Riigikaitse ja seadusandlus
Download
1 / 40

Riigikaitse ja seadusandlus - PowerPoint PPT Presentation


  • 342 Views
  • Uploaded on

Riigikaitse ja seadusandlus. Loengu kava:. Eesti Vabariigi põhiseadus Riigikaitse Rahuaja riigikaitse seadus Üldsätted Kaitsejõud Riigikaitse põhikavad Eesti kaitsevägi Struktuur Ülesanded Kaitseväeteenistuse seadus Julgeolekupoliitika alused. Õigusaktide legitiimsus.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Riigikaitse ja seadusandlus' - venice


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

Loengu kava
Loengu kava:

  • Eesti Vabariigi põhiseadus

    • Riigikaitse

  • Rahuaja riigikaitse seadus

    • Üldsätted

    • Kaitsejõud

    • Riigikaitse põhikavad

  • Eesti kaitsevägi

    • Struktuur

    • Ülesanded

  • Kaitseväeteenistuse seadus

  • Julgeolekupoliitika alused


Igusaktide legitiimsus
Õigusaktide legitiimsus

Rahvahääletusel vastuvõetud seadused

Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetud seadused

Riigikogu poolthäälte enamusega vastuvõtud seadused

Vabariigi Presidendi poolt välja antud seadlused

Vabariigi valitsuse poolt välja antud määrused ja korraldused

Ministrite poolt välja antud määrused ja käskkirjad

Kaitseväejuhataja käskkirjad


Ev p hiseadus riigikaitse
EV põhiseadus - Riigikaitse

§124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras.

§126. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

§127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President.

Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.

§128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust.


Rahuaja riigikaitse seadus
Rahuaja riigikaitse seadus

§2. Riigikaitse eesmärk

1. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus.

2. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad.

3. Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest.

4. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.


Rahuaja riigikaitse seadus1
Rahuaja riigikaitse seadus

§11. Kaitsejõud

Kaitsejõududeks on:1. kaitsevägi;2. Kaitseliit;3. Siseministeeriumi valitsemisalas olevad sõjaväeliselt korraldatud üksused.


Rahuaja riigikaitse seadus2
Rahuaja riigikaitse seadus

§12. Kaitsevägi

1. Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus.

2. Kaitsevägi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

3. Kaitsevägi: 1) kaitseb riiki sõjaliselt; 2) valmistub riigi sõjaliseks kaitseks; 3) osaleb Eesti riigi rahvusvaheliste sõjaliste kohustuste täitmisel; 4) osaleb pääste- ja hädaabitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras; 5) täidab teisi talle seadusega pandud ülesandeid.

4. Kaitseväge finantseeritakse riigieelarvest.

5. Kaitsevägi valdab ja kasutab oma ülesannete täitmiseks relvi ja lahingutehnikat.

6. Kaitsevägi teeb oma ülesannete täitmisel koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega.


Rahuaja riigikaitse seadus3
Rahuaja riigikaitse seadus

§26. Julgeolekupoliitika alused

1. Julgeolekupoliitika alused määravad kindlaks Eesti ja rahvusvahelise julgeolekupoliitilise keskkonna ja ohutegurid, kirjeldavad riigi ja rahva valmisolekut riigikaitseks.

2. Julgeolekupoliitika alused kiidab Vabariigi Valitsuse ettepanekul heaks Riigikogu oma otsusega.

§27. Sõjalise kaitse strateegiline kava

1. Sõjalise kaitse strateegiline kava käsitleb riigi sõjalist strateegiat välise sõjaohu kõrvaldamiseks, üldise kaitselahenduse kirjeldust, riigikaitseks eraldatavaid ressursse, kaitseväe rahuaja koosseisu ja sõjaaja koosseisu ning kaitsevõime tõstmise prioriteetseid suundi.

2. Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul viieks aastaks. Vabariigi Valitsus võib kaitseministri ettepanekul teha sõjalise kaitse strateegilises kavas muudatusi.


Rahuaja riigikaitse seadus4
Rahuaja riigikaitse seadus

§28. Kaitsetegevuse operatiivkava

1. Kaitsetegevuse operatiivkava annab riigikaitseks planeeritavate sõjaliste operatsioonide läbiviimise üldjuhised.

2. Kaitsetegevuse operatiivkava kehtestab kaitseväe juhataja.



S jav e mudelid
Sõjaväe mudelid

  • Elukutseline e palgasõjavägi - põhineb lepingulises teenistuses olevatel kaitseväelastel. Mingil määral on elukutselisi sõjaväelasi kõikide riikide kaitsevägedes. Ainult elukutselistest koosneva sõjaväe ülalpidamine on maksumaksja jaoks kulukas. Peale selle ei võimalda palgasõjavägi ette valmistada reservi juhuks, kui tekib vajadus märgatavalt suurema isikkoosseisu formeerimiseks. Seega võivad küllaldase suurusega elukutselist sõjaväge endale lubada vaid niisugused suured ja rikkad riigid nagu USA ja Suurbritannia.

