Eesti kaitsealad

1. Eesti kaitsealad Loeng 5

2. Eesti kaitsealade loend • Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud (loodusreservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 4 peamist tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid ja programmialad. Samuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad.

3. Eesti kaitsealade loend • Eesti rahvuspargid: Karula rahvuspark, Lahemaa rahvuspark, Matsalu rahvuspark, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark. • Rahvuspark on suhteliseltsuurriiklikultkaitstavloodusala, kus on erilisiteadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusegaloodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudesriikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Kaitstakseühe või mitmeökosüsteemiterviklikkust, vältides ala laialdastmajanduslikkukasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosnebtäiestikaitstudaladest ehk reservaatidest, loodusttutvustavaistpiirkondadest ja puhkepiirkondadest.

4. Eesti rahvuspargid Karula rahvuspark Lahemaa rahvuspark

5. Eesti kaitsealade loend • Looduskaitsealad: Aidu, Akste, Alam-Pedja, Alatskivi-Padakõrve, Alema, Allirahu, Anija, Anne, Ihamaru, Iidva, Järveküla, Järvselja, Jäärumetsa, Kabli, Kahvena, Kalita, Kareda, Karinõmme, Keeri-Karijärve, Kergu, Kesknõmme, Kuiaru, Kolga, Konguta, Koorküla, Koorunõmme, Kurimetsa, Kurisoo, Kõpu, Kämbla, Laidevahe, Laidu saare, Laiksaare, Laulaste, Lehtsaare, Leidissoo, Leigri, Leppoja, Liiva-Putla, Lindi, Linnuraba, Luitemaa, Luusika, Lähkma, Maapaju, Madissaare, Mahtra, Mahu-Rannametsa, Maruoru, Metsaääre, Mihkli, Muraste, Mustallika, Mõisamõtsa, Naissaare looduspark, Naissoo, Nehatu, Nigula, Niinsoni, Ohepalu, Orkjärve, Paadenurma, Paadrema, Padakõrve, Paope, Paraspõllu, Parmu looduskaitseala, Pihla-Kaibaldi, Piusa koobastiku, Prandi, Puhatu, Puhtu-Laelatu, Pähni, Pärnu jõe saare, Pärnu rannaniidu, Pühametsa, Rattagu, Raudna, Rubina, Ruila, Rumbi,

6. Looduskaitsealad • Sanga, Siiraku, Silma, Silmsi, Siplase, Sookuninga, Soontaga, Soo-otsa, Suigu, Säärenõmme, Taarikõnnu, Tahkuna, Tammiku, Teesu, Tellise, Tillniidu, Timmase, Tolkuse, Toolse, Tõrasoo, Tündre, Uhtju, Vahenurme, Vaiste, Varangu, Vardi, Vaskjõe, Veski, Viidumäe, Viieristi, Võtikvere, Välgi, Väätsa, Ännikse, Ülgase. • Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Eestis on praegu 129 looduskaitseala.

7. Eesti kaitsealade loend • Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru, Ainja, Alatskivi, Andsu järvede, Aseri, Ebavere, Elva-Vitipalu, Emumäe, Esna, Hiiumaa laidude, Hino, Iganõmme, Jalase, Järve luidete, Järveotsa, Järvevälja, Järve luidete, Kaali, Kallaste, Kalli, Kellavere , Kallukse, Karksi, Karula Pikkjärve, Kasti, Kastna, Kaugatoma-Lõo, Kesselaiu, Kiigumõisa, Kirikumäe, Kisejärve, Kivinõmme, Koigi, Koiva-Mustjõe, Kolga lahe, Kostivere, Kukka, Kullamäe, Kurtna, Kuulmajärve, Kõnnumaa, Kõrgessaare , Kõrvemaa, Käina lahe-Kassari, Kääpa, Kübassaare, Laulasmaa, Letipea, Lihula, Lindmetsa, Luhasoo, Luidja, Lümandu, Lüsingu, Manija, Mukri, Mustoja, Muti, Mõdriku-Roela, Mäealuse, Mäetaguse, Märjamaa järtade, Naage, Narva jõe , Navesti, Niidu, Neeruti maastikukaitseala, Nõmme-Mustamäe, Nõva,Ohessaare, Ontika, Oru pargi, Osmussaare, Padaoru, Pae, Paganamaa, Pajaka, Pakri, Panga maastikukaitseala, Pangodi maastikukaitseala, Papioru, Paunküla, Peetri jõe, Pilkuse,Pirita jõeoru, Piusa jõe ürgoru, Porkuni, Prangli, Põhja-Kõrvemaa, Pähklisaare, Päite,

8. Maastikukaitsealad • Rabivere, Raikküla-Pakamäe, Rakvere tammiku, Rannamõisa, Rannaniidi pankade, Rava, Roosna-Alliku, Rutu, Saarjõe, Salajõe, Sarve, Selja jõe, Sepaste, Smolnitsa, Struuga, Tareste, Teringi, Tihu, Tikste, Tilga, Tilleoru, Tudusoo, Tuhala, Tõstamaa, Türi maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala, Ubari maastikukaitseala, Udria maastikukaitseala, Ura, Uue-Võidu, Uueveski, Vahtrepa, Vaivara, Valgejärve, Varesemägede, Verijärve, Viitna, Viljandi, Vooremaa, Vormsi, Vulbi,Võlumäe-Linnamäe, Väike-Palkna, Vääna, Õisu , Äntu, Üügu. • Maastikukaitseala ehk looduspark on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamisereguleerimiseks. Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitsealaeritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitsealavõimalikudvööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Praegu on Eestis 149 maastikukaitseala.

