1 / 21

HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus

HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus. Merike Mändla Tartus,17.02.2007. Haridusliku erivajaduse definitsioon. Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused,

kelii
Download Presentation

HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus Merike Mändla Tartus,17.02.2007

  2. Haridusliku erivajaduse definitsioon Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat, • kelle eriline andekus, • õpi- või käitumisraskused, • terviserikked, • puue või • pikema-aegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi - kooli õppekavast tulenevas õppesisus ja • õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, õppemeetodid, tugipersonali vajadus jms) või • õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

  3. Siseriiklikud strateegiad ja rahvusvahelised kokkulepped • Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum • Laste õiguste tagamise strateegia • UNESCO dokumendi “Haridus Kõigile” Eesti rahvuslik tegevuskava

  4. HEV laste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus • Eesti Vabariigi põhiseadus • EV invapoliitika üldkontseptsioon • Lapse õiguste konventsioon • Lastekaitseseadus • Eesti Vabariigi haridusseadus • Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus • HTM ja SM määrused

  5. Lapse individuaalsuse toetamise põhimõtted • Hariduslike erivajaduste (sh andekuse) võimalikult varajane märkamine; • Lapse erivajaduste määratlemisel kohene tugiteenuste rakendamine; • Lapse ja perekonna kaasamine • Spetsialistide kaasamine • Koostöö koolipidajaga

  6. Õpilase individuaalse arengu toetamise tasandid • I tasand – kõiki lapsi hõlmavad tegevused • II tasand – hariduslike erivajadustega (sh andekaid) lastele koolisiseselt rakendatud tugiteenused • III tasand – hariduslike erivajadustega lapsi hõlmavad tegevused pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust ja nõustamiskomisjoni otsust

  7. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus PGS määratleb võimalused: • erikoolide loomiseks • eriklasside loomiseks • õpilaskodu loomiseks • erikoolidesse ja eriklassidesse suunamiseks läbi nõustamiskomisjoni • HEV lastele tugiteenuste rakendamiseks tavakoolis • HEV lastele õppekava rakendamiseks • Logopeedilise abi rakendamine - reguleerimata

  8. Haridus- ja teadusministri määrused (1) • Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamisetingimused ja kord Haridusministri 2. juuli 1999. a. määrus nr 43 ► Algatab õpetaja, logopeed või psühholoog lapsevanema nõusolekul või lapsevanem. ► Otsustab õppenõukogu Määrus sätestab nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja vajalike dokumentide loetelu.

  9. Haridus- ja teadusministri määrused (2) • Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli ja erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 33 Sätestatakse vastuvõtu alused arvestades spetsiifilisi diagnoose. Lasteaed:sobitus-, tasandus-, arendusrühm, nägemis-, kuulmis- ja kehapuudega, liitpuudega laste rühm Sanatoorsesse-, psüühikahäiretega-, kõne-, kuulmis- nägemispuudega laste kool; Tasandusklass, abiklass, hooldusklass

  10. Haridus- ja teadusministri määrused (3) Parandusõpperühma töökorralduse alused Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 34 • Spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega lastele. • Aluseks riiklik õppekava Muudatused 31. märts 2005 ► Võib määrata õppenõukogu otsusega ► Tundide arvu suurendatud (1.aste –kuni 4t; 2.aste – min 3t; 3. aste – min 2t;) ► Määratud täituvuse piirnorm – kuni 6 õpilast

  11. Haridus- ja teadusministri määrused (4) • Põhiharidust omandavate kasvatus-raskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2004.a. määrus nr 38 ► 2. või 3. kooliastme riikliku õppekava või lihtsustatud õppekava alusel õppivatele õpilastele ► Klassi täituvuse piirnorm 12 õpilast, liitklassi puhul 10 õpilast ► Aluseks alaealiste komisjoni või õppenõukogu otsus • Klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (k.a. ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted) töötab välja kool (RÕK-i alusel)

  12. Haridus- ja teadusministri määrused (5) • Koduõppe kord Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2000.a. määrus nr 24 Määrus sätestab koduõppe võimalused: ► lapsevanema soovil (1.-6.kl) ► tervislikel põhjustel ► haiglas

  13. Haridus- ja teadusministri määrused (6) • Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a. määrus nr 61 • Defineeritakse kaudselt hariduslik erivajadus (kellele koostatakse IÕK). • IÕK koostamine on lubatud mistahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele. • IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele: • kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes; • erisused õppekorralduses; • õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted. • IÕK algataja lapsevanem või kool, otsustab õppenõukogu. • Reguleeritakse individuaalse õppekava koostamine, vormistamine ja rakendamine.

