1 / 31

Koolikorraldus ja kutseharidusega seotud seadusandlus

Koolikorraldus ja kutseharidusega seotud seadusandlus. Seadusandlus. Parimas usus kehtestatud õigusaktide (riiklikud nõuded!) optimaalsus – saavutatav kvaliteedi tõus ning selle saavutamiseks ja haldamiseks kulutatav ressurss Ühed teevad ideaalse töötaja kutsestandardi

akasma
Download Presentation

Koolikorraldus ja kutseharidusega seotud seadusandlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Koolikorraldus ja kutseharidusega seotud seadusandlus

  2. Seadusandlus Parimas usus kehtestatud õigusaktide (riiklikud nõuded!) optimaalsus – saavutatav kvaliteedi tõus ning selle saavutamiseks ja haldamiseks kulutatav ressurss • Ühed teevad ideaalse töötaja kutsestandardi • Teised teevad selle alusel veel ideaalsema õppekava • Kolmandad peavad selleks ideaaliks vahendid leidma (aga ei leia) • Neljandad peavad selle ideaali ellu viima (hoolimata puudulikest vahenditest) • Viiendad peavad selle ideaali järgi õppima, aga …

  3. Seadusandluse hierarhia

  4. Koolikorraldus • Koolikorraldus lähtub: • seadusandlusest (riiklikud nõuded) • traditsioonidest / tavadest (nii on eluaeg tehtud) • mugavusest (nii on mulle [isiklikult] lihtsam) • Koolikorraldusele seab sihid hariduspoliitika (ühiskonna ootused): • kõigile võrdselt kättesaadav kvaliteetne haridus (see tähendab ka võrdseid valikuid) • lõpetaja kui tubli kodanik, ühiskonna liige ja pereinimene • Koolikorraldusele seab eesmärgid õppekava, rõhutab: • õpilase arengut • õpiväljundite saavutamist • rakendumist tööturul ja tööandja rahulolu

  5. Haridusseadusest I Hariduse tasemed: • alusharidus • põhiharidus (hariduse I tase, primary) • keskharidus (hariduse II tase, secondary) • kõrgharidus (hariduse III tase, tertiary) • täiendusharidus* Hariduse liigid: • üldharidus • kutseharidus • huviharidus

  6. Haridusseadusest II Koolitüübid • koolieelsed lasteasutused • põhikoolid ja gümnaasiumid* • kutseõppeasutused* • rakenduskõrgkoolid • ülikoolid • huvikoolid • täienduskoolituse asutused Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib

  7. Rakenduskõrgkooli seadusest § 151. Kutseõpe Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidus-õppe õppekavadega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe keskhariduse baasil Merehariduse omandamist võimaldavas, sisekaitselises, riigikaitselises ja tervise õppe-suunal õpet läbiviivas rakenduskõrgkoolis võib toimuda kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ning kutseõpe keskhariduse baasil

  8. Kutseõppe läbiviimise taotluse kooskõlastab rakenduskõrgkool enne selle esitamist ministeeriumiga, mille valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub Kutseõppe rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse vastavat kutseõppe õppekava ja kutseharidusstandardit reguleerivad sätted (sh pedagoogide kvalifikatsiooninõuded)

  9. Kutseõppeasutuse seaduse struktuur 1. Üldsätted 2. Kooli asutamine 3. Õppekorraldus 4. Kooli juhtimine ja struktuur 41. Kooli sisehindamine ja kooli nõustamine sisehindamise küsimustes 5. Kooli liikmeskond 6. Kooli rahastamine ja eelarve 7. Riiklik järelevalve 8. Kooli ümberkorraldamine, munitsipaal- või eraomandisse andmine ja tegevuse lõpetamine 9. Rakendussätted

  10. KÕS. Mõisted Kutseõpe Kutseõppeliigid Koolituskoha baasmaksumus Riiklik koolitustellimus Sotsiaalpartner Õppenädal Õppeaasta Õppekava nominaalkestus

  11. KÕS. Kooli ülesanne Kooli ülesanne on luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks kutsehariduses, sealhulgas tööalases täiendus- ja ümberõppes, arvestades ühiskonna, õppija ja tööturu vajadusi

