autismispektrih iretega laps koolis 3 01 2013 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013 PowerPoint Presentation
Download Presentation
Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 20

Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013 - PowerPoint PPT Presentation


  • 289 Views
  • Uploaded on

Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013. Mai Suuder Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja. Tähtsamad kriteeriumid. Varajane avaldumine Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt Düsharmooniline areng Poisse rohkem kui tüdrukuid Autismist ei tervistuta

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Autismispektrihäiretega laps koolis 3.01. 2013' - stefano-carton


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
autismispektrih iretega laps koolis 3 01 2013

Autismispektrihäiretega laps koolis3.01. 2013

Mai Suuder

Tartu Herbert Masingu Kooli õpetaja

t htsamad kriteeriumid
Tähtsamad kriteeriumid
  • Varajane avaldumine
  • Autismispektrihäired avalduvad isikuti väga erinevalt
  • Düsharmooniline areng
  • Poisse rohkem kui tüdrukuid
  • Autismist ei tervistuta
  • Sotsiaalse suhtlemise kvaliteedi puue
  • Huvide ja tegevusaktiivsuse piiratus
  • Stereotüüpsus ja monotoonsus tegutsemisel
  • Normile mittevastav kõne areng
  • Afektiivsus ja raevuhood
  • Ebaadekvaatsus situatsiooni tajumisel
  • Rutiinilembesus
  • Regressid
autism mis see on
Autism – mis see on?
  • Aju funktsioonihäire, mille tagajärjel on rikutud informatsiooni edasikandmine ja töötlus
  • Neuroloogilise tagapõhjaga psüühikahäire
  • Tavatu reaktsioon meelte kaudu saadud informatsioonile
  • Hüperaktiivne aju – hüpersensitiivsus
  • “Filtrite” puudumine ei luba areneda sotsiaalsust ja keelearengut kandvatel ajupiirkondadel
autismiuuringute ajaloost
Autismiuuringute ajaloost
  • 1906 Eugene Bleurer termin autism
  • 1943 Leo Kanner
  • Hans Asperger
  • 60.-ndatel autismiuuringute buum
  • 80.-ndatel Eestis
  • 1991 Eesti Autismiühing
  • 1992 Tartu Herbert Masingu Kooli pervasiivsete häiretega õpilaste klass
pervasiivsed h ired autismispektri h ired autism
Pervasiivsed häiredAutismispektri häiredAutism
  • RHK-10 järgi F 84 –F94.9
  • Lapseea autism/ Kanneri sündroom
  • Atüüpiline autism
  • Lapse muu desintegratiivne häire
  • Retti sündroom
  • Aspergeri sündroom
kaasnevad haigused
Kaasnevad haigused
  • ATH
  • Epilepsia
  • Depressioon
  • Gilles de la Turette`i sündroom
  • Negativism
aspergeri s ndroom
Aspergeri sündroom
  • Sotsiaalse suhtluse kvaliteedi kahjustus
  • Huvide ja tegevuse monotoonsus, piiratus
  • Kohmakus ja saamatus tegutsemisel

grimassitaolised näoilmed, emotsioonitus

  • Keeleline perfektsus “väikesed professorid”

aktsenditaoline hääldus

  • Normaalne või kõrgem vaimne võimekus
  • Valdavalt poisid
slide8
Tugevused
  • Keskmisest kõrgem vaimne võimekus
  • Väga hea mehaaniline mälu
  • Eriandekused
  • Raugematu töövõime sobivas õpikeskkonnas
  • Nõrkused
  • Vastumeelsus pakutud tegevuse suhtes

. Puudub/on ebapiisav situatsiooni ja enese adekvaatse hindamise oskus

  • Probleemid suhtlemisel
  • Oskamatus teha järeldusi, luua seoseid
  • Kõneprobleemid – kõne mõistmine
  • Rutiinilembesus
  • Suur erinevus vabalt valitud ja pakutud tegevuse efektiivsuses
  • Negativism/ raevupursked/depressiivsus
  • Empaativõime puudumine
slide9
TEACCH
  • Treatment and Education of Autistic and related Communication handicapped CHildren
  • -Individuaalne arenguplaan
  • -Struktureeritud õpikeskkond
  • -Koostöö vanematega
sobiva pikeskkonna loomine
Sobiva õpikeskkonna loomine
  • Vähendada kaost – TEACCH-i põhiülesanne
  • Individuaalne arenguplaan hõlmab:
  • -IÕK-akadeemiliste oskuste arendamise plaan
  • -Sotsiaalsete oskuste arendamise plaan
  • -Siirdamisplaan
slide11
Struktureeritus

