metsamajanduse geograafia l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA PowerPoint Presentation
Download Presentation
METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 33

METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - PowerPoint PPT Presentation


  • 617 Views
  • Uploaded on

Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com , http://www.fao.org/forestry/ http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA' - benjamin


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
metsamajanduse geograafia

Allikad:

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com, http://www.fao.org/forestry/

http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc

http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html

Ppt.esitlus Loodusvööndid: Kadri Vitsut; ppt.esitlus Loodusvööndid: Aiva Ladva

Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium

METSAMAJANDUSE GEOGRAAFIA

Allikad:

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com, http://www.fao.org/forestry/

http://www.hot.ee/viljarveidenberg/failid/geograafia2.doc

http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html

Ppt.esitlus Loodusvööndid: Kadri Vitsut; ppt.esitlus Loodusvööndid: Aiva Ladva

Koostaja: JELENA VIDINJOVA, Maardu Gümnaasium

metsamajandus tegeleb
Metsamajandus tegeleb:
  • Puidu varumisega
  • Metsavarude hindamise ja hooldusega, kehtestab kvoote
  • Puidu töötlemisega
metsavarude hindamise kriteeriumid
Metsavarude hindamise kriteeriumid:
  • Metsa pindala
  • Puidu varu tihumeetrites
  • Metsa liigiline koostis
  • Metsa keskmine aastane juurdekasv (ühe aasta jooksul juurde kasvava puidu hulk tihumeetrites, mida on võimalik maha raiuda).
metsade kasutusvaldkonnad
Metsade kasutusvaldkonnad
  • Toodangu tootmine inimese tarbeks (mööbel, küte, paber)
  • Keskkonna otstarbeline mets (atmosfäär, niiskus, erosioon)
  • Inimestele esteetilise tähtsusega (puhkus, loomaliigid)
maailma metsat bid
Maailma metsatüübid
  • Parasvöötme okasmetsad
  • Parasvöötme leht- ja segametsad
  • Lähistroopika metsad
  • Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
  • Ekvatoriaalsed vihmametsad
parasv tme okasmetsad
Parasvöötme okasmetsad
  • Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias
  • Parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt)
  • Tihe sisevetevõrgustik
  • Väheviljakad leetmullad
  • Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas
  • Hõre inimasustus, metsatööstus, maavarade kaevandamine
parasv tme okasmetsad11
Parasvöötme okasmetsad
  • Kasvavad aeglaselt, aastane juurdekasv 1-2 m3/ha
  • Puid kasutatakse tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalideks
  • Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga ( 670 mln km2)
parasv tme leht ja segametsad
Okasmetsadest tootlikumad : lehtmetsad - 5-10 m3/ha, segametsad - 2-3 m3/ha juurdekasvu aastas

Siin on suurem osa maailma kõvade lehtpuude puidust, mida kasutatakse valdavalt mööblitööstuses

Parasvöötme leht- ja segametsad
slide13

Levivad parasvöötme merelise kliimaga aladel

  • Segametsades kasvavad okas- ja lehtpuud
  • Lehtmetsades on laialehised puud: tamm, vaher, pöök, valgepöök, pärn ja kastan
  • On levinud peamiselt viljakad pruunmullad
  • Metsad on alles jäänud peamiselt mägedes
  • Sega- ja lehtmetsad on tihedasti asustatud alad
l histroopika niisked metsad
Lähistroopika niisked metsad

Niisketes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud.

Aastane juurdekasv on suur, 15-20 m3/ha aastas.

Levivad Ida ja Lõuna Hiinas ning USA kaguosas

Lähistroopiline mussoonkliima (soe talv, kuum niiske suvi, palju sademeid )

