1 / 29

Kujundav hindamine ja õpilase areng

Kujundav hindamine ja õpilase areng. Viljandi 25.03.2011 Leelo Tiisvelt. Kui hindamine on hästi paika pandud, võib see kaasa aidata õppimisele ja teadlikkusele; tegelikult on õppimist ja teadlikkust ilma selleta palju raskem saavutada. Bena Kallick. Black ja Wil i ami uuring 1998.

aviv
Download Presentation

Kujundav hindamine ja õpilase areng

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kujundav hindamine ja õpilase areng Viljandi 25.03.2011 Leelo Tiisvelt

  2. Kui hindamine on hästi paika pandud, võib see kaasa aidata õppimisele ja teadlikkusele; tegelikult on õppimist ja teadlikkust ilma selleta palju raskem saavutada. Bena Kallick

  3. Black ja Wiliami uuring 1998 Kujundava hindamise kasutamine tõi kaasa õppetulemuste paranemise. Miks? • Õpilastega arutati õpieesmärgid läbi ja õpilased mõistsid neid • Õpilased said oma töö kohta pidevalt tagasisidet • Õpilased said selgitusi selle kohta, mida nad saavad teha, et nende õppetulemused paraneksid • Õpilased kaasati hindamisse

  4. Kujundav hindamine Põhiküsimused • Kuhu ma lähen? (mida mul on vaja teada, osata, suuta?) • Kus ma olen? (mida ma praegu tean, oskan ja suudan?) • Kuidas ma saan täita tühimiku? ( mida ma pean selleks tegema, et teada, osata ja suuta?) (Brookhart 2009)

  5. Kuidas tagada iga õpilase areng õppeprotsessis? Õpilane 1 Õpilane 2 EESMÄRK ALGTEADMISED tühimik Kus ma olen? Kuhu ma lähen? Õpilane 3

  6. Strateegia (1) Eesmärkide jagamine Õpetaja loob tingimused, et õpilased saaksid endale eesmärgid püstitada: • Õpitulemuse sõnastamine • Eelhindamine (olukorra kaardistamine, häälestamine) • Õppeülesanne • Anonüümsete tööde kasutamine mudelina (nõrk töö ja tugev töö) • Hindamismudel (sisaldab nii juhendavat kui hindavat mudelit) • Rühmade moodustamine ja rollide jagamine (rühmatöö puhul) • Ajagraafiku koostamine (kokkulepped vahehindamiste osas)

  7. Strateegia (2) Õpilaste kuulamine Õppeprotsessi juhtimine klassiruumis • Tegelemine väärarusaamade ja mittemõistmisega • Nõrgemate või aeglasemate õpilaste järeleaitamine • Hindamismudeli kasutamise juhendamine • Kriisist väljatoomine (diskussioon, ajurünnak, töö paarides individuaalse õppeülesande puhul jne) • Ajagraafikust pinnipidamise jälgimine • Õpilastevahelise koostöö suunamine rühmatöö puhul (kokkulepitud rollidest kinnipidamine)

  8. Dale püramiid

  9. Strateegia (3) Küsimuste esitamine Õppimine on vastuste leidmine küsimustele. • Diskussiooni tekitamine • Mitmetasandiline arutelu (avatud küsimused) • Sobiva meetodi valimine (ajurünnak, avatud ruum, ideekaart jne) • Arupidamine iseendaga (mõtlemisaeg 8 sekundit!) • Jagamine partneriga või rühmas (partneri kuulamine, täiendavad küsimused) NB! Rühmatöö puhul märkmed! • Jagamine suures rühmas (kaaslaste kuulamine, täiendavad küsimused)

  10. Küsimuste kompass

  11. Strateegia (4) Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine Kui õpetajad kasutavad süsteemselt kujundavat hindamist, siis nad annavad õpilastele eneseregulatsiooni mudeli. • Planeerimine ja eesmärgi seadmine (tugeva töö, hea või väga hea hinde kriteeriumi võtmine oma töö aluseks) • Enesehindamine töö käigus hindamismudeli järgi • Töö korrigeerimine (oma töö tugevuste j nõrkuste määratlemine, nõrkuste likvideerimine) • Töö redigeerimine (lauseehituse ja õigekirjaprobleemide lahendamine) • Eneserefleksioon: õppimine vigadest, õpetaja tagasisidest ja oma pingutuse hindamine

  12. Strateegia (3) Efektiivne tagasiside Efektiivne tagasiside annab õpilasele informatsiooni, mille põhjal ta saab oma tööd paremaks muuta • Tagasiside andmine eeltööle (mustandile) • Õpetaja lähtub hindamismudelist ja õpilase enesehindamisest • Sõnaline tagasiside eelkõige nendes kohtades, kus õpilase ja õpetaja hinnangud lahknevad • Õpilasel on võimalus oma tööd parandada enne selle esitamist lõplikule hindamisele.

