1 / 20

Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele

Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele. Piimafoorum 2012 Ants-Hannes Viira Aadi Remmik Tartu, 14.11.2012. Sissejuhatuseks. Tootjad on 10 aastaga teinud piimatootmisesse suuri investeeringuid Tehnoloogiline areng Vabapidamine

tobit
Download Presentation

Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele Piimafoorum 2012 Ants-Hannes Viira AadiRemmik Tartu, 14.11.2012

  2. Sissejuhatuseks • Tootjad on 10 aastaga teinud piimatootmisesse suuri investeeringuid • Tehnoloogiline areng • Vabapidamine • Uued lüpsiplatsid • Robotlüps • Söötmine (täisratsiooniline segasööt)

  3. Eesmärk • Uurida, milline on olnud piimakarjalautadesse ja lüpsitehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju piimatootjate majandusnäitajatele

  4. Andmed • Lihtsustatud lähenemine. • 170 suurema Eesti piimatootja (≥100 piimalehma) 2010. majandusaasta aruannete (ainult äriühingud) info (bilanss ja kasumiaruanne). • JKK andmed (piimalehmade arv, keskmine väljalüps, piima rasva- ja valgusisaldus, lehmade keskmine vanus karjast väljaviimisel). • PRIA andmed (saadud toetused ning maakasutus). • Vaatlusaluste ettevõtete puhul määrati nende piimakarjalauda tüüp (uus, vana, segavariant) ning lüpsisüsteemi tüüp (torusselüps, platsilüps, robotlüps, segavariant). • Erandlike näitajatega ettevõtted jäeti analüüsist välja, mistõttu analüüsiti 157 ettevõtte näitajaid (67,8% Eesti piimatoodangust). • Valim ei ole esinduslik kogu Eesti piimatootjate osas, kuid sellegipoolest saab teha mõningaid esialgseid järeldusi erinevate tehnoloogiate majandusliku tõhususe kohta.

  5. Lauda- ja lüpsitehnoloogia • Kolm rühma vastavalt kasutatavale lauda- ja lüpsitehnoloogiale. • „Uued laudad“ – uued ning põhjalikult renoveeritud ehitised • Põhjalik renoveerimine: vabapidamise nõuetele vastav uus põrandalahendus, puhkelatrid, uued uksed ning aknad, uuendatud sõnnikukäitlus ning ventilatsioon. • Sõltuvalt lüpsisüsteemist jagati uued laudad „platsilüpsi-“ning „robotlüpsilautadeks“. • „Vanad laudad“ – lõaspidamine ning torusselüps. • Segavariandid (peamiselt vanad platsilüpsiga laudad, kus loomad on lõas või nn kombiboksides või ettevõtted, millele kuulub mitu erineva lüpsisüsteemiga lauta) jäeti analüüsist välja. • Kokku analüüsiti: • 95 vanade lautadega ettevõtte, • 54 uue või uuendatud laudaga platsilüpsi kasutava ettevõtte • 8 uue või uuendatud laudaga robotlüpsi kasutava ettevõtte andmeid

  6. Majanduslik tulemuslikkus • 1) EBITDA (kulumieelne ärikasum) ilma toetusteta ning • 2) ärikasum ilma toetusteta. • Toetused kõrvaldati analüüsist – sõltuvad eelkõige kasutatava maa pindalast, ajaloolisest piimakvoodist, põllumajanduskultuuride pindalast jms., ning ei iseloomusta otseselt tootmisprotsessi efektiivsust. • EBITDAkasutamine elimineerib analüüsist võimalikud hälbed, mis tulenevad samadele põhivara gruppidele eri ettevõtetes määratud erinevatest kuluminormidest. • EBITDAning ärikasumi võrdlemine annab ülevaate kapitalikulust ja selle mõjust erinevate tootmistehnoloogiate korral, kuna need näitajad erinevad üksteisest amortisatsiooni võrra.

  7. Kirjeldav statistika Allikas: autorite arvutused

  8. Tööviljakus Allikas: autorite arvutused

  9. EBITDA ja ärikasum (1) Allikas: autorite arvutused

  10. EBITDA ja ärikasum (2) Allikas: autorite arvutused

  11. EBITDA ja ärikasum (3) Allikas: autorite arvutused

  12. EBITDA ja ärikasum (4) Allikas: autorite arvutused

  13. Kapitaliseeritus Allikas: autorite arvutused

  14. Piima kvaliteet Allikas: autorite arvutused

  15. EBITDA sõltuvus keskmisest piimatoodangust Allikas: autorite arvutused

  16. Kas ettevõtte suurus loeb? Allikas: autorite arvutused

  17. Kas tehnoloogia loeb? „Vanad“ laudad Allikas: autorite arvutused

  18. Peamised järeldused (1) • Mida suurem automatiseeritus, seda kõrgem tööviljakus • Tööviljakuse kasvuga kaasneb kõrgem keskmine töötasu • Kui jätta arvestamata amortisatsioon ja intressikulu, siis on robotlaudad majanduslikult kõige tõhusamad • Ärikasum toetusi arvestamata oli kõigis tehnoloogia tüüpides negatiivne, st tegemist oli ärikahjumiga • Kõrge kulum „sööb ära“ põhitegevuse efektiivsusega kaasneva kasumi. • Uutes lautades kõrgem piimakus ja parem piima kvaliteet • Keskmine piimakus ja tehnoloogia mõjutavad ja ettevõtte suurus ei mõjuta oluliselt EBITDAt 1 kg piima kohta • Keskmine võlakordaja uute lautade puhul 15-20%-punkti kõrgem

  19. Peamised järeldused (2) • Käesoleva analüüsi põhjal tekitab robotlüpsi tehnoloogia majanduslikust aspektist mitmeid küsimusi. • märkimisväärselt väike mõju tööjõukuludele, võrreldes platsilüpsi tehnoloogiaga. • robotlüpsiga saavutatav marginaalne tööjõukulu vähenemine (isegi torusselüpsiga võrreldes) ei õigusta oluliselt kõrgemat amortisatsioonikulu. • 2010. a oli põhjapanevate järelduste tegemiseks robotlüpsiga lautu veel liiga vähe ning mitmeil neist võisid olla uue tehnoloogia juurutamisest tulenevad ajutised probleemid (näiteks keskmise väljalüpsi vähenemine). • Samuti võib robotlauda kasutusele võtmise mõju tööjõu tootlikkusele ilmneda pikema aja jooksul. • Kindlasti aga annavad need tulemused märku, et robotlüpsi tehnoloogia planeerimisel tuleks äriplaanides vältida liigset optimismi oodatava tootlikkuse tõusu osas. • Uute või uuendatud lautadega ettevõtted on kokkuvõttes siiski majanduslikult tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad.

  20. Tänan! ants.viira@emu.ee

More Related