Hindamine

1. Hindamine

2. Koolielu • Juridica • mitmeid dokumente

3. Riiklik õppekava • (6) Õpitulemuste hindamine on osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hinnatakse nõutavate õpitulemuste saavutatust, teadmiste ja oskuste omandatust. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. • (7) Hindamise põhieesmärgid on:1) motiveerida õpilasi sihikindlalt õppima;2) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;3) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja arengu toetamisel;4) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet õpilase õpiedukusest.

4. Ainete eripära • MUUSIKA AINEKAVA 1.–3. KLASSILE Hindamine muusikaõpetuses peab kajastama ja toetama iga õpilase individuaalsete muusikaliste võimete arengut.

5. Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord • Haridusministri 20. septembri 2000. a määrus nr 33 • § 5. Õpitulemuste hindamise alused • (1) Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. • (2) Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. • (3) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust;2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;5) praktilise töö teostust. • (4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). • (5) Õpitulemuste hindamine jaguneb:1) õpiprotsessi hindamine (protsessihinne või hinnang);2) arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne);3) kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang).

6. Hindamine • Uurimistöö sisu hindamine • Uurimistöö sisu juures hinnatakse järgmisi aspekte: • vastavus teemale ja püstitatud eesmärgile ning ülesannetele; • materjali läbitöötatus, selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus; • algandmete esinduslikkus ja kontrollitavus; • loogiline ülesehitus ja otstarbekas liigendatus; • aktuaalsus, uudsus ja praktiline vajadus; • argumentatsiooni veenvus, järelduste ja ettepanekute põhjendatus. • Tartu Descartes’I lütseum

7. Tartu Ülikoolis • Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt: • 201.1. hinne A ehk "suurepärane" - silmapaistev ja eriti põhjalik aine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Aineprogrammi mahust on omandatud 91 - 100 protsenti; • 201.2. hinne B ehk "väga hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Aineprogrammi mahust on omandatud 81 - 90 protsenti; • 201.3. hinne C ehk "hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Aineprogrammi mahust on omandatud 71 - 80 protsenti;

8. Tartu Ülikool • 201.4. hinne D ehk "rahuldav" - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Aineprogrammi mahust on omandatud 61 - 70 protsenti; • 201.5. hinne E ehk "kasin" - üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Aineprogrammi mahust on omandatud 51 - 60 protsenti; • 201.6. hinne F - "puudulik" - üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Aineprogrammi mahust on omandatud 0 - 50 protsenti.

9. Tartu Ülikool • Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks kui see on hinnatud hindele F. • Õppetulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub õppeaine või selle osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on "arvestatud" ning negatiivne tulemus "mittearvestatud".

10. Kas saaks ilma hindamata? • Hindeline? Mitu palli? 2, 4, 6, 100 • Tagasiside • Sõnaline? • Personaalne?

11. Kuidas hinnata arvutiõpetust? • Kas nagu matemaatikat? • Kas nagu kirjandite kirjutamist? • Kas nagu muusikaõpetust? • Kas nagu tööõpetust? • Kas nagu kehalist kasvatust? • Kas nagu …

12. LOGO ja ??? võrdlus

13. LOGO ja ??? võrdlus • Java 5 • Pascal 4 • PHP 1 • Haskell 1 • Perl 1 • Kirjavigu

14. Kättesaadavus • Eelistatud on loomulikult vabatarkvara. • See on oluline aspekt, sest õppivale inimesele pole midagi õndsamat, kui saada asju tasuta. • Mõlemat programmi on lihtne kätte saada. Need saab internetist alla laadida ning seetõttu ei lähe ka midagi maksma. • Oluline aspekt on kindlasti ka programmi maht. • Logo seevastu töötab vaid Windowsi keskkonnas • Pascal on tänapäeva laste jaoks pisut aegunud, lapsed ootavad rohkem ilustusi ja mugavusi.

15. Koolides • Pascal ja Basic on senini olnud levinumad programmeerimise algõppe programmid Eesti koolides ja ülikoolides. Nüüd on neile lisandumas ning tegelikult vähemalt keskkoolides asendamas programmeerimiskeel LOGO.

16. Tagaside • LOGO kilpkonnakeel on hea, kuna ta võimaldab otsest tagasisidet. • LOGO kui esimese keele juures on plussiks vahetu tagasiside kasutajale enamike käskude tulemus on kohe ekraanil nn kilpkonnagraafika abil näha. • LOGO puhul on vigade leidmine väga lihtne, sest kõiki samme võib näha ekraanil. Kas on seitsenurk või mitte?