  • Reservsõjavägi - on sõjaväe mudel, mille puhul õpetatakse üksused välja kohustusliku ajateenistuse ja reservi õppekogunemiste kaudu. Reservväelased mobiliseeritakse üksustesse vaid sõjalise ohu suurenemise korral või muul riikluse säilitamiseks ja kodanike päästmiseks või abistamiseks olulisel põhjusel. Reservsõjavägi on kõige odavam sõjaväe mudel ning tagab väikese rahvaarvu ja vähem rikaste riikide kaitsmiseks piisava sõjalise jõu. Seda mudelit on kasutatud näiteks Soome, Rootsi, Ðveitsi ja Saksamaa kaitseväe puhul.


Eesti kaitsev gi
Eesti kaitsevägi

  • Kaitsevägi on kaitsejõudude tähtsaim osa, mis on pidevas valmisolekus riigi sõjaliseks kaitseks.

  • Kaitseväe peamised ülesanded rahuajal on:

    • Relvastatud vastupanu osutamine agressorile riigi kogu territooriumi ulatuses

    • osalemine pääste- ja hädaabitöödel, kui tsiviilstruktuurid selleks abi vajavad (näiteks loodusõnnetuste puhul)

    • Rahvusvahelise üldsuse teavitamine agressioonist või agressiooniohu suurenemisest


Eesti kaitsev gi1
Eesti kaitsevägi

  • Kaitseväe üksuste ja reservi sõjalise väljaõppe ja valmisoleku tagamine

  • Osalemine rahvusvahelises julgeolekualases koostöös

  • Osalemine elanike ja tsiviilstruktuuride riigikaitsealasel ettevalmistamisel


Eesti kaitsev gi2
Eesti kaitsevägi

  • Kaitseväe ülesanded kriisi korral:

    • intensiivistada Eesti ja selle lähiümbruse õhuruumi seiret ja Eesti õhuruumi kontrolli

    • intensiivistada järelevalvet ja kontrolli riigi territoriaalvete üle ja osaleda totaalkaitsestruktuuri käivitamises

    • valmistuda üleminekuks rahuajal ettevalmistatud sõjaaegsele juhtimisstruktuurile ning alustada osalist või täielikku mobilisatsiooni, integreerida teiste ministeeriumide üksused (piirivalve ja päästeameti üksused, politsei ning omavalitsuste struktuurid, kellel on riigikaitselisi kohustusi)

    • suurendada üksuste valmisolekutaset vastavalt kujunenud olukorrale

    • valmistuda välisabi ja välisvägede vastuvõtuks ning koostööks nendega


Eesti kaitsev gi3
Eesti kaitsevägi

  • Kaitseväe ülesanded sõjaajal:

    • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust kaitseplaani ja seaduslike võimude ettekirjutuste järgi

    • korraldada teiste riikide üksuste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida võimaluse piires kontrolli all mereühendusteed ja kaitsta juurdepääse kindlaksmääratud sadamatele ja lennuväljadele

    • tagada koostöös teiste riikide üksustega võimaluse piires kontroll riigi õhuruumi üle ja teostada strateegiliste objektide õhukaitset




Kaitsev eteenistuse seadus
Kaitseväeteenistuse seadus

§ 2. Kaitseväeteenistus

Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatus asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel

2. Kaitseväeteenistuse liigid on:

1) tegevteenistus

2) reservteenistus

3. Tegevteenistuse liigid on:

1) ajateenistus

2) lepinguline teenistus

3) osavõtt õppekogunemistest


Kaitsev eteenistuse seadus1
Kaitseväeteenistuse seadus

§ 3. Kaitseväeteenistuskohustus

1. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust

2. Aja kestel, mil kodanik on kohustatud täitma kaitseväeteenistuskohustust, on ta kaitseväekohustuslane. Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16. kuni 60. eluaastani, kui teda ei ole käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras kustutatud kaitseväekohustuslaste registrist

3.Kaitseväekohustuslased jagunevad kutsealusteks, ajateenijateks ja reservväelasteks


Kaitsev eteenistuse seadus2
Kaitseväeteenistuse seadus

§7. Kutsealune

Kutsealune on jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni.