-Personaalne ja turvaline tööpaik

-Rutiinne päevakava

-Oma õpetaja

kool k igile kaasav haridus hariduslike erivajadustega pilased tavaklassis
Kool kõigile- kaasav haridusHariduslike erivajadustega õpilased tavaklassis
  • J. Kõrgesaar “ Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse”
  • Üld- ja eriandekus
  • Õpiraskused
  • Kõnepuuded
  • Emotsionaal-või käitumisraskused ( ka autismispektrihäired)
  • Meelepuuded
  • Kehapuuded
  • Vaimu ja liitpuuded
  • Sõltuvushäired
  • Muukeelsus
autismiga pilase petamisest
Autismiga õpilase õpetamisest
  • Autismi “ravi” on pedagoogiline mõjutamine / õpetamine
  • Tähtsaim ülesanne on luua sobiv õpikeskkond
  • Sotsiaalsete oskuste arendamine paralleelselt akadeemiliste oskuste arendamisega
  • Laps õpib vaid siis, kui ta armastab oma õpetajat.
aspergeri s ndroomiga pilaste petamisest tartu herbert masingu koolis
Aspergeri sündroomiga õpilaste õpetamisest Tartu Herbert Masingu Koolis
  • Algus 1992. aastal
  • Klassis ( 8 õpilast)
  • Klassis IÕK järgi
  • Klassis koos abiõpetajaga
  • Individuaalne töö abiõpetajaga
  • Väikeklassis ( 4 õpilast)
  • Ühele õpilasele suunatud õpe
  • Koduõpe
  • Eriklassid struktureeritud õpikeskkonnaga ( 4 õpilast)
pikeskkonna korraldamisest
Õpikeskkonna korraldamisest
  • Päevarutiinid:

Sisse registreerimine

Hommikuring

Põhitund - tsükliõpe

Pikk puhkusepaus

Üksikud tunnid

Päeva kokkuvõte

Välja registreerimine

Päevastruktuuri sildid (piktogrammid vajadusel)

Tegevuse ( näit käe tõstmine) õpetamine

“vajan abi”- märgid

Joonlaua asukohta tähistav märk

kohandatud t vahendid t juhised
Kohandatud töövahendidTööjuhised
  • Personaalsed töölehed – lakoonilised, piltideta, üks ülesanne lehel
  • Selged tööjuhised
  • Vältida õpilase ülekoormamist harjutava õppematerjaliga
  • Individuaalne juhendamine kõrvuti istudes ( sobib ka suhtlemine läbi arvuti)
erinevusi ppet sisus teacch meetod on efektiivne akadeemiliste oskuste omandamisel
Erinevusi õppetöö sisusTEACCH-meetod on efektiivne akadeemiliste oskuste omandamisel.
  • Oluliselt enam tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele.

Aluseks Marleen Clisseni oskuste arendamise plaan:

Eneseabioskused

Majapidamisoskused

Vaba aja veetmise oskused

Sotsiaalemotsionaalsed oskused

Suhtlemisoskused

Kutsealase vilumuse eelsed oskused

Õpioskused

Akadeemilised oskused

slide18
Õppekäigud
  • Tegutsemine õppeköögis
  • Ühisüritused nn tavaklasside õpilastega
  • Teraapilised kunsti- ja muusikaringid
slide19
Respekteeri ja aktsepteeri oma õpilast.
  • Võida laps enda poole
  • Võida lapsevanem oma meeskonda
  • Õpetaja olek ja kõne on rahulik, neutraalselt toetav.
  • Õpetaja peaks käituma selliselt, millist olekut ja käitumist ta oma õpilastelt ootab.
  • Õpetaja koostab koos õpilastega klassi reeglistiku:

töörahu, sõbralik suhtlus, oma kohustuste täitmine

  • Jää kokkulepitud reegli või korralduse täitmise nõude juurde ka siis, kui kui õpilane käitub irriteerivalt või ignoreerivalt.
  • Tööjuhised tuleb anda personaalselt. Kehakeel ja miimika peavad toetama öeldut.
  • Mõnikord ei täida õpilane korraldust, kuna ta ei oska seda teha – “seisa laua kõrval”. Tuleb ette näidata.
  • Peegelda õpilase käitumist “ Sa räägid valjusti. See segab kaaslasi.”

Taandu seejärel ja lase ütlusel mõjuda.

slide20
Tee koostööd lapsevanematega - nad on oma lapse eksperdid.
  • Loo meeskond, kellelt saab tuge ja nõuandeid: spetsialistid, lapsevanemad, kolleegid
  • Oleta alati, et lapses on peidus enamat kui hetkel paistab.
  • Ole kannatlik, ära looda kiiret arengut.
  • Loo oma õpilastele nii akustilistest kui ka visuaalsetest ärritajatest vaba õpikeskkond.
  • Ära heitu oma vigadest.
  • Lõpeta kõik lapsega tehtavad tegelused õnnestumisega.