1 / 48

Eesti põhjaveeseire Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm- eesmärgid, läbiviimine ja tulemused

Eesti põhjaveeseire Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm- eesmärgid, läbiviimine ja tulemused. Rein Perens, Merle Truu, Natalija Boldõreva. Eesti Geoloogi akeskus.

lyris
Download Presentation

Eesti põhjaveeseire Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm- eesmärgid, läbiviimine ja tulemused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti põhjaveeseire Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm- eesmärgid, läbiviimine ja tulemused Rein Perens, Merle Truu, Natalija Boldõreva Eesti Geoloogiakeskus

  2. EL Veepoliitika raamdirektiivi Artikkel 8 kohaselt peavad liikmesriigid tagama vee seisundi seire programmide kehtestamise, et saada ühtne ja terviklik ülevaade vee seisundist igas valgalapiirkonnas. Põhjavee puhul hõlmavad sellised programmid keemilise ja kvantitatiivse seisundi seiret.

  3. Põhjavee koguseline seisund -põhjavee taseme režiim Põhjavee keemiline seisund -elektrijuhtivus -saasteainete kontsentratsioon Põhjavee seisundi hindamise indikaatorid

  4. Põhjavee kvantitatiivne (koguseline) seisund on hea, kui : -põhjavee taseme järgi otsustades pikaajalise veevõtu puhul ei ületata olemasolevat põhjaveeressurssi. -põhjavee tase ei tohi alluda niisugustele inimtekkelistele mõjutustele, mis põhjustaksid olulisi muutusi põhjaveevoolu suundades ning võiksid halvendada pinnavee või maismaa ökosüsteemide seisundit

  5. Põhjavee keemiline seisund on hea kui: • Põhjavee koostis ei näita soolase või muu vee intrusiooni • Vastab kvaliteedistandarditele • Ei takista keskkonnaeesmärkide saavutamist põhjaveega seotud pinnaveekogudes, ega tekita kahju maismaa ökosüsteemidele, mis sõltuvad otseselt põhjaveekogumist

  6. Põhjaveeseire peaülesandeks on põhjavee loodusliku seisundi (veetaseme, keemilise koostise jne) uurimine ning inimtegevusest põhjustatud põhjavee kvaliteedi, veetasemete ja veevarude muutuste jälgimine, et saada vajalikku informatsiooni riigi tasandil otsuste langetamiseks ning rahvusvaheliseks suhtlemiseks ja koostööks. .

  7. Veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) on võtnud riigi vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavade elluviimiseks ja põhjavee seisundi hindamiseks kasutusele põhjaveekogumi mõiste. Vastavalt nimetatud direktiivile on põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass

  8. Eesti põhjaveekogumite kaart

  9. Põhjavee riiklikku seiret teostatakse põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal saab planeerida põhjavee säästlikku tarbimist nii, et põhjaveevarud ei saaks otsa ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja selle sobivust joogiveeks. Käesoleval ajal kuuluvad riikliku põhjaveeseire alla: -Põhjaveekogumite seire (põhjavee tugivõrgu seire); -Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee seire; -Pandivere nitraaditundliku ala põhjavee seire.

  10. Põhjavee riiklik seirevõrk eelmisel sajandil

  11. Põhjavee koguselise seisundi seirekaevude arv

  12. Põhjavee keemilise seisundi seirekaevude arv

  13. Maapinnalähedaste põhjaveekogumite all mõistetakse põhjaveekogumeid ja nende gruppe, mis valdavalt avanevad maapinnal, on seotud pinnaveega, ja mille koguseline seisund inimtegevusest mõjutamata alal sõltub peaaegu täielikult ilmastikutingimustest. Selgelt märgatavad on kevadised maksimaalsed veetasemed ja suvised minimaalsed veetasemed . Veetasemete aastane kõikumise amplituud on valdavalt 0,5–2,5 m.