§8. Kaitseväelane

1. Kaitseväelane on tegevteenistuses olev Eesti kodanik

2. Kaitseväelased jagunevad tegevteenistuse liigi alusel

1) ajateenijateks2) kaadrikaitseväelasteks3) õppekogunemisest osavõtvateks reservväelasteks

§9. Ajateenija

1. Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane

2. Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks


Kaitsev eteenistuse seadus3
Kaitseväeteenistuse seadus

§12. Reservväelane

1. Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi


Kaitsev eteenistuse seadus4
Kaitseväeteenistuse seadus

§27. Sõjaväeline auaste

1. Eesti sõjaväeline auaste (edaspidi auaste) on kaitseväelasele või reservväelasele sõltuvalt tema sõjaväelisest väljaõppest ja haridusest, sõjaväelise auastmega ametikohast, tegevteenistuse staažist ning põhiväeliigist Eesti Vabariigi nimel antav nimetus

2. Auastmete põhiliigid on sõduri-, allohvitseri- ja ohvitseriauastmed


Auastmed
Auastmed

Kõrgemad ohvitserid

Vanemohvitserid

Nooremohvitserid


Auastmed1
Auastmed

Vanemallohvitserid

Nooremallohvitserid

Sõdurid


Kaitsev eteenistuse seadus5
Kaitseväeteenistuse seadus

§45. Kutsealusena arvelevõtmise kohustus

1. Eestis elav kutsealune on kohustatud ennast elukohajärgses riigikaitseosakonnas arvele võtma kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks enne selle aasta 1. detsembrit, mille jooksul ta saab 17-aastaseks

2. Välisriigis elav kutsealune on kohustatud ennast kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtma Eesti Vabariigi saatkonnas või konsulaadis käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajaks


Kaitsev eteenistuse seadus6
Kaitseväeteenistuse seadus

3. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtajaks mõjuva põhjuseta kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtmata jätnud kutsealune, samuti käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud arvelevõtmise korda rikkunud kutsealune võetakse vastutusele käesolevas seaduses, karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras


Kaitsev eteenistuse seadus7
Kaitseväeteenistuse seadus

4. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks arvele võtmata jätmise eest vastutusele võtmist välistavateks põhjusteks loetakse:1) kutsealuse haigust, mis ei võimaldanud elukohajärgsesse riigikaitseosakonda või Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati ilmuda2) kutsealuse viibimist vahi all

3) vääramatust jõust sõltuvaid või kutsealuse tahtest või tegevusest mittesõltuvaid takistusi, mis ei võimaldanud elukohajärgsesse riigikaitseosakonda või Eesti Vabariigi saatkonda või konsulaati ilmuda


Kaitsev eteenistuse seadus8
Kaitseväeteenistuse seadus

§46. Kutsealuse arvelevõtmise kord

1. Arvelevõtmisel on kutsealune kohustatud esitama andmed oma hariduse, õppe- või töökoha kohta ning perekondlikku või majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid või osutama nende asukohale, kui tal puudub neile juurdepääsu võimalus

3. Arvelevõetud kutsealusele teatab riigikaitseosakond kirjalikult tema tervise seisundi kontrollimiseks määratud riigikaitseosakonna arstlikku komisjoni kohustusliku ilmumise aja ja koha

4. Alalise elukoha muutmise korral on kutsealune kohustatud end uue elukoha järgses riigikaitseosakonnas arvele võtma 10 tööpäeva jooksul


Kaitsev eteenistuse seadus9
Kaitseväeteenistuse seadus

§51. Kutsealuse kutsumine ajateenistusse

1. Kutsealused kutsutakse ajateenistusse 18kuni27 aasta vanuselt (kaasa arvatult)

2. Kutsealuse ilmumata jäämisest teenistuskohta teatab riigikaitseosakond politseile kutsealuse võtmiseks kriminaalvastutusele

3. Kutsealune, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest


Kaitsev eteenistuse seadus10
Kaitseväeteenistuse seadus

§52. Ajapikendus

Ajapikendus on kutsealuse tegevteenistusse kutsumise edasilükkamine määratud ajaks või teatud tingimustel

§53. Ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu

1. Ajateenistusse kutsumisel võib riigikaitseosakonna arstliku komisjoni otsuse alusel anda kutsealusele ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks kuni 28-aastaseks saamiseni

2. Ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele perioodiliste arstlike läbivaatuste alusel anda iga kord tähtajaga kuni kolm aastat


Kaitsev eteenistuse seadus11
Kaitseväeteenistuse seadus

§ 54. Ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel

Perekondlikel või majanduslikel põhjustel antakse kutsealusele ajapikendust, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1. ta on lapsevanem, eestkostja või muu last ülalpidav isik perekonnaseadusetähenduses, kes peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last;

2. ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest


Julgeolekupoliitika eesm rk ja p hisuunad
Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhisuunad

Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmelisusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades:

  • aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega

  • osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides

  • koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks

  • ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine

  • ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine


Julgeolekupoliitilised arengud maailmas
Julgeolekupoliitilised arengud maailmas

  • NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on oluliselt suurenenud Euro-atlandi regiooni julgeolek ja stabiilsus. NATO ja Euroopa Liidu laienemine on mõjutanud positiivselt ka Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonda – valdav enamik piirkonna riike kuulub Euroopa Liitu ja suur osa NATOsse

  • Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva- narko- inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv. Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu


S jalise konflikti oht
Sõjalise konflikti oht

  • Kogu Euroopat puudutava sõjalise konflikti puhkemise võimalus ning ka konfliktioht Läänemere regioonis on vähenenud minimaalseks. NATO ja Euroopa Liidu liikmelisus vähendab sõjalist ohtu Eestile veelgi

  • Eesti julgeolekule ei ole praegu ega ka lähitulevikus otsest sõjalist ohtu. Ka keskmises ja pikemas perspektiivis on sõjaline rünnak ükskõik millise NATO liikmesriigi vastu vähetõenäoline. Sellise ohu taastekkimise eelduseks oleks rahvusvahelises julgeolekukorralduses toimuv jõuvahekordade märgatav muutus koos julgeolekukeskkonna olulise ja pikaajalise halvenemisega, mida ei ole ette näha. Pikemas perspektiivis ei saa sellise ohu taastekkimise võimalust siiski täielikult välistada


S jalise konflikti oht1
Sõjalise konflikti oht

  • Kõige tõenäolisem sõjalise ohu allikas Eesti julgeolekule on mitmesugused sõjalist laadi kriisid. Eestit otseselt mõjutavaks sõjalist laadi kriisiks võib olla sõjalist laadi tegevus eesmärgiga avaldada Eestile või mõnele teisele NATO liikmele survet sobimatute poliitiliste otsuste või järeleandmiste tegemiseks Eestit otseselt mõjutava sõjalise iseloomuga kriisi võib esile kutsuda:

  • Eesti riigipiiride läheduses paiknevate vägede ootamatu suurendamine või ümberpaigutamine

  • rahvusvahelistele relvastuskontrolli lepingutele mittevastavad ulatuslikud õppused Eesti piiride vahetus läheduses

  • sihipärane Eesti õhuruumi, maismaapiiri või territoriaalvete puutumatuse rikkumine


V lispoliitiline tegevus julgeoleku tagamisel nato
Välispoliitiline tegevus julgeoleku tagamisel - NATO

  • Liikmelisus NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku ja võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse.

  • NATO liikme staatusest tulenevalt eraldab Eesti selle töös osalemiseks ja kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid ja muud ressursid, osaleb NATO sõjalises struktuuris ja ühises kaitseplaneerimises. Eesti täidab Põhja-Atlandi lepingu artiklist 5 tulenevaid kohustusi NATO liikmesriigi vastu suunatud sõjalise rünnaku ärahoidmiseks ning tagasitõrjumiseks.


V lispoliitiline tegevus julgeoleku tagamisel nato1
Välispoliitiline tegevus julgeoleku tagamisel - NATO

  • NATO liikmesriigid on võtnud endale kohustuse parandada oma sõjalisi võimeid eesmärgiga arendada kaasaegseid mitmeotstarbelisi, ümberpaigutatavaid, mobiilseid, jätkusuutlikke ning kiire reageerimisega üksusi. Julgeolekupoliitika elluviimisel lähtub Eesti oma kaitsepoliitikas nendest NATO raames võetud kohustustest ning osaleb ühiste eesmärkide täitmises.


S jalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel
Sõjalise riigikaitse osa julgeoleku tagamisel

  • Eesti sõjaline kaitse tagatakse koostöös liitlasvägedega. NATO liikmena juhindub Eesti oma sõjalist riigikaitset üles ehitades NATO kollektiivse kaitse põhimõtetest. Sõjalise riigikaitse arendamise alus on koostegutsemisvõimelisus NATO-ga ja NATO liikmesriikidega ning koostöö Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames


Totaalkaitse kontseptsioon
Totaalkaitse kontseptsioon

  • Totaalkaitse kujutab endast riigistruktuuride, omavalitsuste, kaitsejõudude ning kogu rahva vaimse, füüsilise, majandusliku ja muu potentsiaali alalist valmidust kriiside lahendamiseks ja kooskõlastatud ning ühendatud tegevust ohu või kallaletungi ärahoidmisel ja tõrjumisel ning rahvuse ellujäämisel


Territoriaalkaitse kontseptsioon
Territoriaalkaitse kontseptsioon

  • Riigi sõjaline kaitse tugineb territoriaalkaitse kontseptsioonile. Kaitsetegevusse on hõlmatud kogu riigi territoorium, alustades sõjalise vastupanuga piirialadel. Kindlalt kaitstakse strateegiliselt tähtsaid piirkondi, aeglustades vastase edasiliikumist kõrvalsuundadel, andmaks aega rahvusvaheliste agressioonivastaste meetmete ja sanktsioonide süsteemi käivitamiseks. Võitlus vaenlasega jätkub ka piirkondades, mis on ajutiselt tema kontrolli all.