rahvusvaheline turundus n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Rahvusvaheline turundus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Rahvusvaheline turundus

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 102

Rahvusvaheline turundus - PowerPoint PPT Presentation


  • 205 Views
  • Uploaded on

Rahvusvaheline turundus. Rahvusvaheline turundus. Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks. Miks üldse minnakse välisturule?.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Rahvusvaheline turundus' - allayna


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
rahvusvaheline turundus1
Rahvusvaheline turundus
  • Rahvusvaheline turundus on meetmete kogum, millega tootja pakub oma kaupa kindlasse majanduslikku, poliitilisse, seadusandlikku, kultuurilisse ja tehnoloogilisse keskkonda tarbijate vajaduste rahuldamiseks.
miks ldse minnakse v listurule
Miks üldse minnakse välisturule?
  • Kodumaine konkurents on tihe (ei jätku turgu).
  • Tehnoloogia kiire areng (toodete arendamine).
  • Toodete elutsüklid lühenevad (küpsusfaas).
rahvusvahelist turundust anal sitakse l htudes
Rahvusvahelist turundust analüüsitakse lähtudes:
  • väliskeskkonnast:
  • erineva arengutasemega riikide lõikes,

2) tegevusalast:

  • tooted/teenused,
  • hinnakujundamine,
  • turustuskanalid,
  • toetusmeetmed.
slide5
3) sisenemismeetodist:
  • eksport,
  • lepinguline sisenemine
  • investeerimine.
rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse erinevused
Kodumaine

Üks keel, rahvus, kultuuri.

Turg on ühtlane.

Info- kättesaadav.

Pol.teg.ebaolulised.

Valitsus ei sekku äri-otsustesse.

Rahvusvaheline

Mitu keelt, rahvust, kultuuri.

Turud on erinevad.

Info kogum. raske.

Poliitil.tegurid olulised.

Valitsus mõjutab äriot-suseid.

Rahvusvahelise ja siseriikliku turunduse erinevused
slide7
6. Üksikfirma mõju riigi-majandusele.

7. Rahvuslus soodustab

8. Ärikeskkond-stabiilne

9. Rahanduskliima üht-lane.

10.Valuuta on ühtne.

11.Äritegemise reeglid arusaadavad

Suurte firmade mõju tervele regioonile.

Rahvuslus takistab.

Ärikeskkond –ebakindel

Rahanduskliima-mitme-kesine.

Valuutad erinevad.

Äritegemise reegl. muu-tuvad, ebaselged.

slide8
12. Juhtkond on tervik-jagab vastutust ja kontrollib finantse.

Juhtkond on autonoom-ne, ei tunne ega kont-rolli eelarvet.

rahvusvahelise turunduse arengutegurid
Rahvusvahelise turunduse arengutegurid

Maksusoodustused

Suhteline välis-

kaubanduseelis

Toote elutsükli faas

Rahvusvahelise

turunduse kasv

Majanduslikud ja

demogr. trendid

Koduturu

konkurents

rahvusvahelise turunduse keskkond
Rahvusvahelise turunduse keskkond

Majanduslik keskkond

Kultuuriline keskkond

Rahvusvahelise turunduse otsused

Poliitiline keskkond

Tehnoloogiline keskkond

Seadusandlik keskkond

1 majanduslik keskkond
1.Majanduslik keskkond
  • Elatustase
  • Majanduse kogutoodang
  • Raha stabiilsus
  • Majanduse arengutase
elatustase
Elatustase
  • Elatustase näitab elukvaliteeti, aineliste vajaduste rahuldamise taset.
  • Näitajatena kasutatakse keskmist reaaltulu ühe inimese kohta, toidu- ja tööstuskaupade tarbimist, korteriolusid, sotsiaalset ja kultuurilist teenindamist, töö-taja keskmist tööaega eluks vajamineva muretsemiseks jne.
majanduse kogutoodang
Majanduse kogutoodang
  • SKP – sisemajanduse koguprodukt – mingi ajavahemiku jooksul kindlates terri-toriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtus.
  • RKP – rahvuslik koguprodukt – antud riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemused, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.
slide14
RKP = SKP + ekspordi-impordi saldo
  • Kasutatakse tavaliselt:
  • GNP(RKP) tervikuna
  • GNP elaniku kohta
raha stabiilsus
Raha stabiilsus
  • Välisvaluuta suur kõikumine koduvaluuta suhtes mõjutab oluliselt käivet ja kasumit.
  • Välisvaluuta odavnemine, kallinemine.
  • Mõju hindadele, ekspordile, majanduse arengule.
majanduse arengutase
Majanduse arengutase
  • M.Porteri 4 majanduse arengustaadiumit:
  • Teguristaadium – eelised ammutatakse loodusvarade või odava tööjõu olemasolust. (suhteline eelis)
  • Investeerimisstaadium – eelised on rajatud firmade võimele investeerida ajakohastesse tootmisrajatistesse.
slide17
3. Innovatsioonistaadium – tänu sissetulekute ja haridustaseme kasvule arenevad maailmaklassiga tugiharud.Määravaks on oskustest ja tehnoloogiatasemest tulenev tootlikkus.(kokureeriv eelis)