  14. Põhjaveetasemete pikaajalised muutused Tarumaa vaatluspostil Ida-Virumaal

  15. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite veetasemete muutused automaatseire andmetel

  16. Veetaseme mõõtmise automaatandurite eraldusvõime on 0,1 cm ehk 10 korda kõrgem käsitsimõõtmise täpsusest. • Veetasemete automaatmõõtmise oluliselt suuremast täpsusest, võrreldes veetaseme käsitsimõõtmisega, annavad ettekujutuse järgmised näited.

  17. Põhjavee keemiline seisund sõltub eelkõige põhjavee looduslikust kaitstusest, veevahetuse tingimustest ja intensiivse põllumajandustootmisega alade paiknemisest. Maapinnalähedaste põhjaveekogumite keemiline seisundiklass sõltub suuresti vees esinevate lämmastikuühendite, eelkõige nitraatide sisaldusest.

  18. Põhjavee direktiiv 2006/118/EÜ on kehtestanud nitraatide sisaldusele piirväärtuse – 50 mg/l. • Aastatel 2007–2010 riikliku tugivõrgu seire raames võetud proovides oli nitraatide sisaldus valdavalt 1–3mg/l • Enamiku maapinnalähedaste põhjaveekogumite vee nitraatide mediaaniline sisaldus on < 0,4 mg/l. • Mõningast nitraatide sisalduse tõusu võis täheldada 2008. aastal, kui nende keskmine sisaldus siluri–ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi 31 põhjavee tugivõrgu vaatluskaevu vees oli 6,3 mg/l. • Järgnevatel aastatel (2009 ja 2010) on nende keskmine sisaldus langenud tagasi varasemate aastate tasemele, vastavalt 3,2 ja 2,8 mg/l.

  19. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumite seirekaevude vee nitraatide 2011. aastal

  20. Meltsiveski põhjaveekogumi vee keemilise koostise muutused

  21. Tähelepanuväärse trendi on viimastel aastatel läbi teinud NO3--sisaldus Pandivere ja Põltsamaa–Adavere nitraaditundlike piirkondade põhjavees • Võrreldes aastate 1994-2006 stabiilse olukorraga suurenes Pandivere allikate vaatlusgrupi aasta keskmine nitraatiooni sisaldus, tingituna mineraalväetiste kasutamise hüppelisest tõusust, eelmise aastakümne lõpus tasemele 29,2 mg/l, millele viimastel aatatel on järgnenud mõningane langus. • Sarnaselt Pandiverega on ka Põltsamaa–Adavere piirkonnas nitraatide sisaldus viimasel kahel aastal langenud, kuid jäänud endiselt aastate keskmisena kõrgeks (20,3–24,9 mg/l).

  22. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlike alade nitraadisisalduse muutused

  23. Halvem on põhjavee kvaliteedi vastavus Eesti põhjaveekogumite keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavatele kvaliteedinäitajate väärtustele. • Suurimad probleemid on orgaaniliste saasteainetega (naftasaadused, fenoolid) • Nii ei vasta rohkem kui pooled Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi veest võetud fenoolide ja naftasaaduste analüüsidest saasteainete sisalduse läviväärtustele .

  24. Benseeni­sisaldus on kõikjal väiksem kehtestatud läviväärtusest – 0,1 µg/l. • PAHsumma on harva suurem läviväärtusest (0,1 µg/l), kuid esineb samade põhjaveekogumite vees, kus on täheldatud sagedasemat fenoolide ja naftasaaduste esinemist. • Trikloroetüleeni ja tetrakloroetüleeni sisaldus on valdavalt < 0,1 µg/l, maksimaalselt 1,11 µg/l, olles seega kümneid ja sadu kordi väiksem joogivee lubatud piirsisaldusest (10 µg/l).

  25. Euroopa Liidu direktiiv 2006/118/EÜ kehtestab ka pestitsiididele lubatud sisalduse põhjaveekogumite vees. • Pestitsiidide lubatud toimeainete sisaldus, sealhulgas nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste sisaldus ei tohi ületada 0,1 µg/l ning kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide koguste summa 0,5 µg/l. • 29 seirekaevust tehtud 17 levinuma pestitsiidi määrangud näitasid nende puudumist (sisaldused < 5 nanogrammi ehk < 0,005 µg/l). • Seega on Euroopa Liidu poolt kehtestatud põhjavee kvaliteedistandardite (nitraatide ja pestitsiidide sisaldus) põhjal kõigi Eesti põhjaveekogumite keemiline seisund hea.