l histroopika niisked metsad15
Lähistroopika niisked metsad
  • Puna- ja kollamullad, kohati liigniiskus, soostumine
  • Taimestik: mahagoni- ja pähklipuu (USA), eukalüpt (Austraalia) kebratšo, araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina)
l histroopika kuivad metsad
Lähistroopika kuivad metsad
  • Asuvad Vahemeremaades, USA-s, Austraalias , intensiivse maakasutuse tõttu on vähe säilinud
  • Mullastik on enamasti toitainevaene ning erodeerunud, juurdekasv on väike
  • Kasvab nahkjate lehtedega puid: loorberi-, pähklipuu ja korgitamm (Vahemere maad), eukalüpt ( Austraalia)
l hisekvatoriaalsed h rendikud
Lähisekvatoriaalsed hõrendikud
  • Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus
  • Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks
  • Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega
  • Punakaspruunid mullad
  • Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas
slide18
Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine
  • Looduslik taimkate on suures osas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud
  • Tihe asustus, terasspõllundus (riisi kasvatamine), maavarade kaevandamine
  • Keskkonnaprobleemideks on põllumaa kurnamine
ekvatoriaalsed metsad
Ekvatoriaalsed metsad
  • Levivad ekvatoriaalses kliimas
  • Rikkalik taimestik ja loomastik
  • On levinud väheviljakad punakad ferralliitmullad
  • Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha
ekvatoriaalne vihmamets
Ekvatoriaalne vihmamets
  • Hõre inimasustus, alepõllundus, istandused, väärispuidu varumine
  • Keskkonnaprobleemideks on vihmametsade hävimine ja sellega seotud globaalsed tagajärjed
metsamajanduse vormid
Metsamajanduse vormid
  • Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist.
  • Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi.
  • Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist.
metsamajanduse vormid23
Metsamajanduse vormid
  • Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt.
  • 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes.
metsamajanduse vormid24
Metsamajanduse vormid
  • Hilisindustriaalses ja postindustriaalses ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta. Tekivad metsakompleksid, st omavahel seotakse varumine, töötlemine ja äriteenused.
kaasaegne metsamajandus
Kaasaegne metsamajandus
  • Enim arenenud piirkondades kujunesid välja metsatööstusklastrid ( klaster)
  • Need hõimavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne-ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan)
slide27

Masinaehitus:

metsatöö masinad

Metsatööstuse masinad

Pangandus

äriteenused

Spetsialistide

ettevalmistus,

Koolitus,

tootearendus

Metsandus

Metsakasvatus ja

hooldus

Metsa ülestöötamine

Transport,

eriveod

kaubaveod

ehitus

Puidu- ja paberitööstus

Puidukeemia-

tööstus

Paberi- ja

tselluloositööstus

mööblitööstus

selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus tuleb
Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb:
  • Istutada ja külvata uut metsa
  • Teha kahjurite tõrjet
  • Teha hooldusraiet
  • Varuda materjali istutamiseks (puukoolid)
  • Istutatud metsade pindala maailmas suureneb pidevalt: India, Hiina, Jaapan
suurima paberipuu toodanguga riigid
USA

Brasiilia

Venemaa

Rootsi

Soome

Kanada

Austraalia

Tšiili

Poola

Saksamaa

Prantsusmaa

164 mln m3 aastas

46 mln m3 aastas

42 mln m3 aastas

25 mln m3 aastas

24 mln m3 aastas

21 mln m3 aastas

12 mln m3 aastas

12 mln m3 aastas

11 mln m3 aastas

10 mln m3 aastas

10 mln m3 aastas

Suurima paberipuu toodanguga riigid
suurima k ttepuidu toodanguga riigid
Hiina

Brasiilia

Etioopia

Indoneesia

USA

Kongo DV

Nigeeria

Venemaa

Filipiinid

Mehhiko

Uganda

Bangladesh

Vietnam

191 mln m3 aastas

133 mln m3 aastas

88 mln m3 aastas

85 mln m3 aastas

72 mln m3 aastas

66 mln m3 aastas

59 mln m3 aastas

44 mln m3 aastas

40 mln m3 aastas

37 mln m3 aastas

34 mln m3 aastas

27 mln m3 aastas

26 mln m3 aastas

Suurima küttepuidu toodanguga riigid
suurima marpuidu toodanguga riigid
USA

Kanada

Venemaa

Brasiilia

Hiina

Rootsi

Indoneesia

Malaisia

Austraalia

Poola

408 mln m3 aastas

175 mln m3 aastas

117 mln m3 aastas

102 mln m3 aastas

96 mln m3 aastas

59 mln m3 aastas

31 mln m3 aastas

24 mln m3 aastas

24 mln m3 aastas

23 mln m3 aastas

Suurima ümarpuidu toodanguga riigid
metsakaitse
Metsakaitse
  • Riigi metsasus on keskkonnaseisundi näitaja: ta hoiab ringes toitained, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, paljudele organismidele elupaigaks
  • Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, soodustab kõrbestumist