4. Rikkusestaadium – tähelepanu rohkem positsiooni hoidmisel kui tugevdamisel.

turundusmeetmestikud vastavalt arengutasemele
Turundusmeetmestikud – vastavalt arengutasemele
  • Toode – sissetulekute tase, toodete iseloom
  • Hind – sissetulekud, konkurentide hinnad
  • Jaotus – turustusk. pikkus, kes on vahend.
  • Toetus – infokanalite levik, millised üldse on
  • Riikide külgetõmbejõud sõltub ka infrastruk- tuurist – energiasüsteem, transport, side
2 poliitiline keskkond
2.Poliitiline keskkond
  • Poliitiline keskkond tähendab riigisiseseid ja rahvusvahelisi poliitilisi faktoreid, mis mõjutavad firma turundustegevust.
  • 1. siseriigi poliitiline keskkond
  • 2. rahvusvaheline poliitiline keskkond
  • 3. sihtriigi poliitiline keskkond
valitsuse majandusroll
Valitsuse majandusroll
  • Riikliku suveräänsuse säilitamine
  • Riikliku julgeoleku tagamine
  • Riikliku prestiiži tõstmine
  • Majandusliku heaolu parandamine
valitsuse m ju
Valitsuse mõju
  • Riigi osalus
  • Riik majanduse reguleerijana
  • Riigi kontrollivõimalused –konfiskeerimine, sundvõõrandamine, kodustamine (keelud, kvoodid, hinnakontroll, valuutakontroll)
kodustamine
Kodustamine
  • Kodustamine – süstemaatiline protsess, kes riik piirab ja kontrollib välifirmasid:
  • Osaleb kapitali ülevõtmises väisriigi firmalt
  • Riigi kodanike edutamine välisfirma juhtkonda
  • Elanikkonna huvide arvestamine otsuste langetamisel (vesi, elekter)
slide23
4. Kohaliku toodangu eelistamine imporditavale

