist telekommunikatsiooni arengus arengumaades ja pakkuda abi asjakohase tehnoloogia valikul ja üle andmisel. • Pakkuda vajadusel nõustamist, viia läbi või sponsoreerida väljaõpet tehnikas, majanduses, rahanduses, juhtimises, seadusandluses ja poliitikas, sealhulgas telekommunikatsioonialastes spetsiifilistes projektides.

More Related