1 / 58

Eesti keele instituudi eesti keele koolitus

Eesti keele instituudi eesti keele koolitus. Meeli Sedrik Tallinn, 29.05.2009. Võõrapärased lausekonstruktsioonid.

ismet
Download Presentation

Eesti keele instituudi eesti keele koolitus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti keele instituudi eesti keele koolitus Meeli Sedrik Tallinn, 29.05.2009

  2. Võõrapärasedlausekonstruktsioonid Süntaktilised muutused võivad olla tõlgendatavad nii laenatuna kui ka ise kujunenutena. Tavaoludes võtab keel vastu ainult neid mõjusid, mis talle sobivad ja on tema üldise arenguga kooskõlas. Oluline on, kuidas mõjub muutus keele väljendusvõimele. (Maire Raadik, Panganduskeel. Tallinn, 2005, lk 95)

  3. mas-vorm Tarindiga olema + mas-vorm ehk progressiivtarindiga väljendatakse parajasti kestvat mitteaktiivset protsessi, nt Staadionil ontoimumas meeste kaugushüpe. Kuritegevus onvähenemas, ühest olukorrast teise üleminekut (seisundivahetust) väljendavates lausetes aga ülemineku eelfaasi, nt Külalised on juba lahkumas (st kohe lahkuvad). Ostja on nõustumas meie tingimustega.

  4. mas-vorm Aktiivse tegevuse kestmist väljendatakse mas-tarindiga harilikult vaid olemasolulauses, kus esiplaanile on tõusnud olemise tähendus ja ka aktiivne tegevus mõtestub ümber "olemise viisiks", nt Linna vahel on hulkumas kahtlasi isikuid. Normaallauses saab tegevusverbi mas-vorm hoopis kohatõlgenduse, nt Kus Juku on? – Juku onsuusatamas. Progressiivile on iseloomulik, et "parajasti" tähendab ainult hetke, ajapunkti, mitte ajavahemikku. Võib küll öelda Staadionil oli kell kaksteist / eile õhtul / teist päeva toimumas meeste kaugushüpe, kuid ei saa öelda Staadionil oli kaks tundi toimumas meeste kaugushüpe.

  5. mas-vorm Võõrkeelte mõjul on aktiivse tegevuse kestmise väljendamine mas-vormiga hakanud levima mujalgi kui olemasolulauses. Enamasti on sellised laused mitmeti tõlgendatavad ja seetõttu on sellist kasutust soovitatav vältida. Nt lausest Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse parandusettepanekuid ei selgu, kas keelenõukogu parajasti arutab või alles kavatseb hakata arutama parandusettepanekuid. Hoopis selgem ongi öelda Keelenõukogu arutab parajasti keeleseaduse parandusettepanekuid ja Keelenõukogu hakkab arutama keeleseaduse parandusettepanekuid. (Eesti keele käsiraamat)

  6. mas-vorm • ... indialased on küllalt huviga vaatamas, mida teeb Hiina... … Indians are watching with considerable interest what China is going to do… (5 Mar. 2006) • ... loomulikult, sellel niinimetatud vastaspoolel on suhteliselt vähe seda õhutõrjevõimekust arvatavalt, aga ... ja seetõttu on ka näiteks tsiviillennukid juba lendamas... … naturally, the so-called opposite side probably has relatively little anti-aircraft capacity, but … and therefore, for example, civil aircraft are already flying. (16 Apr. 2006) • Me lihtsalt oleme niivõrd Euroopa-tsentristlikud või kuidagi nii-öelda Lääne asjades nii sees, et me aeg-ajalt ei ole avatud silmadega nägemas, mis toimub muudes maailma kantides. Simply, we are so Europe-centred or, so to say, have immersed ourselves in Western affairs to such an extent that sometimes we are not seeing with open eyes what is happening in the other parts of the world. (Ilmar Anvelt, English Influences in Estonian Political Broadcasts. Käsikiri)