  14. Haridus- ja teadusministri määrused (7) • Õppeaastate arv, õppeainete loend ja õppetundide arv hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis Haridusministri 12. augusti 2002. a. määrus nr 64 • Õpilaskodu töökorralduse alused Haridus- ja teadusministri 23. aug. 2005.a. määrus nr 29

  15. Haridus- ja teadusministri määrused (8) • Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2005. a. määrus nr 24 ► teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest ► kui õpilasele on koostatud IÕK, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatut. ► lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivaid õpilasi klassikursust kordama ei jäeta ► IÕK alusel õppivate õpilaste puhul võivad olla erisused järgmisse klassi üleviimise osas

  16. Haridus- ja teadusministri määrused (9) • Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord Haridus- ja teadusministri 24. detsembri 2001. a. määrus nr 75 Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on lubatud vastava aine lõpueksamikomisjoni otsusega hinnata hindega “3” alates 35% punktide arvust Kohaldatakse lastele, • kes õpivad (või võiksid õppida) kasvatusraskustega laste klassis, tasandusklassis, keha-, kõne-, meele- ja psüühikahäiretega laste klassis; • kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet; • kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on Eestis elanud vähem kui 3 aastat; • kellele rakendatakse logopeedilist abi. • 25. jaanuariks tuleb teatada REKKI HEV (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) laste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest

  17. Õppeaja pikendamine Haridus- ja teadusministri 30. juuli määrus nr 43 • Lihtsustatud riiklik õppekava - Hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses. Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava. • Toimetuleku riiklik õppekava - .... kolme õppeaasta võrra .....

  18. Rahastamine • 2007.aasta pearaha – 14 410 krooni, Sellest palgavahendid – 13 670.- õpikud – 282.- õppevahendid – 458.- + investeeringud *– ~1385.- * KOV otsustada, milleks kasutab (võib ka palgaks)

  19. Hariduslike erivajaduste rahastamine (1) • Eriõppeklassides on personalikulu koefitsiendid ühe õpilase kohta järgmised: • keha-, kõne- ja meelepuuetega laste klassid - 2,6 • lihtsustatud õppekavaga laste klassid - 2,2 • raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste klassid (toimetulekuklassid) - 3,8 • õpiraskustega laste klassid (tasandusklass) - 1,4 • kasvatusraskustega laste klassid - 2,2 • õpe sanatoorses koolis - 1,2

  20. Hariduslike erivajaduste rahastamine (2) • Täiendavad personalikulu koefitsiendid ühe eriõppel õpilase kohta on järgmised: • koduõpe tervislikel põhjustel elukohas - 4,0 • koduõpe psühhiaatriahaiglas - 1,3 • koduõpe lastehaiglas - 0,6 • parandusõpe - 0,2 • keelekümblus - 0,2 • lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivad õpilased tavaklassis - 1,2 • toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased tavaklassis - 2,8

  21. Kavandatavad muudatused seadusandluses • PGS - haridusliku erivajaduse defineerimine; • klassi- ja rühmatäituvuse maksimumpiiri vähendamine hariduslike erivajadustega laste koolides ja klassides; • hariduslike erivajadustega laste õppekorraldus seadustatakse õpilasepõhiselt, mitte kooli/klassipõhiselt; • erinevate osapoolte – kohalik omavalitsus, kool, lapsevanem, laps – kohustuste ja vastutuste täpsem määratlemine koolikohustuse täitmise tagamisel ning tugisüsteemide rakendamisel; • nõustamine, nõustamiskomisjonide töö funktsioonide muutmine; • Muudetakse hariduslike erivajadustega laste rahastamissüsteemi • Haridus- ja teadusministri määruste muutmine: koduõppe määrus, parandusõppe määrus jne.

More Related