riskide hindamine ja juhtimine n.
Download
Skip this Video
Download Presentation
Riskide hindamine ja juhtimine

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 40

Riskide hindamine ja juhtimine - PowerPoint PPT Presentation


  • 298 Views
  • Uploaded on

Riskide hindamine ja juhtimine. Uus käsitlusviis Inglismaa ja Wales. Sisukord. 1. Patrick Carter i aruanne ja uus käsitlusviis 2. Riskide käsitlusviis ja riskide hindamise vahendid 3. Karistuse määramise protsess ja riskide juhtimine. Patrick Carter i aruanne ja uus käsitlusviis.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Riskide hindamine ja juhtimine' - jin


Download Now An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
riskide hindamine ja juhtimine

Riskide hindamine ja juhtimine

Uus käsitlusviis

Inglismaa ja Wales

sisukord
Sisukord

1. Patrick Carteriaruanne ja uus käsitlusviis

2. Riskide käsitlusviis ja riskide hindamise vahendid

3. Karistuse määramise protsess ja riskide juhtimine

patrick carteri aruanne 2003
Karmimatel karistustel on kuritegevusele piiratud mõju (CJA 1991 „Just Desert”)

Karistused on kehvasti planeeritud

Erinevused karistuse määramise tavades on piirkonniti liiga suured

Kohtunikel puudub piisav teave vanglakaristuse ja tingimisi karistuse parimaks võimalikuks rakendamiseks

Patrick Carteri aruanne(2003)
uus k sitlusviis
Uus käsitlusviis
  • Sihipärased ja täpsed karistused
  • Karistuste määramise uued põhimõtted kohtusüsteemis
  • Uus käsitlusviis õigusrikkujate kohtlemisel
  • Suurem kontroll ja järelevalve korduvalt õigusrikkumisi toime pannud inimeste üle
  • Ohtlike õigusrikkujatele vangistuse kohaldamine
  • Riskide hindamine on karistuspraktikas keskse tähtsusega
aktuaarne k sitlusviis
Aktuaarne käsitlusviis
  • Rühmade teadmiste prognoosimine
  • N-ökindlustuslik käsitlusviis
  • Täpsem, kuid piiritletum
  • Kõrvalekallete ja vigade oht
kliiniline k sitlusviis
Kliiniline käsitlusviis
  • Viivad läbi n-ö praktikud, kes tuginevad oma professionaalsele hinnangule, mille aluseks on isiklikud teadmised, sotsiaalne minevik, õigusrikkuja eneseanalüüs, vaatlused ja kogemused
  • Kõrvalekallete ja vigade oht
riskide hindamise vahendid
Riskide hindamise vahendid
  • OGRS
  • OASys
  • ASSET
  • Risk Matrix 2000
  • SARN
  • SARA
offender group reconviction scale igusrikkujate r hma korduva s dim istmise skaala ogrs
Offender Group Reconviction Scale (õigusrikkujate rühma korduva süüdimõistmise skaala, OGRS)
  • OGRS on statistiline vahend, mis töötati välja 1995. aastal läbiviidud ja 30 000 õigusrikkujat hõlmanud uuringu tulemusel.
  • OGRS kasutab n-ö riskiennustajaid, et hinnata, millise tõenäosusega õigusrikkuja kahe aasta jooksul uuesti süüdi mõistetakse.
  • OGRS põhineb üksnes õigusrikkujate staatilistel omadustel, mis on muutumatud
igusrikkujate hindamise s steem oasys
Õigusrikkujate hindamise süsteem (OASys)
  • Briti Siseministeeriumi riskide prognoosimise vahend kriminaalhooldustalitusele (2001)
  • Tugineb sotsiaalse õppimise teooriale
  • Hinnatakse riskitegureid eri valdkondades ning ühendatakse staatilised ja dünaamilised riskitegurid
  • Riskide juhtimine 18-aastaste ja vanemate õigusrikkujate puhul
oasys on kavandatud selleks et
OASys on kavandatud selleks, et:
  • hinnata, kui tõenäoliselt õigusrikkuja uuesti süüdi mõistetakse
  • teha kindlaks ja liigitada õigusrikkumisega seotud vajadused
  • hinnata tõsise kahju riski, riske üksikisikule ja muid riske
  • aidata riskide juhtimisel
  • siduda hindamine kriminaalhoolduse või vangistuskavaga
  • hinnata muutuseid kriminaalhoolduse või vangistuse ajal
kuriteo raskusastme hindamine
Kuriteo raskusastme hindamine
  • Lähtekoht kohtuliku karistuse määraja jaoks
  • Piiritleb selle, milliseid künniseid ületatakse
  • Viitab vangistusele, ühiskondlikule tööle vms
  • Raskusastme määravad kindlaks kaks parameetrit: õigusrikkuja süülisusjaõigusrikkumisega tekitatud kahju või tekitatav võimalik kahju oht
kriminaalse s lisuse tasemed
Kriminaalse süülisuse tasemed
  • Kavatsustekitadavigastusi
  • Hoolimatuskahju taseme suhtes
  • Teadminetahtmatu kahju riskist
  • Hooletusseoses kahju võimalikkusega