17. Millal, kellele? • Alustades programmeerimisõpinguid LOGO-st, peab vaatama, et selle keele juurde ei jäädaks liiga kauaks, sest tarkvara-arendajate hulgas kasutatavate keelte süntaksid erinevad sellest liialt. • Alates kuuendast või seitsmendast klassist võib aga juba vabalt alustada Javaga. • Professionaalsele programmeerijale on keele valikul oluline, kui suurt hulka põhimõtteliselt erinevaid probleeme saab ta antud keelega lahendada, … • Programmeerimise õpetamist oleks mõistlik alustada juba põhikoolis ja seda just LOGO põhjal. See tuleb õpilastele kasuks teistes õppeainetes, näiteks matemaatikas ja kindlasti ka elus eneses. Vanemate klasside õpilastele on mõistlik programmeerimise õpetamist jätkata siiski keele Pascal, sest see keel pakub rohkem võimalusi.

18. Dialoog 7. klassi poisiga • “Mis sa teed?” • “Võrdlen programmeerimiskeeli LOGO ja Java.” • “Las ma ütlen sulle: Javas peab palju rohkem kirjutama ja ei saa mitte mõhkugi aru.”

19. Ainest ja arvestusest

20. Tasemed • Ühiskond • Seadused, määrused, standardid • Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava • 9.klassi infotehnoloogia katseline tasemetöö • Arvutikasutaja oskustunnistus • … • Kool • Ainekava • Arvutiõpetus MTAT.03.009 • Koolide omi veebis • … • Õpetaja • Tund (vm.) • Esinemine • Materjalid • Küsimused • Hindamine • …

21. Subjektid • Õpilane • Õpetaja • Lapsevanem • Direktor • Haridusametnik • Ülikooli õppejõud • Tööandja • Linnapea, vallavanem • …

22. Valdkonnad • Arvutikasutaja oskustunnistus AO-1 – infotehnoloogia ja ühiskond AO-2 – arvuti kasutamine ja failihaldus AO-3 – tekstitöötlus AO-4 – tabeltöötlus AO-5 – andmebaasid AO-6 – esitlus AO-7 – informatsioon ja kommunikatsioon • Programmeerimine • Riistvara • …

23. Arvestustöö • Arvutiklassis. Veeb. • 90 minutit • Individuaalne • 4 ülesannet, iga ülesanne peab olema arvestatud • (paberil käsikirjana,) osa veebi üles panna

24. Näidisülesandeid • Kuidas on sätestatud Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas programmeerimise käsitlemine? Kommenteerige. • Kuivõrd vastab materjal www.koolielu.ee/?? AO?? nõuetele. Mida tuleks muuta, et paremini vastaks. Põhjendage! • Palun teha ainekava osa teema yyy käsitlemiseks. Põhjendada. • Palun kritiseerige tunnimaterjali www.??? • muutke korrektseks • koostage 2 küsimust selle • Kuivõrd antud küsimused sobivad 9. klassi infotehnoloogia katselise tasemetööle vastavalt selle juhendile? Muuta sobivaks. Lisada küsimus zzz kohta. • …

25. Saata ülesandeid • Saata üks ülesanne • ülesanne ise • lahendamisaeg minutites • 13. detsembriks aadressil eno@ut.ee

26. Saadetud ülesandeid • Miks Sinu arvates ei ole informaatika riiklikus õppekavas kohustuslikõppeaine? • …

27. Lego Dacta

28. Lego Dacta • Taani • 9701 • Tempus-projekt • Eesti ülikoolid, • Strathclyde’i ülikool, Suurbritannia, • Barcelona ülikool, Hispaania • Olemas ka Tallinna Tehnikaülikoolis

29. Lego Dacta • Serial Interface Box – liides • Väljund • mootor • lamp • sireen • Sisend • puuteandur (Touch Sensor) (true/false) • temperatuuriandur (Temperature Sensor) (kraadid) • valgusandur (Light Sensor) (0 (0,6 luksi) – 100 (760 luksi)) • nurgaandur (Angle Sensor) (1/16 täispööret) • Ühendusjuhtmed, jpm.

30. Programmeerimine • LOGO • pole kilpkonnagraafikat • on vahendid seadmete jaoks • talkto “motora • talkto “lampb • on • off • alloff • wait • onfor • waituntil [touch1] talkto “motora onfor 40 • forever • setpower • jne, jne