5. Eksporditariifide kehtestamine

vabakaubandus v i protektsionism
Vabakaubandus või protektsionism
  • Vabakaubanduse eelised
  • Protektsionismi takistav mõju majanduse arengule
piirangud kauplemises
Piirangud kauplemises
  • Toll (tariif) – maks, mida makstakse piiri ületamisel, et piirata mingi kauba sissevedu (5-67%)
  • Kvoot – limiit, (koguseline piirang) mida võib sisse vedada.
  • Boikott – keeldumine mingi riigi toodetest, et kaitsta oma tooteid, sageli karistav funktsioon
  • Embargo – keeld välja vedada mingilt maalt või sisse vedada mingile maale kaupu. Võib kaasneda ka laevade arrestimine jne.
poliitiline stabiilsus
Poliitiline stabiilsus
  • Poliitiline stabiilsus on eriti oluline
  • Ebastabiilsust suurendavad:
  • Riigikorra muutuste sagedus
  • Riigikorra muutuste vägivaldsus
  • Vägivallaaktide esinemine, meeleavaldused, tööseisakud jne.
  • Elanike suur varanduslik ebavõrdsus
  • Riigisisesed kultuurilised, keelelised, usulised erinevused
ideoloogia
Ideoloogia
  • Ideoloogia on vaadete ja ideede süsteem.
  • Turunduse roll
  • Väliturule minnes.
  • Tuleb loobuda koduriigi ideoloogiast
  • Tunnistada sihtriigi poliitilisi tõekspidamisi
natsionalism
Natsionalism
  • Natsionalism – samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunne, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist.
  • Patriotism –positiivne
  • Šovinism - negatiivne
rahvusvahelised suhted
Rahvusvahelised suhted
  • Konkreetse välisriigi suhted firma kodumaaga
  • Välisriigi suhted teiste riikidega
  • Koduriigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
poliitilise keskkonna hindamine
Poliitilise keskkonna hindamine
  • Uuritakse siseriiklikku stabiilsust, välispoliitilisi konflikte, majanduslikku olukorda.
  • Välimised faktorid: firma kodumaa suhted välisriigiga, toote olulisus, tegevuse ulatus ja asukoht, firma nähtavus, poliitiline situatsioon.
  • Sisemised faktorid: firma käitumine, koostöö välisriigiga, tegevuse vastavus tavadele, filiaali sõltuvus emaettevõttest.
olulised k simused
Olulised küsimused
  • Kas toode kui strateegiline pakkumine on olnud poliitiliste debattide teemaks?
  • Kas toode on määrav tooraine mõnele tööstusharule (tsement, teras)?
  • Kas toode on poliitiliselt või sotsiaalselt tundlik (toiduained, ravimid)?
  • Kas tootel on riigikaitseline tähtsus?
3 seadusandlik keskkond
3.Seadusandlik keskkond
  • Kuigi turundusröötaja ei ole jurist, tuleks teada:
  • missugused seadused on rangelt kohustuslikud,
  • missuguste reeglite täitmist jälgitakse rangelt,
  • missuguseid norme kontrollitakse juhuslikult,
  • missusgune on otsuste tagapõhi.
kaks p hilist iguss steemi
Kaks põhilist õigussüsteemi
  • Tavaõigus – õiguse allikaks on pretsedendi (juhtumi) puhul tehtud otsus. Nii on alati sellel juhul talitatud. (Ingl.,USA,Kanada).
  • Koodeksiõigus – aluseks Rooma õigus. Baseerub kirjutatud seadustel ja õigusnor-midel. Jaguneb tsiviil-, kriminaal-, äriõigu-seks jne. On võimalikud erinevad tõlgen-dused. Kasut. enamikes riikides.
koodeksi iguse kaks r hma
Koodeksiõiguse kaks rühma
  • Romaani rühm – Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monako jne.
  • Germaani rühm – Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka, Itaalia, Jaapan jne.

Soome, Rootsi, Norra,Taani, Island – kuuluvad omakorda kokku.

Eesti õigussüsteem on kõige sarnasem germaani (saksa) rühmale.

k ige probleemsemad valdkonnad ri iguses
Kõige probleemsemad valdkonnad äriõiguses
  • Konkurentide salalepped (kartelli kokku-lepped)
  • Vahendajate lepingute tühistamine
  • Toote kvaliteet ja selle kontrollimine
  • Autoriõigus (patendid, litsensid, kaubamär-gid, nende õiguste kaitse)
  • Hinnakontroll
  • Garantiitõendid
vaidluste lahendamine
Vaidluste lahendamine
  • Vaidlused leiavad aset põhiliselt:
  • valitsuste vahel,
  • firma ja valitsuse vahel,
  • firmade vahel.
  • Haagi Rahvusvaheline Kohus, ÜRO Rah-vusvah.Kohus
  • UNCITRAL–Intern.Trade Law Comission
  • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraaži-kohus.
v liskaubanduslikud kitsendused
Väliskaubanduslikud kitsendused
  • Tollid – kodumaise tootmise kaitseks vä-liskonkurentsi eest, tulu saamiseks riigile

a) väärtuseline tollimaks – kindel% impordi-tava kauba hinnast (10%)

b) kindel tollimaks – kaubaühikule kehtestatud, ei sõltu hinnast

c) kombineeritud – tasutakse nii väärtuseline kui ka kindel tollimaks

d) liikuv tollimaks – muude teguritega seotud

slide38
2. Kvoot – koguseline piirang, millest rohkem ei tohi sisse vedada, ülenormi kogused maksustatakse kõrgemalt.