Raskendavad ja kergendavad asjaolud

mida me juba teame
Tulevase käitumise parim näitaja on varasem käitumine

Varasemad kriminaalsed harjumused

Sarnased asjaolud, mis korduvad

Sarnased käitumismallid, mis korduvad

Sarnased mõjud, mis korduvad

Keskkonna või võrgustikuga seotud ajaolud on sarnased või võivad korduda

Mida me juba teame
karistuse m ramise n uandekogu
Karistuse määramise nõuandekogu
  • Eesmärk edendada karistuse määramise järjepidevust ja suurendada üldsuse usaldust
  • Jätkab ja täiendab apellatsioonikohtu ja karistuse määramise nõuandekomisjoni tööd
slide20

Vabastamine

Trahv

Muu

Ühiskondlik töö

Vangistus

Karistus

Ei ole süüdi

Ei ole süüdi

Magistraadid loobuvad

pädevusest

Lühimenetlus

magistraadis

Kroonikohus

Lihtmenetlusega

õigusrikkumised

Kohtumõistmisele kuuluvad

õigusrikkumised, mida

võib käsitleda kroonikohtus

või magistraadis

Raskemad

õigusrikkumised

Magistraadikohus

riiklik kriminaalhooldustalitus
Riiklik Kriminaalhooldustalitus
  • 42 piirkonda
  • 21 000 töötajat
  • Riiklik kriminaalhooldustalitus teostab järelevalvet 190 000 õigusrikkuja üle
  • 70% - ühiskondlik karistus
  • 30% - vabastamine loa alusel
  • 246 000 karistuse määramisele eelnevat aruannet aastas
kriminaalhoolduse roll kohtuprotsessis
Kriminaalhoolduse roll kohtuprotsessis
  • Koostada enne karistuse määramist kohtute jaoks aruanded
  • Kontrollida ja hallata õigusrikkujaid, kellele on määratud ühiskondlik karistus
  • Teostada järelevalvet vanglast loa alusel vabastatud õigusrikkujate üle
  • Kaitsta üldsust ja teostada järelevalvet potentsiaalselt ohtlike isikute üle
karistuse eesm rgid
Karistamine

Kuritegevuse vähendamine (“hirmutamine”)

Ümberkasvatamine ja rehabiliteerimine

Üldsuse kaitsmine

Reparatsioon

Karistuse eesmärgid
national offender management model noms riiklik igusrikkujate haldusmudel
National Offender Management Model (NOMS)(Riiklik õigusrikkujate haldusmudel)
  • Tervet süsteemi hõlmav käsitlusviis
  • End-to-end põhimõte
  • Igale õigusrikkujale on üks haldur
  • Tiering (kurjategijate klassifitseerimine)
t sise kahju oht
Tõsise kahju oht

