1 / 32

Praktika kokkuvõte

Praktika kokkuvõte. Vee rühm. See töö võtab kokku meie kolme väljasõidu käigus tehtud praktilised tööd ja seletab lahti nende taga oleva teooria. Veepuhastusjaam. Veepuhastusjaam. Rakvere linna vesi saadakse viiest 200-230m sügavusest puuraugust.

vanna
Download Presentation

Praktika kokkuvõte

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Praktika kokkuvõte Vee rühm

  2. See töö võtab kokku meie kolme väljasõidu käigus tehtud praktilised tööd ja seletab lahti nende taga oleva teooria.

  3. Veepuhastusjaam

  4. Veepuhastusjaam • Rakvere linna vesi saadakse viiest 200-230m sügavusest puuraugust. • Meie põhjavesi sisaldab raudioone. Nende eemaldamiseks õhutatakse vett ja juhitakse see läbi plastikketaste. • Reservuaaride mahtuvus on 2000, millest jagub linnale üheks päevaks. • Bakteriaalse reostuse korral kasutatakse UV-kiirgust. Hetkel pole seda vaja olnud kasutada.

  5. Veepuhastusjaama tsüklid • Vesi pumbatakse puuraukudest ja suunatakse veepuhastusfiltritesse ning sundventileeritakse, et eemaldada Fe ioonid. Edasi liigub vesi kompressoritesse ning peale seda reservuaaridesse.

  6. Reoveepuhastusjaam

  7. Reoveejaam • Reoveejaamas oli meil ülesanne teada saada kust tuleb reovesi, kuidas seda puhastatakse ning kuhu puhastatud vesi suunatakse. • See oli meie rühmale kõige tähtsam praktika, sest see oli veega ja selle kasutusega otseselt seotud.

  8. Puhastusprotsess : füüsikaline • 1. Reovesi sõelutakse suurematest kehadest nagu WC-paberi rullid ja toidujäägid. • 2. Filtreeritakse suuruselt järgmised osad nagu virsiku kivid ja paberi/pappi tükid. • 3. Liivaeraldis õhutatakse filtreeritud roevett, et eraldada liivaosakesi. • 4. Eelsetiti suuremate biojäätmete likviteerimiseks. • Edasine puhastamines on ainult keemiline.

  9. Puhastusprotsess: keemiline • 1. Aktiivmuda kasutatakse bakterita ja mikroorganismide eemaldamiseks veest. Kasutatud aktiivmuda kasutatakse väetiseks. • 2. Järelkäsitlus ja desinfitseerimine. • 3. Vajadusel või masinate rikkel on võimalik vett klooritada, et hoida ära saastunud vee sattumist vee ringesse.

  10. Kunda tsemenditehas ja Kunda karjäär

  11. Kunda tehase ajalugu Tsementi hakati Kundas tootma 1870. aastal kuna seal oli olemas kõik vajalik: paekivi ehk lubjakivi, savi ja kohalik kütus ehk põlevkivi. Rekonstrueerimistööde tulemusena on aastatel 1992-1996 AS Kunda Nordic Tsement seadmetest atmosfääri lendunud tolmukogused oluliselt vähenenud - pöörahjudest ja põlevkiviveskitest 6 korda ning tsemendiveskitest 200 korda

  12. Toorained ja nende ettevalmistus Lubjakivi saadakse paekivikarjääris ning transporditakse otse tsemenditehasesse. Tehases lubjakivi peenestatakse lubjatolmuks. Savi saadakse teisest karjäärist ning peenestatakse samamoodi kui lubjakivi. Kütteks on kivisüsi, kasutatud õli, olmeprügi autokummid. Peenestamisastmed olid lõugpurusti-haamerpurusti-peenestamine-jahvatamine. Lõppsaaduse suurus on umbes 0,1mm diameetris.

  13. Tootmisprotsess • Peenestatud ained segatakse veega ning saadakse lobrid. Lobrid segatakse kokku vahekorras 5-10% savilobri ja 90-95% lubjalobri. Edasi liigub segu pöördahjudesse kus kõrgetel temperatuuridel tekkivad tsemendi jaoks vajalikud silikaadid. Kuna kasutatakse märgtehnoloogiat, kulub silikaatide valmistamiseks 3 korda rohkem energiat kui muidu. Pöördahjust väljatulevat ainet nimetatakse klinkeriks.

  14. Erinevad tooted • Klinker-Suurem osa klinkeritmüüakseära, sesttsementi on raskemtransportida. • Tsement

  15. Probleemülesanne, Kunda tehas ja karjäär, füüsikalised nähtused • Lõhkamine- kasutatakse lõhkainet, et lõhata astanguid. • Põhjaveetaseme langus – Karjääri kaevandamisel valgus ümbritsevatelt aladelt põhjavesi karjääri ning see pumbati karjäärist välja. • Kuivamine- päikese kiired kuivatavad maapinda.