  7. Minevikuajad Täisminevik vaatab mineviku sündmust oleviku vaatepunktist. • Tulemuse väljendamine. Eksperdikomisjon on tõlke läbi vaadanud. • Kokkuvõte mingi aja jooksul toimunust, täpsustamata sündmuste aega ega arvu. Ta on osalenud mitmes komisjonis. • Minevikus alanud ja olevikus jätkuva tegevuse väljendamine. Ta on elanud Pärnus juba kümme aastat. • Uudise väljendamine. Kristiina on võitnud juba teise kuldmedali! (Helle Metslang, Püsiv ja muutuv ajavormistik. – Õiguskeel 2006/1. Vt ka nt Tiina Leemets, Mitmeplaaniline minevik. – Keelenõuanne soovitab 2; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/minevik.html)

  8. Minevikuajad • Euroopa standardi tõlkis NN ja tõlke vaatas läbi eksperdikomisjon.  Euroopa standardi on tõlkinud NN ja tõlke on läbi vaadanud eksperdikomisjon. • Vananemise probleemi uuritakse juba pikemat aega.  Vananemise probleemi on uuritud juba pikemat aega. • Juhtuski see, mida juba kaua oodati.  Juhtuski see, mida juba kaua olioodatud.

  9. poolt-tarind Osalt võõrkeelte passiivilausete eeskujul, kus peamine on objekti esiplaanile tõstmine (aluseks muutmine), mitte tegija ebamäärastamine (He bought the book > The book was bought by him) Umbisikuline tegumood See ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi.  Selle ettepaneku lükkas valitsus tagasi. Sõrmejälg oli jäetud NNi poolt.  Sõrmejälje oli jätnud NN. (Mati Erelt, Lause õigekeelsus)

  10. poolt-tarind Kui lauses on tegevussubjekt olemas, tuleks umbisikulises tegumoes öeldisega passiivilausetele eelistada isikulises tegumoes öeldisega aktiivilauseid. Lepingu sõlmimisel antaksePangapoolt kasutajale kasutajatunnus, salasõna ja muutuvkoodid. Lepingu sõlmimisel annab pank kasutajale kasutajatunnuse, salasõna ja muutuvkoodid. (M. Raadik, Panganduskeel, lk 10)

  11. poolt-tarind • Maire Raadik, Poolt-sõna poolt ja vastu. – Õiguskeel 2007/2. http://www.just.ee/29383 Omastav + poolt -kujulise tegijamäärusega tarindid • laiendavad öeldist • kuuluvad nimisõnafraasi Nimisõnafraasis läheb poolt-sõna vaja seal, kus kesksõna laiendav poolt-tegijamäärus ei paikne otse kesksõna ees, nt ei oleks juhatuse poolt kolmeks aastaks valitud nõukogu ilma poolt-sõnata selge.

  12. poolt-tarind • Verbifraas Vastavalt põhikirjas sätestatule koosneb ettevõtte juhatus vähemalt kuuest ja mitte enam kui kaheteistkümnest liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Parem: Põhikirja kohaselt koosneb ettevõtte juhatus kuuest kuni kaheteistkümnest liikmest. Juhatuse valib nõukogu kolmeks aastaks.

  13. poolt-tarind Lauselühend (müüja poolt täidetavad/täidetud/täitmata kohustused) • poolt-tegijamäärus ja kesksõna paiknevadkõrvuti - poolt-sõna võib lihtsalt maha võtta liisinguandja pooltväljastatavliisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt  liisinguandja väljastatav liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt

  14. poolt-tarind poolt-tarindiga võib lause olla 1) selgem (osa lauselühendeid); 2) segasem (suur osa lauselühendeid ja nominalisatsioone); 3) enam-vähem sama selge kui ilma poolt-tarindita (verbifraasid). Kui verbifraasis nõuab poolt-tarindi parandamist eeskätt eesti keelehoolde hea tava, siis lauselühendite ja nominalisatsioonide puhul (suurema) selguse taotlus.