  26. Kuigi kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud vees lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud reostusele või soolase vee sissevoolule, on Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis suur kloriidide looduslik sisaldus probleemiks elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. • Uute kaevandusalade lisandumisega Ida-Virumaal laieneb ka suure sulfaatiooni sisaldusega (> 250 mg/l) alade pindala Ida-Virumaal, mistõttu ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ei saavuta ka aastaks 2015 head keemilist seisundit.

  27. Sügaval lasuvad intensiivselt tarbitavad põhjaveekogumid • Linnade ja alevite veevõtust moodustab rohkem kui 40% Kambriumi–Vendi põhjaveekogumi vesi ja ligikaudu 10% Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumi vesi. • Koguseliselt on viimastel aastatel Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumist veevõtt vähenenud 1778 m³/ööpäevas, moodustades 2009. aastal keskmiselt 11 210 m³/ööpäevas.

  28. Kambriumi–Vendi põhjaveekogumite veevõtt on viimastel aastatel vähenenud 1980 m³/ööp, moodustades 2009. aastal 42 434 m³/ööpäevas. • Põhjaveevõtt on vähenenud nii Tallinna piirkonnas kui Ida-Virumaa veehaaretel. • Selle tagajärjel on põhjavee survetase seirekaevudes hakanud tõusma, mis tähendab põhjavee kvantitatiivse seisundi paranemist.

  29. Gdovi põhjaveekogumi veevõtu ja põhjaveetaseme muutused

  30. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi veevõtu ja põhjaveetaseme muutused

  31. Changes of the groundwater abstraction and piezometric head of Voronka aquifer in North-Eastern Estonia

  32. Sügaval lasuvate intensiivselt tarbitavate põhjaveekogumite keemiline seisund • Siia kuuluvad põhjaveekogumid ei ole seotud pinnaveekogudega ega maismaa ökosüsteemidega. • Inimtekkeliste saasteainete sattumine nendesse põhjaveekogumitesse on praktiliselt välistatud. • Sellest tulenevalt vastavad nende põhjaveekogumite vee mikrobioloogilised näitajad ning nitraatide ja pestitsiidide sisaldus joogivee kvaliteedinõuetele.

  33. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi vee keemilise koostise muutused

  34. Kambriumi–Vendi põhjaveekogumitele on iseloomulik vee looduslikult suur kloriidide sisaldus. • Tallinnas Kopli poolsaarel, Maardus ja Viimsis ületab Cl--sisaldus paljude puurkaevude vees sotsiaalministri poolt kehtestatud joogiveele lubatud piirsisaldust. • Ida-Virumaal Kohtla-Järvest ida pool annavad Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumit avavad puurkaevud kõikjal põhjavett kloriidide sisaldusega üle 250 mg/l mistõttu nende vett võib kasutada joogiveevarustuse allikana ainult pärast segamist magedama veega.

  35. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi vee kloriidide sisalduse muutused

  36. Kloriidide sisaldus Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi vees 2011. aastal

  37. Kuigi käesoleval ajal on Kambriumi–Vendi põhjaveekogumite keemiline seisund olnud suhteliselt stabiilne, võib pikemaajalises perspektiivis nende põhjaveekogumite kasutamine nii või teisiti viia kloriidide sisalduse suurenemisele kas merevee mõju tõttu või soolaka põhjavee frondi nihkumisega põhja poole. • Esimesed märgid kloriidide ja naatriumiooni sisalduse suurenemisest on ilmnenud Sillamäel, kuid selle põhjused vajavad veel edaspidist uurimist ning põhjaveeseire tõhustamist.

  38. Changes of the chlorides and sodium concentrations in groundwater of Voronka aquifer in Sillamäe intake

  39. Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi soovituslik seirevõrk

  40. TÄNAN TÄHELEPANU EEST

More Related