1 / 12

Eesti mõisad

Eesti mõisad. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku üle kahe tuhande mõisa.

omar-sexton
Download Presentation

Eesti mõisad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti mõisad

  2. Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku üle kahe tuhande mõisa

  3. Mõiskuimajandusüksus on läbipikaajalooolnudEestielu-oluükslahutamatuidkomponente. Tekkidesalates 13. sajandistküllristirüütlitestvallutajatekeskustena, kusvaldavaltsaksapäritolugaaadlikud (mõisnikud) olidomanikud ja eestipäritolugatalupojadvaidnendealluvad, on nadsiiskimänginudEestiedaspidisesarengusotsustavatningmittesuguginegatiivsetrollikohalikusmajandus- ja kultuurielus.

  4. Algselt ei olnud mõisad eriti luksuslikud. Nad olid ehitatud puust ning ümbritsetud kõrge palktaraga. Väliselt oli mõis üsna sarnane talupoja rehielamuga, kuid ta oli suurem, tal olid aknad ja korsten.

  5. Mõisate areng Kui veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talumaju, siis XVIII sajandi lõpul hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Eestimaale kerkisid uhked lossid ja vahest ka kogunisti kindlused.

  6. Mõisate toidulauale ilmusid kallimad road ja välismaised peened veinid. Mõisarahvas nõudis paremaid ja uhkemaid rõivaid ning väärtuslikke ehteid.

  7. Tallidesse ilmusid välismaa traavlid ja kalessid. Härrasmajade kõrvale rajati kaunid pargid paviljonide ja kunstjärvedega.

  8. Muudatused mõisamajanduses Uhke elamine nõudis palju raha … • 18. saj hakati senise viljakasvatuse kõrval üha enam tootma viina, mida veeti Vene turule; • Viinatootmise jääkidega nuumati härgi, kes viidi samuti Peterburi turule; • 19. saj hakati mõisate juurde rajama väikesi ettevõtteid, millega loodeti teenida lisaraha; • Põllumajanduses võeti kasutusele uued masinad ja töövõtted, mis võimaldasid saagikust suurendada.

  9. Mõisad muutuvad suurteks majanduskompleksideks Uhkele härrastemajale lisandusid … • Hobusetallid; • Tõllakuurid; • Aidad; • Loomalaudad; • Viinaköök; • Puuviljaaed; • Kasvuhooned; • Omaette maja said ka valitseja ja teenijad

  10. 1. väravahoone 2. tallid, laudad 3. meierei, õllekoda 4. kasvuhoone 5. jääkelder 6. teenijate ja antvärkide elamu 7. härrastemaja 8. lõkkeplats (tänapäeval) 9. magasiait 10. käsiait 11. dendropargi  paviljon (tänapäeval) 12. valitsejamaja 13. viljaait 14. kaalukoda 15. viljakuivati 16. küün 17. töölistemaja 18. sepikoda Sagadi mõis

  11. Mis kasu oli talupojale mõisast? Pääs mõisa teenistusse oli talupojale või -tüdrukule sammuks edasi, sest … • mõisa kaudu võis pääseda parema hariduse juurde või • parema teenistuse juurde; • mõisamoonakas võis peagi saada omaette elamise; • Mõisast õpiti uusi majapidamisvõtteid ja tavasid, näiteks kohvijoomine

  12. Mõisniku ja talupoja suhted • Eesti talupojale jäi mõis endiselt võõra võimu keskuseks. • Mõisa peauksest ei tohtinud talupoeg siseneda. • Mõisaõues pidi ta aupaklikult pea paljastama. • Pikka aega omasid mõisnikud oma talupoegade üle piiramatut voli, võisid neid karmilt karistada ja taga kiusata. KÕIK OLENES MUIDUGI MÕISNIKU ISIKUST…

More Related