  15. Moeväljendid Mõned sõnad võtavad vahel kogu keelekollektiivis võimust. Tahetakse uudse väljendusega teiste hulgast esile tõusta, aga allutakse hoopis moe sarnastavale jõule. .. rohke kasutuse tõttu just värskena kavatsetud väljend lamestub. Kehvemad on moesõnad ja -väljendid, millel universaalkasutuse tõttu ähmastub tähendus. (Eesti keele käsiraamat 2007: 678) Helika Mäekivi, Moesõnad. – Oma Keel 2004/2 (http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf)

  16. Moesõnad • praktiliselt - Teoreetiliselt hea, praktiliselt kasutuskõlbmatu (praktikas). - Väga praktiliselt ehitatud elamu (otstarbekalt). - {Praktiliselt terve}→ enam-vähem v peaaegu terve. Tulemus on {praktiliselt null}→ tegelikult, õigupoolest, peaaegu v niisama hästi kui null

  17. Moesõnad • reeglina {Reeglina, üld+reeglina}→ üldiselt, üldjuhul, harilikult, tavaliselt, enamasti, ikka. Ka alla 20 000 kr maksvad uued sülearvutid on reeglina igati jõudsad .. • piloot- pilootprojekt → katseprojekt, juhtprojekt, prooviuuring pilootettevõte → näidisettevõte

  18. Moesõnad • väljakutse - Esitas väljakutse kahevõitlusele. Kiirabil ja politseil oli pühade ajal palju väljakutseid. - → proovikivi, katsumus, probleem, raske ülesanne Elanikkonna vananemine on Euroopale oluline väljakutse. Eesti seisab raske väljakutse ees.

  19. Moesõnad • kaardistama maakaarti koostama, mõõtmistulemusi kaardile kandma; ei soovita tähenduses:(välja) selgitama, (välja) uurima, kindlaks tegema, registreerima. ▪ Kaardistas rannajoont, lindude levikut. Eurovision {kaardistab}→ selgitab välja keskmise eurooplase muusikamaitse → kindlaks määrama, kajastama, koostama, ülevaadet saama

  20. Moeväljendid • taustal EKSS taust .. 3. piltl. (millegi ümbruse, keskkonna, põhjus(t)e, ajendi(te), päritolu vms kohta); sün. tagapõhi. Keskpärasuse taustal kerkis see anne eriti esile. Kriisiaastate taustal sündinud luulekogu. ..

  21. Moeväljendid Google Eesti keel maailma taustal Suvise sooja taustal püsib tuleoht. Medvedev Soomes: suur sõprus Nord Streami taustal Ain Kaalepiga Euroopa taustal Anne Mere: kuidas palgakärbete taustal töömoraali hoida? Kiirhinnang Eesti majandusele jaanuaris süvenenud globaalse kriisi taustal. EESTI TÖÖHÕIVE TRENDIDE ANALÜÜS MAJANDUSARENGUTE TAUSTAL Projektijärgseks peamiseks ülesandeks oli kirjeldada tööturul viimase 12–13 aasta jooksul toimunud muutuste peamisi trende ja tõlgendada neid eelkõige nõudluse poolel toimunud muutustega, st eelkõige majanduskontekstis toimunud muutuste ja majandustegurite toime seisukohalt. Eesti innovatsioonipoliitika teiste riikide taustal.

  22. Moeväljendid http://eur-lex.europa.eu/ • See on igakülgne strateegia, mis on mõeldud Euroopa infosisu tootmise, digitaalmajanduse arengu ja IST kasutuselevõtu soodustamiseks infoühiskonna teenuste ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust tööstusharuga. This is a comprehensive strategy designed to encourage the production of European content, the development of the digital economy and the uptake of ICT, against the background of the convergence of information society services and media services, networks and devices, by modernising and deploying all EU policy instruments: regulatory instruments, research and partnerships with industry. • Selle taustal komisjon: .. In this context the Commission; ..

  23. Moeväljendid • Aina süveneva energiakriisi ja tooraine vähenemise taustal peaks komisjon täiendama neid märgistusi toodete turuleviimise kohustuslike eeskirjadega. Against the background of a worsening energy crisis and the cutting back of raw materials, the Commission should complement this label with a compulsory regulation for placing products on the market. • See seisukoht kuulub lähitulevikus ümbervaatamisele, sest vastata tuleb küsimusele, kas rahvastiku jätkuv kasv, kliimamuutus ja toiduks mittekasutatavad tooted (fossiilsete energiaallikate ammendumise taustal) muudavad olukorda selliselt, et tulevikus ei ole toidunappuse põhjus enam üksnes poliitika, vaid aina enam ka tootmisvõimaluste kasvav piiratus. This conclusion will be subject to review in the near future: are continuing population growth, climate change and non-food products (against a background of depleting fossil energy sources) changing the situation in such a way that in the future food shortages will no longer be simply due to policy but also increasingly to limitations to the overall scope for production?