3.Embargo – riigivõimu keeld vedada välja mingile maale või vedada sisse mingilt maalt kaupu, valuutat jne.(vara arrestim.)

4. Boikott – poliitil.ja maj. võitlus üksikisiku, organisats. või riigiga. Täielik või osaline teatud kaupade ostmisest keeldumine.

wto world trade organisation
WTO – World Trade Organisation
  • 1994.a. novembris Uruguay voorul otsustati 7 aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena otsustati luua WTO.
  • 1. jaan. 1995.a. hakkas WTO kehtima
wto eesm rgid
WTO eesmärgid
  • GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimine
  • Kohtufunktsiooni täitmine rahvusvahelises kaubanduses s.h. ka intellektuaalse omandi kaitsega seotud
  • Rahvusvaheliste vaidluste lahendamise protsessi haldamine
  • Majanduspoliitiliste ülevaadete koostamine
  • Koostöö IMF-i ja WP-ga.
wto k rgeim organ
WTO kõrgeim organ
  • Ministrite Konverents – 1 kord kahe aasta jooksul. Selle alluvuses töötavad:
  • Kaubandus-ja arengukomitee
  • Maksebilansipiirangute komitee
  • Eelarve-,finants- ja halduskomitee
ministrite konverentsi vaheaegadel t idab tema volitusi
Ministrite Konverentsi vaheaegadeltäidab tema volitusi
  • Peanõukogu, mille koosseisus tegutsevad:
  • Kaupade Nõukogu
  • Teenuste Nõukogu
  • Intellektuaalse Omandi Kaitse Nõukogu
slide43
WTO otsused langetatakse konsensuse alusel.
  • Ühele WTO liikmele teise poolt antud soodustused laienevad kõigile WTO liikmetele (v.a. vabakaubanduslepingud)
slide44
GATT-i liikmed saavad automaatselt WTO liikmeteks, kui ratifitseerivad lepingu(8.dets.1994.a.) 2 aasta jooksul.
  • Teiste riikide liitumise peab heaks kiitma 2/3 WTO liikmetest.
  • Kõik WTO lepingud on kõikidele liikmetele kohustuslikud.
wto ja eesti
WTO ja Eesti
  • Eesti esitas avalduse GATT-i liikmeks asumiseks 1994.a.märtsis.
  • Eesti võeti WTO liikmeks 13.nov. 1999.a. 136. riigina.
veitsi valem
Šveitsi valem
  • Kõrgemaid tolle alandada rohkem kui madalamaid, s.t. ühtlustada.
  • Tollide alandamise koefitsendid:
  • Arenenud riikidele
  • Arengumaadele
erinevad huvid
Erinevad huvid
  • G8 – USA, Kanada, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa
  • G20 – Argentiina, Brasiilia, Mehhiko, Hiina, India, Indoneesia, Austraalia, USA, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saudi Araabia, Türgi, Venemaa(R), Lõuna-Aafrika, EL (ülejäänud riigid)
slide48
G7 – USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan + Venemaa
  • G5 – Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik
  • G14 = (L´Aquila kohtumine) G8+G5+Egiptus