  13. Efektiivne tagasiside

  14. Johari aken

  15. Strateegia (6) Kujundavast hindamisest saadud informatsiooni kasutamine Kujundavat hindamist rakendav õpetaja on oma tööd uuriv õpetaja • Tagasiside õpilastelt • Õpilaste panus õppeülesande täitmise jooksul • Vigade analüüs • Õpetaja töö hindamine (meetodite kasutamine, ettepanekud) • Järelduste tegemine • Mida teha järgmisel etapil sama grupiga? • Mida teha teisiti uue grupiga sama õppeülesande korral?

  16. Kuidas saavutada õppeprotsessi terviklik juhtimine? kulminatsioon tagasiside areng pööre õppimine töö parandamine tagasiside põhjal sõlmitus õppeülesanne Sissejuhatus lõpplahendus eesmärkide jagamine tagasiside õpetajale

  17. Ülesanne Vali õppeülesanne, mis viib konkreetse õpitulemuseni. Missugused on õppeainete lõimimise võimalused? Missugused on hindamismudeli komponendid?

  18. Meetodite ja strateegiate teadmine ja kasutamine on üks asi, aga selle väljamõtlemine, kuidas need konkreetses klassiruumis toimima panna, on hoopis midagi muud! SiobhanLeahy

  19. Kooli hindamisjuhend

  20. Õpitulemuste hindamine • Ainult sõnaline hinnang 1,5 aastat ühtse maatriksi alusel • Klassiastme töökava • Kujundav hindamine õppeülesande täitmise jooksul, lõpeb numbrilise hindega • Vähemalt üks kokkuvõttev hinne perioodi jooksul • Hindamise sagedus • 2.-6. klass 2x aastas • Alates 7. klassist kursusehinne • Oskusained ja inimeseõpetus ühesõnalise hinnanguga (edukalt sooritatud – 5, arvestatud – 4, mittearvestatud – 1), gümnaasiumis lisaks valikained

  21. Käitumise hindamine • Mitte siduda õpitulemustega • Aluseks üldpädevused • Põhikoolis teisendada ka ühesõnaliseks hinnanguks (eeskujulik, hea, rahuldav…) • Käitumine (väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus… • Hoolsus (õpipädevus, enesemääratluspädevus…) • Gümnaasium • Hoiakud ja väärtushinnangud

  22. Järelvastamine ja tugisüsteemid • Tugisüsteemid alates 1. klassist • Õpitulemuste põhjal määratavad tugisüsteemid alates 3. klassist • Järelvastamine kaob kujundava hindamise kontekstis ära • Sooritamata töö korral saab õpilane 2 nädalat pikendust, selle sees on kohustuslik konsultatsioon, gümnaasiumis arvestus

  23. Professionaalne õpikogukond

  24. Professionaalne õpikogukond (1) Vabal tahtel kokku tulnud 4 või 6 õpetajast koosnev grupp, kes tegutseb teadlikult õpetamispraktika uurimise ja täiustamisega. Mida teevad? • Kohtuvad regulaarselt sessioonidel kord kuus • Püstitavad koos eesmärgid (jagatud eesmärgid) • Rakendavad koostöös partneriga sessioonide vaheajal tegevusi praktikas (eesmärkide teostamine) • Loevad ja analüüsivad kujundavat hindamist käsitlevaid materjale • Jagavad üksteisega oma kogemust

  25. Professionaalne õpikogukond (2) Peamised reeglid • Jagamise eetika (ma jagan nii oma head kui halba kogemust ja leian mõistmist) • Küsimuste esitamise eetika (võin alati küsida ja abi paluda) • Partneri klassiruumis olemise eetika (olen oodatud ja kutsutud) • Õppimise eetika (ma ei ütle kunagi esimese mõttena: “Ma juba teen või tean seda”)

  26. Ühiskonna ootused tuleviku põlvkonnale Tulevikusedukasolemiseks on kõigeolulisemkompetents… (IBM uuring 2010) www.juhtimine.ee LOOVUS

  27. Loovus • leidauusiseoseid • mõistatervikut • muuta olemasolevat mudelit • aidata inimestel mõttekrampidest ja stereotüüpidest välja tulla www.juhtimine.ee

  28. Elu kujundab, ning teeb seda mitte sõna, vaid teo kaudu. Johann Heinrich Pestalozzi 1820

  29. www.ascd.org(the Association for Supervision and Curriculum Development ) www.eyeoneducation.com TÄNAN KAASA MÕTLEMAST!

More Related