  24. Moeväljendid • valguses Inglise-eesti õigustõlke käsiraamat light: in the light (of) (mida) silmas pidades = silmas pidades, et .. EKSS valgus ..3. (tehisvalgustuse, tulevalguse kohta) .. piltl. .. Käsitlegem nähtust uusimate teooriate, ideede valguses! Juba toimunu valguses ‘seda arvestades’ saavad mõistetavaks nii mõnedki asjaolud. Nende faktide, andmete valgusel on olukord valitsuse kontrolli all. 5. piltl. (inessiivis ja illatiivis) miski mingil kujul esinevana, esitatuna, näidatuna. Näitab, näeb asju nende õiges valguses. Poiss püüan end võõraste juuresolekul igati soodsas, heas valguses näidata. ..

  25. Moeväljendid Google Ansip jättis umbusaldamise valguses USA visiidi ära Seksuaalne võrdsus feministliku anatoomia valguses Tõlked ja kommentaarid Piibli valguses Hispaania inimene ta kirjanduse valguses EL asub Gruusia sõja valguses kaaluma oma suhteid Venemaaga Sportlaste (ning artistide) maksustamine Euroopa Ühenduse maksuõiguse valguses

  26. Moeväljendid http://eur-lex.europa.eu/ • Levinud käitumine sellises olukorras oleks korrigeeritud lootuste valguses kahjumi minimeerimine. A common behaviour in such cases would be to minimise losses in the light of revised expectations. • CEIOPS ja komisjon jälgivad edaspidigi investeerimiseeskirjade toimimist ning seda ka finantskriisist saadavate kogemuste valguses. CEIOPS and the Commission will continue to monitor the operation of the investment rules also in the light of any lessons to be learnt from the financial crisis.

  27. Moeväljendid • Esiteks, sagedus, millega liikmesriigid, kelle kontrolliprogrammis kavandatud kulude olulise osa on komisjon juba abikõlbmatuks lugenud, projekte tühistavad, osutab sellele, et kontrolliprogrammide reguleerimisala võib põhimõtteliselt olla liiga lai. Selles valguses oleksid samas soovitavad tagasihoidlikumad ja realistlikumad iga-aastased kontrolliprogrammid. Against this backdrop at the same time more modest and more realistic annual control programmes would be desirable.

  28. Moeväljendid • .. arvestades, et Achille Occhetto loobumise vastavust 1976. aasta akti sättele ja mõttele tuleb hinnata nimetatud akti artikli 6 valguses […], määratledes seega juhtpõhimõttena parlamendiliikmete vabaduse ja sõltumatuse; .. .. whereas the compatibility of Mr Achille Occhetto’s withdrawal with the letter and spirit of the [1976 Act] must be evaluated in the light of Article 6 of that act, … thus defining the freedom and independence of Members as an authentic key principle, .. • Selle kohtupraktika valguses ilmneb, et .. In the light of that case-law, it is apparent that ..

  29. Sõnamoodustus • lik-, ne-line-omadussõnaga ühend vs liitsõna Indoeuroopa keelte mõjul ühendid eesti keeles ka seal, kus eesti keele väljendusvahenditest lähtudes tuleks liitsõna või omastavas käändes täiendiga sõnaühend majanduslik atlas  majandusatlas isikuline koosseis  isikkoosseis kohtulik vaidlus  kohtuvaidlus majanduslik kriis  majanduskriis tervisekaitselised küsimused  tervisekaitseküsimused tehniline tõlge  tehnikatõlge (valdkond: tehnika) põhikirjalised muudatused  põhikirja muudatused keemilised valemid  keemiavalemid loodusteaduslik terminoloogia  loodusteaduse terminoloogia (Tiiu Erelt, Terminiõpetus. Tartu, 2007, lk 269 jj; Ellen Uuspõld, Argo Mund, Õpetusi ja harjutusi algajale keeletoimetajale. Tartu, 2008, lk 19)