  12. KÕS… … Kutse- või erialade riiklikud õppekavad … on VV kehtestatud ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel toimuvale kutse- ja erialasele õppele … … Kooli õppekava … on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument … … Praktika … Kool kindlustab õppijad praktikakohtadega, tagab praktika toimumise õppekavas ettenähtud mahus ja eesmärkide kohaselt, praktika koolipoolse juhendamise ja praktika tulemusliku hindamise

  13. Õppekavasüsteem

  14. KÕS. Õppevormid Õpe toimub koolipõhise või töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) vormis Koolipõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- või ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses ei ületa poolt õppekava kutseõppe osa kogumahust Töökohapõhine õppevorm põhineb kutse-, eri- ja ametialasel ettevalmistusel, millest praktika ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava kutseõppe osa kogumahust

  15. Töökohapõhine õppevorm • Kokkuleppelise nimega õpipoisikoolitus • Aluseks õppeleping õppija, kooli ja tööandja vahel • 1/3 õppest koolis, erialane teoreetiline ja üldoskuste/-teadmiste alane ettevalmistus • 2/3 õppest ettevõttes, erialane põhi- ja eriõpe • Eraldi õppekavu ei ole (õppevormist sõltuvaid) • Individuaalne õppekava lähtudes õppija ja töökoha spetsiifilistest vajadustest • Töökohtade hindamine (kas on võimalik täita õppekava eesmärgid, ohutus tagatud jne) • 2004-2005 pilootprojekt Phare 2002 all, alates 2006 ESF m 1.1 projektina • Üldise õppevormina alates 2007. a sügisest

  16. KÕS. Täis- ja osakoormusega õpe Täiskoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Kooli direktor võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded Osakoormusega õppes täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Kooli direktor võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri

  17. KÕS. Veel … § 2’. Mõisted • Õppenädal on õppekavas määratud õppe mahu arvestusühik. Üks õppenädal vastab 40 tunnile õpilase õppeks kulutatud tööle • Õppekava nominaalkestuse arvestuse aluseks on õppeaasta § 20. Õppeaasta • Õppeaasta kestus on vähemalt 40 õppenädalat. Õppevaheaja kogukestus on vähemalt kaheksa nädalat aastas

  18. KÕS. Viited teistele aktidele I Õppematerjalide vastavuse kinnitamine (HTm m) Kutseharidusstandard (VV m) Kutse- või erialade riiklikud õppekavad (HTm m) Õpilaste vastuvõtu kord (HTm m) Kutseõppe ühtne hindamissüsteem (HTm m) Erivajadustega isikute KÕA-es õppimine (HTm m) Õpilaspileti väljaandmise kord (HTm m) Õpingute jätkamise kord (kaks HTm m-st) Töökohapõhise õppe rakendamise kord (HTm m) Kohustuslike dokumentide kord (HTm m) Lõpudokumentide väljastamise kord (HTm m) Täiskasvanute koolituse kord (HTm m)

  19. KÕS. Viited teistele aktidele II Direktori vaba ametikoha täitmise kord (HTm m) Kooli nõukogu tegutsemise kord (HTm m) Kooli sisehindamise ja nõustamise kord (HTm m) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded (HTm m) Pedagoogide ametikohtade täitmise kord (HTm m) Atesteerimise tingimused ja kord (HTm m) Koolilõuna toetuse kasutamise kord (HTm m) RKT koostamise kord (HTm m) Koolituskoha baasmaksumus ja koefitsiendid (VV m) Riikliku järelevalve läbiviimine (HTm m) Riigikooli ümberkorraldamise tingimused (VV m)

  20. KÕS § 10’. Kutseharidusstandard Kutseharidusstandardi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, kinnitades selles järgmised ühtsed nõuded kutseõppele: 1) kutseõppe eesmärgid ja ülesanded; 2) õppekavale ja õppele esitatavad nõuded, sealhulgas õppe alustamisele ja lõpetamisele esitatavad nõuded; 3) kutseõppe kogumaht; 4) varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise põhimõtted; 5) kutseõppe õpiväljundid ja nende seos kutseseaduse lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga; 6) pedagoogidele esitatavad üldnõuded; 7) õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavarühmade loetelu.