9. Eesti kaitsealade loend • Hoiualad: Angasilla, Hiiu madala, Hirmuste, Kuri-Hellamaa, Kõpu-Vaessoo, Kõrgessaare-Mudaste, Käntu-Kastja, Pihla-Kurisu, Prassi , Pühalepa, Paope-loo, Selja-Põdra, Suureranna, Undama soo, Vanajõe, Vanamõisa lahe, Viilupi, Vilivalla, Väinamere, • Hoiuala on kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Eestis on praegu 900 hoiuala.

10. Eesti kaitsealade loend • Pargid: Iigaste park, Iisaku pargimets, Illuka park, Illuste park, Ilmatsalu park, Imastu park, Imukvere parkmets ja puistud, Ingliste park, Inju park parkmetsaga, Intsikurmu metsapark, Issaku metsapark, Kiltsi park, Kärdla linnapark, Kärdla rannapark, Lillepi park, Loodi looduspark, Saarjärve looduspark, Suuremõisa mõisa park, Udria jõe org ja parkmets, Vaemla mõisa park, • Park on maastikuarhitektuurilineobjekt. Park võib olla täiesulatusestehislik - linnapark või minimaalselmääralkohendatudlooduslikobjekt - jahipark ja/või looduspark või rahvuspark. Park võib olla puhkekoht või linnakujunduselement

11. Eesti kaitsealade loend • Allikad: Allikukivi koopad ja allikad, Jõepere veskiallikad, (ka Kalevipoja allikad), Jäneda allikad, Kiltsi allikad, Mihka-Jüri allikad, Neitsipere allikad, Odalätsi allikad, Varsaallikad, Vetiku allikad, • Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks.Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt.

12. Eesti kaitsealade loend • Teisedkaitsealad: Aardla järve botaanilis-ornitoloogiline kaitseala, Abruka salumets, Aegna rändrahnud, Aegna saar, Alliku liigikaitseala, Allikukivi koopad ja allikad, Ammassaare mägi, Anumägi, Aruküla koopad, Aula karstiala, Haanja looduspark, Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala, Hageri-Sutlema rannamoodustised, Hiie tammiku kaitseala, Holdre männikud, Ikepera liigikaitseala, Ilumetsa kuusik, Imsi järv, Jõempa kurisud, Järlepa järv, Kaansoo mesimuraka kasvuala, Kabelimägi e. Kalevipoja iste, Kalbuse liigikaitseala, Kalevipoja künnivagu, Kalli-Nedremaa puisniit, Kalmistu paljand, Kanahaua sulglohk, Kassinurme linnamägi, Kaubi kaasik, Kavilda ürgorg, Kebjamägi, Keema järved, Kiisa mikrokaitseala, Kivikupitsa mägi, Kivikülv, Kivimurru männik, Kivisaare liigikaitseala, Kollase nartsissi kasvukoht, Koonga tammik, Kosemäe mets, Kostivere karstiala, Kuimetsa karstiala, Kuremaa kaitseala, Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala, Kurgja-Linnutaja talu maa-ala, Kürema kivikülv, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Lüllemäe sanglepp, Lüütre oru kaitseala

13. Teised kaitsealad • Laiksaare männik, Langevoja joa kaitseala, Lepakõrve ja Küdema kurisud, Lepna tammik, Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala, Liigikaitseala, Linnulahe kaitseala, Linnutaja linnamägi, Loode tammik, Loodenina rand, Lustimägi, Maiorg, Malluste männikud, Marjalaid, Matsi-Kärneri tammik, Metsapoole botaanilis-zooloogiline kaitseala, Metsõunapuude kasvukoht, Mihkli salumägi, Mäkumägi, Nõmmeotsa, Mügramägi, Niidiaia tammik, Niklusemäe kaitseala, Närska botaaniline mikrokaitseala, Odalätsi luidestik, Oja liigikaitseala, Oore männikud, Oosla maa, Orhideede kasvukoht, Otepää looduspark, Paeala; Luiga karstunud paeala, Pahnimägi, Paide vanalinna muinsuskaitseala, Pajusti tammik, Palamulla karstiala, Pamma maalinn, Pandivere veekaitseala, Pangodi mäed, Piirissaare, Pikassilla palu, Porsiku kadakad, Prigentimägi, Pärdi mägi, Pärnu rannaroostik, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala, Rakvere Vallimägi, Rakvere vanalinna muinsuskaitseala, Reastvere linnamägi, Rebala muinsuskaitseala, Rebase ja Tori tammikud, Riidaja männikud

14. Teised kaitsealad • Sangelaiud, Savalduma karstiala, Seli-Angerja servamoodustised, Siiriuse kask, Sorgu saare kaitseala, Tagamõisa puisniit, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala, Tamme paljand, Tammiku tammik, Tartu vanalinna muinsuskaitseala, Tonja-Värska kaitseala, Tori põrgu, Trepimägi, Tuiu-Paka kurisud, Tupenurme pank, Udria kivikülv, Uhaku karstiala, Uljaste oos koos Uljaste järvega, Uulu rannamännikud, Vaitka männik, Valga linnatuumiku muinsuskaitseala, Vanamõisa männik, Vapramägi, Varbla laiud, Varbola pinnavormide kaitseala, Vardja aluskivimi paljand, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Vellavere Külajärv, Vesitükimaa laiud, Viinamäetigude esinemispaik, Vilina linnamägi, Viljandi vanalinna muinsuskaitseala, Vinni tammik, Viruorg, Virussaare rabasaar, Võhandu jõe ürgorg, Võhma kivikülv, Võidumägi, Võnsi männik, Võru vanalinna muinsuskaitseala, Võsu-liivsibula kasvukoht, Õvi kivikülv,