14 riiki – 80% maailma majandusest

slide49
G24 – 3 regiooni: Aafrika, Ladina Ameerika, Aasia
  • Aafrika: Alžeeria, Cote d´Ivoire, Egiptus,Etioo-pia, Gabon, Gaana, Nigeeria, LAV, Kongo
  • L-Am. – Argentiina, Brasiilia, Kolumbia, Gua-temala, Mehhiko, Peruu, Trinidad ja Tobago, Venetsuela
  • Aasia – India, Iraan, Liibanon, Pakistan, Filipiinid, Sri Lanka, Süüria
euroopa liit
Euroopa Liit
  • Kaotada omavahelised tollid.
  • Kehtestsda tollid teiste riikide suhtes.
  • Tagada liikmesriikide inimeste, toodete, teenuste vaba liikumine.
  • Kooskõlastada liikmete majanduspoliitika.
  • Leida võimalusi omavahelise konkurentsi vältimiseks.
  • Ühtlustada seadusandlust.
  • Rajada Euroopa sotsiaalfond ja reguleerida tööturgu
  • Asutada Euroopa Investeerimispank
  • Arendada kaubavahetust
el ajaloost
EL ajaloost
  • 1951 – Euroopa Söe-ja Terasekoondis
  • 1957 – Euroopa Mjandusühendus(6 riiki)
  • 1967 – Euroopa Ühendus
  • 1992 – Maastrichti leping –Euroopa Liit
  • 1995 – Austria, Rootsi, Soome
  • 2004 – 8 Ida-Euroopa riiki +Malta, Küpros
  • 2007 – Bulgaaria, Rumeenia
  • Liitumisläbirääkimised jätkuvad (Balkan)
huvitavaid fakte el i ajaloost
Huvitavaid fakte EL-i ajaloost
  • 1951 – Saks., Prants.,Itaalia, Belgia,Holl.,Lux
  • 1961 – Suurb.,Iirimaa, Taani – ei võetud
  • 1967 – eelm.+Norra – ei võetud (de Caulle)
  • 1973 – Suurb.,Iirimaa, Taani, (Norra-ise ei)
  • 1981 –Kreeka
  • 1985 – Gröönimaa astus välja(oli Taaniga)
  • 1986 – Portugal, Hispaania (9 aastat)
  • 1987 – Türgi esitas palve
  • 1990 – Küpros ja Malta (1997 võtsid tagasi)
slide53
1995 –Austria, Rootsi, Soome (Norra – ise ei)
  • 1994-1996 – Ungari,Sloveenia,Tšehhi,Poola, Slovakkia,Eesti,Läti,Leedu,Bulgaaria, Ru-

meenia – esitasid palve

2004 – 10 riiki

2007 – Bulgaaria, Rumeenia

maastrichti kriteeriumid
Maastrichti kriteeriumid
  • Valitsuse eelarve puudujääk < kui 3% SKP
  • Valitsussekt.võlg- < kui 60% SKP-st
  • Riigi infl. määr ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti 3 kõige madalama inf. liik-mesriigi keskmist
  • Vähemalt kaks aastat osalust vahetuskursi mehhanismis
  • Pikaajaline intr. määr ei tohi ületada rohkem kui 2 prots.punkti kolme kõige parema riigi keskm.
engeni viisaruum
Šengeni viisaruum
  • 1985.a.- Belgia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa
  • Hiljem ühinesid – Portugal, Hispaania, Kreeka, Austria, Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome.
  • 2007.a. 21.dets. – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Malta, Sloveenia, Tšehhi, Slovakkia, Ungari
  • 2008.a. 12.dets. Šveits (25). Ei kuulu Suurbr., Iirimaa, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia
4 kultuuriline keskkond
4.Kultuuriline keskkond
  • Sotsiaalne struktuur
  • Haridus
  • Religioon
  • Kommunikatsioon
  • Esteetika
  • Väärtushinnangud
  • Ärikultuur
olulisemad kultuurilised barj rid
Olulisemad kultuurilised barjäärid
  • Toode –tarbijate maitsed ja harjumused
  • Hind – hinnakujunduse omapära
  • Turustus – ostude sooritamise omapära
  • Toetus – keelelised erinevused

Kultuur – teadmiste, väärtuste, käitumisnormi-de, mõtlemistüüpide, uskumuste jne. kogum

valeotsuste v ltimiseks
Valeotsuste vältimiseks:
  • Tuleks tundmaõppida kultuurilistkeskkonda
  • Peaks turundust kohandama vastavalt kultuuriliste nõudmiste muutumisele
  • Tuleks kaasata välismaiseid eksperte
  • Tuleks palgata juhtideks ja spetsialistideks kohalikke
sotsiaalne struktuur
Sotsiaalne struktuur
  • Ühiskonnaliikmete jaotumine sotsiaalsetesse ja demograafilistesse gruppidesse, nende olemus, suurus, suhted
  • Ühiskonnaelu jagunemine tegevusaladeks
haridustase m jutab
Haridustase mõjutab
  • Kaupade tarbimist (tehnikatooted)
  • Kohalike töötajate kvaliteeti
  • Reklaamivahendite kvaliteeti ja sobivust
haridustaset arvestades tuleb
Haridustaset arvestades tuleb
  • Kujundada reklaamisõnumid, pakendisildid
  • Arvestada naiste ja meeste erinevat har.taset
  • Korraldada turundusuuringuid
  • Kohandada toodete keerukad juhised
  • Arvestada, et reklaamiagentuuride töö kvaliteet sõltub haridustasemest
religioon
Religioon
  • Animism
  • Judaism
  • Budism
  • Hinduism
  • Islam
  • Kristlus
  • Sintoism
  • Taoism,konfutsianism
kommunikatsioon
Kommunikatsioon
  • Verbaalne kommunikatsioon (keel). Probleeme kõige rohkem valdkondades, nagu: kaubamärk, pakend, reklaam, isiklik müük, läbirääkimised, turundusuuringud
  • Mitteverbaalne kommunikatsioon
  • Kõrge ja madala kontekstiga kultuurid
k rge kontekstiga kultuuris
Kõrge kontekstiga kultuuris:
  • Inimeste vahelised suhted olulised
  • Juhindutakse rohkem intuitsioonist ja tunne-