  21. Kutseharidusstandard … on ühtsete nõuete kogum põhi- ja keskhariduse tasemel kutse- ja erialasele õppele … kohaldatakse kõikidele kutseõpet korraldavatele kutseõppeasutustele … kohaldatakse järgmistele koolis toimuvatele kutseõppeliikidele: 1) kutsealane eelkoolitus; 2) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis; 3) põhihariduse nõudeta kutseõpe; 4) kutseõpe põhihariduse baasil; 5) kutsekeskharidusõpe; 6) kutseõpe keskhariduse baasil

  22. Riiklikud õppekavad määravad: • kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded, • saavutatavad õpiväljundid ja seosed kutseseaduse lisas 1 kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga, • õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, • õppekava moodulid ja nende mahu koos lühikirjeldustega, • moodulite valiku võimalused ja tingimused ning • spetsialiseerumisvõimalused

  23. Moodulõppekava Moodul on õpitulemustele suunatud õppekava terviklik sisuühik, mis määrab kutseoskusnõuetega vastavuses olevad teadmised, oskused ja hoiakud Kas moodul peaks vastama mingile terviklikule kompetentside kogumile kutsestandardis? Kas kokkuvõttev hindamine peaks toimuma moodulite kaupa? Kuidas hinnata moodulis võtmepädevuste alaste kompetentside omandatust?

  24. Eesti haridusmaastik täna

  25. Muutused õppekavasüsteemis • Sisendipõhiselt väljundipõhisele: • kvalifikatsioonisüsteem • õppeliigid (haridustase vs kvalifikatsioonitase) • õppekavad (nii RÕKid kui kooliÕK-d) • Kutsesüsteem ja õppekavasüsteem: • kompetentsipõhised kutsestandardid • õpiväljunditel põhinevad riiklikud õppekavad • õpiväljunditel põhinevad kooliõppekavad • ühitatud kutse andmine ja kooli lõpetamine (koolilõpetaja saab koos haridust tõendava tunnistusega ka kutsetunnistuse)

  26. Uued õppeliigid kutsehariduses

  27. Kutseõppeliigid ja Eesti kvalifikatsiooniraamistik (EKR) • Rakenduskõrgharidusõpe (VI kutsetase) • Täiskasvanute tööalane koolitus (täiendusõpe)

  28. Kutsekeskhariduse muut(u)mine • Kas üldharidus on üldharidusainete õpetamine? • Kaheksa elukestva õppe võtmekompetentsi • Emakeeleoskus • Võõrkeelteoskus • Matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest • Infotehnoloogiline pädevus • Õppimisoskus • Sotsiaalne ja kodanikupädevus • Algatusvõime ja ettevõtlikkus • Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

  29. Hindamisest • „Kutseõppes kasutatav ühtne hindamissüsteem“ – haridus- ja teadusministri määruse eelnõu • Hindamise eesmärk on õppija arengu toetamine läbi asjakohase tagasiside ning usaldusväärse teabe andmine õpingute läbimise tulemuslikkusest • Hindamissüsteem koosneb: • õpiväljundite saavutatuse, sh VÕTA hindamisest • hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumidest • hindamisskaaladest • õpingute lõpetamise tingimustest

  30. Uus hindamismäärus (eelnõu) • Kujundava hindamise käigus antakse õpilasele tagasisidet, mis toetab õppija õpiväljundite omandamist õppeprotsessi jooksul, üldjuhul sõnaline ning ei mõjuta lõpphinnet • Kokkuvõtva hindamise abil antakse õppijale ja teistele huvipooltele infot õpiväljundite omandatuse kohta • Kokkuvõttev hindamine on eristav või mitteeristav • 3 positiivset ja 1 negatiivne hinne • arvestatud või mittearvestatud • Võimalus lõpetada kutsekeskharidusõpe „KIITUSEGA“

  31. Ülesanne Sisend: • täiskohaga töötavad inimesed • osad keskharidusega, osad põhiharidusega • tahavad õppida eriala, mille õppekava koolil pole • ei taha töötamist katkestada (kõik on erialasel tööl) Ülesanne: • eriala, õppeliigi ja õppevormi (õppekoormuse) valik? • kooli õppekava koostamine ja registreerimine? • õpilaste vastuvõtt? • õppe lõpetamine? Koos viidetega seadusandlikule aktile (nimetus, paragrahv, lõige), põhjendus juurde (miks nii)

More Related