1 / 310

Ehitus e maksumuse hindamine

Ehitus e maksumuse hindamine. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse . 1. EESTI STANDARD “Ehituskulude liigitamine”. Käsitlusala . 2. Terminid ja määratused . 3. Ehituskulude liigitamine. 3.1. Ehituskulude prognoosimine ja liigitamine. 3.2. Ehituskulude liigitamise põhimõtted.

Download Presentation

Ehitus e maksumuse hindamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ehituse maksumuse hindamine

  2. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse. 1. EESTI STANDARD “Ehituskulude liigitamine”. Käsitlusala. 2. Terminid ja määratused. 3. Ehituskulude liigitamine. 3.1. Ehituskulude prognoosimine ja liigitamine. 3.2. Ehituskulude liigitamise põhimõtted. Lisa B “Töömahtude mõõtmise ja tööde arvestamise reeglid”. 1. Ettevalmistööd, mullatööd. 11. Ettevalmistööd. 12. Kaevetööd. SISUKORD

  3. 13. Lõketööd 14. Vaiatööd. 15. Pinnase tugevdamine. 16. Täitetööd. 17. Õuevõrkude ehitustööd. 18. Õueala pinnakattetööd. 19. Õueinventari tööd. 2. Betoonitööd. 21. Raketamistööd. 22. Sarrustamistööd. 23. Kohtbetoneerimistööd. SISUKORD

  4. 24. Monteeritava (tari)betooni tööd. 3. Metallitööd. 31. Metalltarindite paigaldamine. 32. Metall-avatäidete paigaldamine. 33. Metallelementide paigaldamine. 34. Pleki- ja plekk-karakassitööd. 4. Müüri- ja kivitööd 41. Kivimüüritiste ladumine. 42. Plokkmüüritiste ladumine. 43. Loodus- ja tehiskivist seinavoodritööd SISUKORD

  5. 5. Puidutööd. 51. Puittarindite paigaldamine 52. Puit-avatäidete paigaldamine 53. Puitelementide paigaldamine 54. Puitplaaditööd 55. Puitvoodritööd 6. Isolatsioonitööd 61. Soojus-ja heliisolatsioonitööd 62. Hüdroisolatsioonitööd 63. Tuletõkketööd 7. Katusekattetööd SISUKORD

  6. 8. Viimistlustööd 81. Pindade tasandamine ja krohvimine 82. Värvimine ja tapeetimine 83. Plaatimine 84. Põrandakattetööd 85. Ripplaetööd 86. Seinavoodritööd 87. Fassaadide värvimine 88. Ehitusplaatkattetööd 9. Muud tööd 91. Klaasfassaaditööd 92. Elementvaheseinte paigaldamine SISUKORD

  7. 93. Kipsplaat-vaheseinatööd 94. Vuugitööd 95. Lammutustööd SISUKORD

  8. Põhiõpikud: Ferry, Brandon. Ehituse maksumusplaanimine. Tallinn, 1996. Täiendav kirjandus: Eesti Standard. Ehituskulude liigitamine. Tallinn, 2005. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  9. Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, milliseid kulusid ehitus endaga kaasa toob. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  10. Ehituse maksumuse prognoosimine pole siiski sama mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  11. Üheksateistkümnenda sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  12. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead arvestuses. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  13. Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel. Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühetegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  14. Teiseks – projektid muutusid tehnoloogiliselt keerukamateks ja Kolmandaks – sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamiliseks. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  15. Uuest olukorrast tulenevate nõudmistega kohandumiseks hakkas arenema kulutuste eelneva hindamise süsteem, et kokkulepitud hinna alusel anda kogu vastutus projekti tööde täitmise eest peatöövõtjale. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  16. Hinnad kujunesid tavaliselt võistupakkumisel. Dokumendid töö kohta saadeti paljudele töövõtjatele, kes esitasid pitseeritud ümbrikutes oma ettepanekud, mis avati arhitekti poolt eelnevalt väljakuulutatud päeval ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse

  17. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid HIND Olemus Kujunemine Protseduur

  18. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid HIND Olemus rahasumma, mida toote-teenuse pakkuja küsib pakkuja tegelikud kulud/kulutused on hinnast alati erinevad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasum/kahjum

  19. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid HIND Kujunemine hind võidakse kokku leppida (läbirääkimised, pakkumine) hinnad võivad olla toodud pakkuja poolt esitatud hinnakirjas riiklikult kinnitatud/kooskõlastatud tariifid on hinnad