Tõsist kahju võib määratleda sündmusena, mis ohustab elu ja/või on traumeeriv ning millest füüsiline või psühholoogiline taastumine võib olla raske või võimatu

t sise kahju riski tasemed
Tõsise kahju riski tasemed
  • Madal: praegused tõendid ei viita tõsise kahju tekitamise tõenäosusele.
  • Keskmine: on kindlad näitajad, mis viitavad tõsisele kahjule. Õigusrikkuja võib sellist kahju tekitada, kuid tõenäoliselt ta ei tee seda, kui asjaolud ei muutu.
  • Kõrge: on kindlad näitajad, mis viitavad tõsisele kahjule. Kahju tekitav sündmus võib leida aset igal ajal ja selle mõju oleks tõsine.
  • Väga kõrge: on teada, et tõsise kahju oht on ähvardavalt lähedal. Kahju tekitamise võimalus on tõenäolisem kui selle mittetekitamise võimalus ning kahju mõju oleks tõsine.
p him isted
Põhimõisted
  • Määratletud kuritegu (specified offence)(maksimumkaristus kaks aastat või enam)
      • määratletudvägivaldne kuritegu
      • määratletudseksuaalkuritegu
  • Tõsine kuritegu (serious offence) – määratletud kuritegu, mille puhul on maksimaalne karistus eluaegne vangistus või vähemalt kümneaastane vangistus
  • Tõsine kahju (serious harm) – surm või tõsine füüsiline või psühholoogiline tervisekahjustus
mappa
MAPPA
  • MAPPA - Multi-Agency Public Protection Arrangements (asutustevahelised avalikkuse kaitsmise meetmed, kriminaalkohtu jakohtuteenistuse seadus 2000)
  • MAPPA – selle mõistega kirjeldatakse meetmeid, mis on kohalikul tasandil võetud selleks, et hinnata ja hallata õigusrikkujaid, kes kujutavad endast tõsist ohtu
mappa p him tted
MAPPA põhimõtted
  • Tuvastada isikud, kes on ohtlikud ühiskonnas ja kelle tegevus võib kaasa tuua olulise kahju
  • Jagada nende isikute kohta olemasolevat asjakohast teavet
  • Hinnata selle riski olemust ja ulatust
  • Otsida viise tõhusaks riskide juhtimiseks
  • Kaitsta ohvreid ja vähendada lisakahju
  • Kehtestada tõhus riskide juhtimise kava
haldustasandid
Haldustasandid

1. tasand

Hõlmab tavalist asutusepoolset haldust, s.t kohtuasjad,

mille puhul ei ole vajalik pidev asutustevaheline arutelu või

mitme asutuse aktiivne kaasamine

2. tasand

Kui ühe või mitme asutuse aktiivset kaasamist on vaja

selleks, et juhtida õigusrikkuja põhjustatavat riski

3. tasand

Siia suunatakse need vähesed kohtuasjad, mis puudutavad

õigusrikkujaid, kes kõige tõenäolisemalt põhjustavad tõsist

kahju

slide39

Kuidas MAPPA toimib

Kohtumised toimuvad vajaduse korral kord kuus. Tõsise kahju tekke oht on väga suur. Halduse järelevalve kõrgemal tasandil.

3. tasand

Asutustevaheline

üldsuse kaitsmise

nõuandekogu

Need kogud kogunevad kord kuus.Alati on kohal tähtsamad asutused.Enamik ohtlikke õigusrikkujaid puudutavatest kohtuasjadest läbivad selle kogu kontrolli.

2. tasand

Kohaliku riskide juhtimisega

tegeleva kogu koosolek

1. tasand

Tavaline riskide juhtimine

Kohtuasjad, milles õigusrikkuja põhjustatavat ohtu saab juhtida tavalise riskijuhtimisega või järelevalvekavaga, teisi asutusi kaasamata.

strateegiline partnerlus
Strateegiline partnerlus
  • Kohaliku ametiasutuse sotsiaalhoolekandetalitused
  • Hertfordshire’ipolitsei
  • Esmatasandi arstiabiasutused, muud riiklikud tervishoiuametid ja strateegilised tervishoiuasutused
  • Tööhõiveamet Jobcentre Plus
  • Youth Offending Team
  • Registreeritud sotsiaalmajad, milles majutatakse MAPPA õigusrikkujaid
  • Kohalikud majutusasutused
  • Kohalikud haridusasutused
  • Elektroonilise järelevalveteenuse pakkujad
ad