  30. Sõnamoodustus • Sõnaühend ja liitsõna võivad olla rööpsed väljendusvõimalused elektrooniline ~ elektroonne pangandus ja elektronpangandus tähtajaline hoius ja tähtajahoius esmane turg ja esmasturg Sõnaühendis tulevad koostisosade omavahelised seosed tavaliselt selgemini esile kui liitsõnas, vrd makse kroonides ja kroonimakse Liitsõna on harilikult lühem. Lühidus on seda olulisem, mida sagedamini terminit kasutatakse. (Maire Raadik, Panganduskeel, lk 15 jj)

  31. Sõnamoodustus • Täiend sõnaühendis noorte eluasemelaen ~ eluasemelaen noortele Kui järeltäiendil on olemas samatähenduslik vaste omastavas käändes eestäiendi näol, tuleks eelistada eestäiendit kui eestipärasemat krediidilimiit juriidilisele isikule  juriidilise isiku krediidilimiit hooldustasu kuus  kuu hooldustasu Eestäiendiga ühendid on kompaktsemad, neid on hõlpsam muudesse tarinditesse sobitada, vrd: esitage pangale noorte eluasemelaenu taotlus esitage pangale eluasemelaenu noortele taotlus (Maire Raadik, Panganduskeel, lk 15 jj)

  32. Nimetavaline ja omastavaline liitumine Nimetavas käändes on a) sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur; b) sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik; c) sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeeles ahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside;

  33. Nimetavaline ja omastavaline liitumine d) us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumineei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nt tarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak, tärklis(e)tööstus, rõskus(e)laik, õigus(e)rikkumine; e) osa võõrsõnu (sh eriti need, mis meile on laenatud tervikkujul), nt aadressbüroo, ballettmeister, kontsertmeister, detektiivromaan, signaallamp, sportauto, treeningpüksid.

  34. Nimetavaline ja omastavaline liitumine Omastavas käändes on: a) kuuluvusseosele osutavad sõnad, nt vankriratas, aknaklaas, vennanaine, piibusuits; b) otstarvet märkivad sõnad, nt klaasinuga, rauasaag, söögilaud, veoauto, lokirullid; c) mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. (Eesti keele käsiraamat)

  35. Nimetavaline ja omastavaline liitumine • Omastavas käändes liidetakse kuuluvusseosele osutavad sõnad ja sihitisliku täiendiga sõnad liisinguleping, liisinguandja, liisingutaotleja • Nimetavas käändes liituvad sõnad, mis märgivad põhiosaga nimetatud eseme või olendi ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust liisingfinantseerimine, liisingtehing, faktooringtehing

  36. Nimetavaline ja omastavaline liitumine • Nimetavas käändes liitumisel võib oletada osalt inglise keele mõju, vrd liisingfirma, ingl leasingcompany (ÕS: liisingufirma) faktooringleping, ingl factoringcontract liisinguandja, ingl lesser • III vältes konsonandiga lõppevatel võõrsõnadel kalduvus liituda nimetavaliselt operaator, juunior, seenior Üldiselt järgida omastavalise ja nimetavalise liitumise reegleid, arvestada ka juba toimunud liitumistüübi üldistumist (T. Erelt, M. Raadik)

  37. Nimetavaline ja omastavaline liitumine • juuniorhoius – juuniorihoius seeniorkonto – seeniorikonto Vrd seeniorklient – klient on ühtlasi seenior • liising- ja faktooring-sarjas ei ole nimetavaline liitumine veel üldistuda jõudnud

  38. Nimetavaline ja omastavaline liitumine • M. Raadik, Panganduskeel, lk 58 jj • T. Erelt, Terminiõpetus, lk 261 jj • R. Kull, Vormitüübi mõju võõrsõnalise esikomponendi liitumisele. – Keel ja Kirjandus 1966/5

  39. Liiasus. -sisene Argo Mund, Liialdagem mõõdukalt. – Keelenõuanne soovitab 3; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/liialdagem.html • -sisene, -siseselt perekonnasisesed suhted perekonnasuhted osakonnasiseselt osakonnas või osakonna sees logistikaosakonna siseselt logistikaosakonnas või logistikaosakonna sees fraktsioonisiseselt fraktsioonis või fraktsioonisees või fraktsioonisisesi

  40. Liiasus. -poolne • -poolne 1. millegi pool küljes v suunas paiknev, millelegi (ka ajaliselt) lähem, nt ida-, jõe-, parem-, suve-, õhtupoolne; 2. teatud omaduse poole kalduv, teatud määral selline, nagu osutab esiosa, nt kehva-, vanemapoolne; 3. kellestki lähtuv, kelleltki pärinev, nt autori-, meie-, naise-, näitleja-, riigipoolne.