  20. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid HIND Protseduur kokkuleppes/lepingus määratakse hinna kehtivuse tingimused (osapoolte kohustused) hind on kokkuleppest tulenev ostja kohustus teha kulutus talle võimaldatud toote ja kaasneva teenuse eest hinna struktuuri pole üldjuhul vaja täpselt põhjendada va seaduses ettenähtud juhtumid – käibemaks

  21. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid HIND Kehtivad hinnakirjad on usaldatav ja stabiilne maksumusteave

  22. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid KULU, KULUTUS tegelikud väljaminekud kas füüsilistes ühikutes või nende rahalises ekvivalendis on juba kas tegelikult tasutud või kuuluvad tasumisele maksedokumentide alusel kulud kalkuleeritakse ja põhjendatakse kulunormide alusel (nn põhjendatud kulud) materjali kulunormid (füüsilistes ühikutes) lõpptulemusele tööaja kulunormid (inim-tund, masin-tund) lõpptulemusele

  23. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid EHITUSMAKSUMUS/EHITUSKULUD ehitise püstitamisega seotud kulutused ehitise kavandamisest kuni täieliku valmimiseni koosnevad kulutustestehitusekavandamiseksjaeluviimiseks, vajalikelekaupadele, tööle, teenustele ja maksudele ehitusprojekti eluviimisega seonduvad kulud

  24. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid JÄRELDUS ehitustegevus on kompleks-tegevus paljude osapoolte ja nende erinevate kohutustega igal projektiga seotud osapoolel on erinev tegevus, erinevad kulud ja nende struktuur igale osapoolele on temale tasutav summa vaid osa terviklikust ehitusmaksumusest nende poolt koostatavad maksumusarvutused on mahult erinevad, aluseks on ka erinev informatsioon

  25. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid PROJEKT on tegevuste kompleks selleks, et viia ellu midagi uut ja unikaalset projektil on alati Eesmärk – määratlev lõpptulemus Ajakava – määratlev algus ja lõpp ning vahetähtajad Osalejad koos nendele antud kohustusega Vaja elluviimiseks vahendeid, mis seotakse täitjate ning nende kohustusega

  26. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Põhiterminid EHITUSE PROJEKTI PROJEKTDOKUMENDID on: (ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitavate nõuete kinnitamine) eelprojekt tehniline projekt pakkumisdokumendid tööjoonised kasutamis- ja hooldusjuhendid

  27. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Ehitusprojekti tähendus on erinev igale projekti osapoolele: tellijale projekteerijale ehitajale konsultandile omanikujärelevalve

  28. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Projekti tähendus... tellijale – hetkest kui tema teenuseid vajatakse kuni (üldjuhul) ehitustööde lõpuni projekteerijale – lähteülesande saamisest projektdokumentide valmimiseni, ka tegevus seoses omaniku/autori järelevalvega

  29. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Projekti tähendus... ehitajale – formaalselt alates tööettevõtu lepingu sõlmimisest (sisuliselt alates läbirääkimistest) kuni sõlmitud lepingu täieliku täitmiseni igale konsultandile – temaga sõlmitud konsultatsioonilepingu tingimuste täitmisel

  30. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse IGALE OSALEJALE ON TEMA EHITUS(PROJEKTI) MAKSUMUS ERINEV IGA EHITUSPROJEKTIS OSALEJA VÕIB (põhimõtteliselt) korraldada tema poolt tehtavaid ning talle vajalikke maksumusarvutusi erinevalt arvutuste tegemisel kasutada vaid temale sobilikke meetodeid

  31. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse TELLIJAL ON ALATI ÕIGUS OMANIKU HÜVIDES NÕUDA... kui sellele on viidatud ja kohustusena fikseeritud konsultatsiooni ja ehituse tööettevõtu lepingutes või pakkumuskutse dokumentides – ... ÜHTSETE-VÕRRELDAVATE KULUTUSTE LIIGITUSE PÕHIMÕTETE JA KOONDVORMIDE KASUTAMIST MAKSUMUSARVUTUSTE ALUSENA

  32. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Arvutuste võrreldus on vajalik, et kaitsta oma huve ja tehtud maksumusarvutuste korrektsust kokkulepete saavutamiseks korraldatud läbirääkimistel põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel kasutada seda oma firma töötajatele tegevusjuhendite väljajagamise alusena tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust

  33. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse OMANIK JA EHITUSMAKSUMUS tasuvusuuring – ehitusprojekti kui finantsinvesteeringu tasuvus teostatavusuuring - tegelike tingimuste ja piirangute arvestamine