  16. Põletamine- tehases kuumutati lobri, et saada klinkerit. • Märgamine- tehases olid teed väga tolmused ja tolmupilvede ärahoidmiseks tuli neid kasta veega. • Segamine- tehases pidi märga lobri pidevalt segama, et see ei kivistuks.

  17. Hõõrdumine – bussiga sõitmisel rattad hõõrdusid vastu teepinda ning buss liikus edasi. • Gravitatsioon – kivid kukkusid konveierlindilt. • Tihedus – tihedamad gaasid hõljusid kõrgemale kui hõredamad. • Tsentrifugaaljõud – tsemendisegajale mõjub tsentrifugaaljõud kui see lobri segab.

  18. Praktika Neerutis

  19. Ülesanded

  20. Määrata õhu temperatuur Õhu temperatuuri mõõtsin Vernier andmekogujaga. Kõigepealt määrasin temperatuuri päikese käes, milleks oli 29,1°C, siis määrasin varjus, mis oli 24°C. Siis mõõtsin õhutemperatuuri maapinnast 1m kõrgusel, milleks oli 23°C. Seda tegin esimese järve ääres.

  21. Määrata vee temperatuur Seda mõõtsime Vernier andmekogujaga. Seda sai tehtud kahe järvega, kõigepealt esimese ääres mõõtsime järve pinnal, milleks saime 25,2°C. Siis teise järve pinnal saime 23,8°C. Seejärel mõõtsime esimeses järves sügavamalt, umbes 1,5m sügavuselt, milleks saime 23°C.

  22. Vee aurumise uurimine Selleks võtsime kaks salvrätiku tükki, tilgutasime mõlemale ühe tilga ja võrdlesime nende kuivamisaega varjus ja päikese käes kuluva aja poolest. Saime selle käigus teada, et varjus kulus 1m 50sek ja päikese käes 1m 35sek. Kuna metsa vahel tuult ei olnud jäi meil see katse tegemata.

  23. Voolukiiruse mõõtmine Katses kasutasime puukoore juppe ja stopperit. Me viskasime puukoore jupid vette hulpima ja võtsime stopperiga aega, kui kaua läheb puukoorel 1m läbimiseks. Tulemuseks saime, et voolukiirus on väga aeglane, 2m/min.

  24. Teised tulemused • Elektrijuhtivus = 95μA/cm3 esimeses ja 190μA/cm3 teises • NO3- ioone = 3 mg/l esimeses ja 1mg/l teises • NH4- ioone = 2,1mg/l mõlemas • PO4- ioone oli vaevumärgatav kogus • Ph tasemed = 7,8 esimeses ja 6,7 teises

  25. Probleemülesanne Neerutis, ämbri tiirutamine • Vee hulk - 10l mõlemas katses • 1. Vertikaalse ringi diameeter=1,58m r=0,79m • 2. Horisontaalse ringi diameeter=1,8m r=0,9m • f=sagedus(Hz) • 1. f=1,2Hz 2. f=1,5Hz • ῳ=2πf • 1. ῳ=2πx1,2Hz=7,54 2. ῳ=2πx1,5Hz=9,4

  26. P(ring)=2πr • 1. P=2πx0,79m 2. P=2π0,9m • 1. ⱷ(joonkiirus)=6m/s 2. ⱷ=8,55m/s • 1. ak(kesktõmbejõud)=45m/s 2. ak=80m/s

  27. „Õppekäik loodusesse“ • Kas selle veekogu vesi on piisavalt puhas… • Joomiseks? Ei ole. Enne vee omaduste uurimist oli palja silmaga näha orgaanilist hõljumit ja kõdu. Uurimise käigus kinnitasime hõljumi olemasolu. Mikroorganismide olemasolu me otseselt ei uurinud, kuid antud järv oli perfektsete oludega mikroorganismidele.

  28. Ujumiseks? On küll. Katsete käigus ei avaldanud inimesele otseselt kahjulike allikaid. Ph tase oli neutraalsuse piirides ning teisi reostusallikaid ei leidnud.

  29. Kalapüügiks? • On küll, sest antud Ph taseme juures suudavad kõik, isegi tundlikud kalaliigid ellu jääda.

  30. Meie grupp

  31. Kasutatud kirjandus • Wikipedia.org • Füüsika 9.klassile B. Buhhovtsev • Füüsika 10.klassile Indrek Peil

  32. Täname kuulamast

More Related