  41. Liiasus. -poolne Teie-poolne nõusolek Teie nõusolek omapoolne kommentaar oma kommentaar pangapoolne eksitus panga eksitus tootjapoolne garantii tootja garantii Rootsi-poolne kontaktisik Rootsi kontaktisik või kontaktisik Rootsis

  42. Liiasus. -poolne • Sõna poolne pole alati tarbetu ettevõttepoolse juhendaja informeerimine ja ettevõttejuhendajainformeerimine Eesti-poolne partner ja Eesti partner

  43. Liiasus. -vaheline • -vaheline meievaheline telefonivestlus meie telefonivestlus meievaheline koostöö meie koostöö riikidevaheline leping riikide leping vanematevahelised lahkhelid vanemate lahkhelid arsti ja patsiendi vaheline suhe arsti ja patsiendi suhe sugudevaheline konfliktsookonflikt linnadevaheline liin kaugliin

  44. Liiasus. -alane • -alane alane ’mingile alale kuuluv; mingi alaga seotud, seda puudutav, käsitlev jne’ • sõnaühendi asemele liitsõna ametialane oskus ametioskus keelealane ajakiri  keeleajakiri majandusalane informatsioon  majandusinformatsioon maksustamisalane konsultatsioon  maksustamiskonsultatsioon tehnikaalased tekstid  tehnikatekstid turundusalased teadmised  turundusteadmised

  45. Liiasus. -alane • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtteid, eriti pikkuspõhimõtet arvestades võib vahel teha liitsõna asemel ka sõnaühendi haldusjuhtimise alane töökogemus haldusjuhtimise kogemus toidumärgistamisalased eeskirjad toidumärgistamise eeskirjad rahapesu tõkestamise alane nõupidamine rahapesu tõkestamise nõupidamine

  46. Liiasus. -alane • Sõna alane uputust aitab leevendada samuti kaassõna kohta, mis on eriti hea pikemate ühendite puhul arvutialane info info arvuti kohta või arvutiinfo arvutialased teadmised teadmised arvuti kohta või arvutiteadmised

  47. Liiasus. -alane • Aeg-ajalt võib appi võtta sõna teemaline infotehnoloogiaalased konsultatsioonid infotehnoloogiateemalised konsultatsioonid (või infotehnoloogia konsultatsioonid) psühholoogiaalane täienduskoolitus psühholoogiateemaline täiendusõpe

  48. Liiasus. -alane • Mõnikord mängib alane mõistmise seisukohast siiski olulist osa omavalitsusalane koosolek – omavalitsuse koosolek perekonnaalane nõupidamine – perekonna nõupidamine liiklusalane õigusnõuandla Soome-alane kirjandus ärialane kohanemisvõime

  49. kes või mis Asutuse, organisatsiooni, juriidilise isiku vms kohta sobib kasutada nii asesõna kes kui ka mis olenevalt lausest. Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, võiks eelistada asesõna kes, kui tegevusobjektina, siis mis.KESkomisjon, kes annab välja isikutunnistusifirma, kes ehitas selle majaministeerium, kes töötas välja maksureformiettevõte, kes kirjutab lepingule allaMISkomisjon, mis moodustati laevahuku põhjuste uurimiseksfirma, mis jäeti tellimusest ilmaministeerium, mida kritiseeriti ajakirjandusesettevõte, mis hiljuti müüdi (http://www.eki.ee/keeleabi/index.php?leht=8&id=120Vt ka Mati Erelti artiklit „Relatiivlause”http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/relatiivlause.html)

  50. kes või mis • the institution of the Member State to whose legislation the worker was last subject selle liikmesriigi asutus, kelle õigusakte töötaja suhtes viimati kohaldati selle liikmesriigi asutus, mille õigusakte töötaja suhtes viimati kohaldati • Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, eelistatakse asesõna kes, kui tegevusobjektina, siis mis (ehkki ka teistsugune kasutus pole väär) (M. Erelt 2006: 113).

More Related