test kui loogikast ja faktidest

  • Otsustavad pigem grupid kui indiviidid
  • Suhtlemine on kaudne- ei räägita konkr.ärist
  • Kontekst (kehakeel, olustik, situatsioon jne.) on olulisem kui sõnad
madala kontekstiga kultuuris
Madala kontekstiga kultuuris:
  • Inimesed hindavad individualismi
  • Otsused tehakse faktidele tuginedes
  • Suhtlemine on otsene – räägitakse asjast
  • Tähelepanu on sõnadel ja nende tähendusel (juriidilised nüansid) mitte kontekstil
  • Isiklikud suhted on vähem olulised kui eesmärgi saavutamine
esteetika
Esteetika
  • Muusikaline maitse
  • Värvid
  • Margitunnuste valik
v rtushinnangud
Väärtushinnangud

1. Ühiskondlikud väärtushinnangud

  • Individuaalsus - kollektiivsus
  • Romantika
  • Täiskasvanu – laps
  • Naine – mees
  • Võitlus – koostöö
  • Noor – vana
slide68
2. Keskkondlikud väärtushinnangud
  • Ühiskondlik positsioon
  • Puhtus
  • Traditsioonid – uuendused
  • Riskivalmidus
  • Probleemide lahendamine
slide69
3. Isiksuslikud väärtushinnangud
  • Aktiivsus – passiivsus
  • Töö – puhkus
  • Huumor – tõsidus
  • Erootika
rikultuur
Ärikultuur
  • Tavad
  • Läbirääkimised
  • Ärieetika
otsuste liigid
Otsuste liigid
  • Kõrgema juhtkonna otsused
  • Detsentraliseeritud otsused
  • Komisjoni otsused
tavad
Tavad
  • Kohustuslikud äritavad
  • Neutraalsed äritavad
l bir kimised
Läbirääkimised
  • Kontakti kindlustamine
  • Seisukoha võtmine
  • Kaalumine, arendamine, veenmine
  • Kohandumine, nõustumine
k itumistavadelt jaotatakse inimesed
Käitumistavadelt jaotatakse inimesed
  • Lineaaraktiivsed – räägivad poole ajast
  • Multiaktiivsed – teistele eriti sõna ei anna
  • Reaktiivsed – enamiku ajast kuulavad
5 tehnoloogiline keskkond
5.Tehnoloogiline keskkond
  • Toote säilitamine
  • Elektrienergia
  • Mõõtühikud
  • Tööolud
  • Keskkonnanõuded
rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid
Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodid
  • Eksport – kaudne

otsene

vahetu

  • Lepinguline sisenemine – litsents

frantsiis

  • Investeerimise kaudu turule sisenemine

ühisfirma

tütarfirma: 1) pikaajaline investeering

2) olemasoleva firma ost või uue rajamine

eksport kaudne eksport
Eksport, kaudne eksport

Ekspordikaudu turule sisenemine – sihtriiki müüakse toodet.

Kaudne eksport – kauba müük toimub läbi eksportööri kodumaal asuva vahendaja.

Kasutajad

Eelis – kiire professionaalne sisenemine

Puudus – toote valmistaja side turuga jääb nõrgaks

otsene eksport
Otsene eksport

Otsene eksport – kasutatakse sihtturul alaliselt tegutseva vahendaja abi.