  34. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse OMANIK JA EHITUSMAKSUMUS Omaniku finants-strateegiad ehitusprojektist saadav tulu peab korvama tehtavad kulutused ehitusprojektiga seotud kulutused peavad mahtuma eelarve-piirangusse

  35. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse TASUVUSUURINGU PÕHIMÕTTELINE METOODIKA määratletakse ehitusprojekti eeldatav eluiga hinnatakse kõiki olulisemaid kulutusi (kulutuste gruppe) ning nende tegemise ajahetki sh. kulud krundi soetamisele, ehituskulud, kasutuskulud, tasuvad rendisummad

  36. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse 3. hinnatakse eeldatavate kulude-tulude otstarbekust, võimalikke alternatiive suurus, koosseis ja ajastamine

  37. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse EELPROJEKTI TULEMUSEKS ON LÄHTEÜLESANNE PROJEKTEERIMISEKS projekteerija peab arvestama kehtivad õigusakte (seadused) ehitusnorme kohalikke planeerimistingimusi

  38. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse PROJEKTLAHEND JA EHITUSMAKSUMUS ehitise vormi, st kuju ja kõrguse mõju maksumusele ehitise põhikonstruktsioonid, nende mõju projekti maksumusele

  39. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse PROJEKTLAHEND JA EHITUSMAKSUMUS LIHTSUSTATULT ehitise kubatuur ja põrandapind on omaniku-tellija funktsionaalne eesmärk ehitise piirded (nende suurus) on proportsionaalne tehtavate põhikulutustega

  40. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse EHITAJA JA EHITUSMAKSUMUS Töövõtja teostab lepingu hinna piires kogu töö, hangib vastavalt lepingu tingimustele kogu vajaliku tööjõu, materjalid, kaubad ja ehitusmasinad, et saavutada lepingu dokumentides kindlaksmääratud tulemus.

  41. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse EHITAJA JA EHITUSMAKSUMUS LIHTSUSTATULT EHITAJA PEAB KAVANDATU KÕRVALEKALDUMATULT ELLU VIIMA siit arusaamine

  42. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse EHITAJA JA EHITUSMAKSUMUS projekt-lahend on ettekirjutus, mida tuleb täita ehitajal ei ole/on vähe võimalusi mõjutada ehitise tehnilist lahendit tööde-tegevuste loetelu on mahus lõplik ja nomenklatuuris määratletud ehitustööde maksumus on suures osas ehitajast sõltumatu suurus

  43. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse Kas ja mil määral on võimalik ehitajal mõjutada ehitusmaksumust? lähtekoht omanik-tellija on määratlenud ehitise kvaliteediklassi, mille eest ollakse nõus tasuma projekteerijal on valmis kavand-lahend, mis sobib omaniku maksumusplaaniga

  44. Sissejuhatus ehituseelarvestamisse ehitaja ei tohi ehitada halvemini ega (oluliselt) paremini – kvaliteet ei saa/tohi mõjutada maksumust ehitaja ei tohi rikkuda seadusi ega lepingukokkuleppeid – see ei saa olla säästu allikas

  45. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Eesti standard “Ehituskuludeliigitamine” on kinnitatudjakasutuselevõetudEestistandardina EVS 885:2005 Eesti Standardikeskuse 31.10.2005 käskkirjaga nr 138.

  46. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Ehituskulud peegeldavad ehitusprotsessi tegevusi (kavandamine, korraldamine, nõustamine, kontrollimine) ja ehitamiseks kasutavaid ressursse (materjalid, tööjõud, masinad, energia); ehituskulud on universaalseks projektijuhtimise vahendiks.

  47. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Kõigile ehitamisega seotud osapooltele arusaadavuse tagamiseks on otstarbekas liigitada kulud ühtse struktuuri alusel, tagades sellega võimalus plaanida ja hinnata iga osapoole tulemuslikkust ning panust projekti elluviimisel.

  48. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Standardis leiavad käsitlemist: ehituskulude liigitus (lisa A) töömahtude mõõtmise ja tööde arvestamise reeglid (lisa B)

  49. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Standardi alusel ehituskulude liigitamine ning töömahtude arvutamise reeglite kasutamine loob võimaluse kulusid ühtviisi nimetada, määratleda ja mõista nii omaniku, tellija, projekteerijate kui ehitajate (pea- ja alltöövõtjate) ning projektiga seotud konsultantide poolt.

  50. EESTI STANDARD1. Käsitlusala Iga organisatsiooni (tellija-organisatsioon; projektbüroo; ehitusettevõte) siseselt võib liigitis toodud määranguid täpsustada ja põhjendatult ümber kujundada.

More Related