Vahendajad:

  • Maakler
  • Kommertsagent
  • Komisjonär
  • Distribuutor (jaotaja), edasimüüja
vahetu eksport
Vahetu eksport

Vahetu eksport – vahendajaid ei kasutata

Kaks võimalust:

  • Kauba müük otse lõpptarbijale
  • Turustamine filiaali või tütarettevõtte kaudu

Eelis – teave turust, trendidest, konkurentidest, konkur. toodetest – kasvab müügimaht

Puudus – suured kulutused filiaali või tütarette-võtte loomiseks

lepinguline sisenemine turule
Lepinguline sisenemine turule

Lepinguline sisenemine – sihtriiki müüakse toote valmistamiseks vajalikke oskusi ja õigusi ning toote valmistamine toimub sihttriigis.

Ettevõte lubab üle kanda tehnoloogia, oskus- teabe, juhtimisstruktuuri, tööstusomandi kasutusõigused jne. sihtriigi firmale.

Toote asemel müüakse sihtriiki toote valmista- miseks vajalikke oskusi või õigusi.

litsents
Litsents

Ettevõte müüb välismaale õiguse kasutada tema firmamärki, patenti, kindlat tootmis- protsessi või autoriõigust.

Litsentse väljastatakse küllaltki pikaks ajaks, kasutamiseks, kas ühe või mitme riigi territooriumil.

litsentsimise p hjused
Litsentsimise põhjused
  • e/v soovib täiendavaid sissetulekuid tehno-loogia kasutamisest, mis on kodumaal vana-nenud
  • e/v soovib vastukaubaks saada välisfirmadelt teadusallüksuste töö tulemusi (vastastikune litsentsimine)
  • et kaitsta oma kaubamärki järeletegemise eest
  • et garanteerida oma juriidiline õigus patenti-dele ja kaubamärkidele
litsentsimise ohud
Litsentsimise ohud
  • Litsentsi ostjatest saavad uued tugevad konkurendid
  • Litsenstsi omandanud ettevõtteid on raske kontrollida
  • Suhteliselt väike tulu läbimüügist
  • Litsentside müümine toimub põhiliselt töös-tuslikult arenenud riikide ettevõtete vahel
frantsiis
Frantsiis
  • Lisaks litsentsimise käigus ülekantavatele õigustele, kantakse üle ka tootmise organi-satsioon, turundussüsteemi ja juhtimissüs-teemi korraldus.

Tootmissüsteemi rakendamiseks peavad olema tingimused – kvaliteet ja kvantiteet.

Sobib kui e/v –l ei ole piisavalt vaba kapitali või on sihtturg poliitiliselt ebastabiilne

slide85
Eelised:
  • Ei ole vaja tegeleda tööjõu probleemidega
  • Saab reklaamida oma kaupa kui kodumaist
  • Lepingu katkestamine on odavam kui oma tehase sulgemine
  • Saab säästa ekspordikulude arvelt
  • Maksud võivad olla väiksemad kui kodus

Probleem – kvaliteedi kontroll. Suurem osa tuludest läheb välispartnerile.

investeerimine
Investeerimine

Investeerimise kaudu turule sisenemine – toote valmistamine toimub sihtriigis, kusjuures turule siseneja on võtnud endale ühel või teisel kujul tootja rolli.

Ühisfirma – 25%-75%

Eelised:

  • Suurem kontroll turunduse ja tootmise üle
  • Parem tagasiside kliendilt
  • Suurem kogemus rahvusvah. tur. alal.
slide87
Puudused:
  • Suurem investeerimisvajadus
  • Tunduvalt suurem risk

Ühisfirma loomisel on oluline kohaliku partneri valik, aga ka kultuuriliste erinevuste ja ärikommete arvestamine

Low- context culture – USA

High- context culture - Jaapan

slide88
Tütarfirma –täielik kontroll firma tegevuse üle

Tütarfirma:

  • Pikaajaline investeering (makromajanduslik)
  • Välisturule sisenemine ja seal läbi löömine (mikromajanduslik)
makromajanduslik l henemine
Makromajanduslik lähenemine
  • Pikaajaline investeering - otsene invest.

- portfelliinvest.

Tootmisega tegeleva emafirma poolt loodav tütarfirma võib olla: müügitoetusfirma, vaheladu, müügifirma, ostufirma, tootearen- dusfirma, tehnoloogia ülekandmise firma, finantsfirma, holding-firma, koostetehas, tootmistehas.

t tarfirma juriidiliselt vormilt
Tütarfirma – juriidiliselt vormilt
  • Harufirma – loodud kodumaa seaduste järgi
  • Tütarfirma – loodud sihtturu seaduste järgi

Omanduse seisukohalt:

  • Soolofirma – 100% emafirma omanduses
  • Ühisfirma – osal. emafirma, osal.kohalik
  • Segafirma – nii riigifirmad kui erafirmad
slide91
Eriti soolofirmade puhul eelised:
  • Kasum jääb firmasse
  • Ei teki probleeme koostööpartneritega

Puudused:

  • Vajadus suurte investeeringute järele
  • Kvalifitseeritud tööjõu puudus koha peal
  • Seadusega ei ole lubatud 100% tütarfirmat
mikromajanduslik l henemine
Mikromajanduslik lähenemine
  • Olemasoleva firma ostmine
  • Uue üksuse loomine

Ostmise eelised:

  • Tootmise ja turustuse olemasolu võimaldab kohe tootmist alustada
  • Väljaõppinud personal
  • Hulgimüüjate võrk
  • Lihtne siseneda ka teistesse riikidesse
slide93
Uue üksuse loomist kasutatakse siis, kui piirkonnas ei leidu sobivat firmat, mida müüakse sobivatel tingimustel või keelab seda kohalik seadusandlus.

Eelised:

  • Uusim tehnoloogia, masinad
  • Ei ole sõltuvust vanadest traditsioonidest
  • Kerge luua oma mainet
slide94
Rahvusvahelisele turule sisenemise meetodi valik (joonis)
  • Rhvusvahelisele turule sisenemise valiku 3 reeglit
3 reeglit
3 reeglit
  • Naiivne reegel
  • Pragmaatiline reegel
  • Strateegiline reegel
naiivne reegel
Naiivne reegel
  • Ainult üks meetod sisenemiseks
  • Ei arvestata turgude erinevusi ja sisenemis-meetodite erinevusi
  • Kaks põhilist viga:

1) loobutakse ahvatlevatest sihtturgudest – see ainuke meetod ei sobi neile

2) meetod, mida kasutatakse ei sobi tegelikult neile turgudele – see ainuke on vale meetod

pragmaatiline reegel
Pragmaatiline reegel
  • Kogemuslik sisenemine – varem proovitud

Kõige sagedamini on see eksportimine. Ainult siis, kui eksportimine ei sobi, kaalutakse teisi võimalusi.

Eeliseks on suhteliselt väike risk ja kulude kokkuhoid, kuna ei raisata raha teiste võimaluste uurimiseks.

Põhiline puudus – see ei pruugi olla parim meetod arvestades sihtriigi ja firma võimalusi

strateegiline reegel
Strateegiline reegel
  • Tehakse pidevalt alternatiivsete turule sise-nemise võimaluste võrdlusi ja seega parimaid otsuseid sisenemiseks.
  • Meetodite võrdlemise aluseks on:
  • Kasum
  • Risk
  • Kasumivälised eesmärgid (müügimaht,turu suurus,kontroll, võimalus tagasi tulla jne.)
strateegiad
Strateegiad
  • Turu segmentimisega seotud:
  • Kontsentreeritud strateegia
  • Diferentseeritud starteegia
  • Turu laiendamine
kontsentereerumine
Kontsentereerumine
  • Keskendumine sarnase turuga riikidele
  • Nõudluse stimuleerimine nendel turgudel
  • Kulud on suhteliselt tagasihoidlikud
diferentseerumine
Diferentseerumine
  • Erinevatele turgudele erinevad tooted
  • Võimaldab järgida erinevat nõudlust
  • Oluliselt kulukam
turu laiendamine
Turu laiendamine
  • Ollakse nõus väikese osaga konkreetsel turul – ekspordi maht saadakse laienemisega paljudele turgudele
  • Ei uurita tarbijaid lähemalt, ei segmendita turgu, vaid lähtutakse sellest, kas seda toodet turul on või ei ja võetakse paljudel turgudel oma osa
  • Maailma turgu käsitletakse homogeense tervikuna - agregeerimine