REL esimesed tulemused

1. REL esimesed tulemused Ene-Margit Tiit Tartu Ülikool, Statistikaamet

2. Sisukord • Loendatute arv ja soo-vanuse jaotus • Elanike arvu muutused piirkonniti • Keel, rahvus, kodakondsus

3. Loendatud püsielanike arv • Rahvaloenduselloendati1 294 236 Eestipüsielanikku, kellest 693 884 olidnaisedja 600 352 mehed. • Võrreldeseelmise, aastal 2000 toimunudrahvajaeluruumideloendusega on püsielanikearvvähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). • Vähenemine ei olnud üllatus: • negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv eelmisest loendusest möödunud 11 aasta ja 8 kuu jooksul enam kui 30 000 inimese võrra, • registreeritud väljarände saldo on samal ajal -22 000 inimest. • tõenäoliselt on registreerimata väljarände saldo sama suurusjärku.

4. Soo-vanuse koostise muutumine • Naiste ja meeste suhtarv: 100 mehe kohta 115 naist • Linnades on naiste ülekaal suurem, maal on naiste ja meeste vahekord võrdsem. • Meeste ülekaal vanuses 0—40 aastat. • Eesti elaniku keskmine vanus – 41 aastat. • Keskmise vanuse tõusu põhjused: • oodatava eluea pikenemine 5 aasta võrra • madal sündimus

5. Rahvastiku vanusejaotus 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmeil

6. Rahvastiku vanuse-jaotus 1.01.2012

7. Vanuserühmade vahekorra muutumine

8. Elanike arvu muutused piirkonniti

9. Rahvaarv maakonnitiSA – Statistikaameti ametlikud andmed,SA…R Statistikaameti andmed, kus on arvestatud ka registreeritud rännet

10. Rahvaarvu muutus%-des võrreldes REL2000gaSA – Statistikaameti ametlikud andmed,SA…R Statistikaameti andmed, kus on arvestatud ka registreeritud rännet

11. Rahvaarvu muutused maakonniti • Enamikus maakondades oli rahvaarv võrreldes eelmise loendusega kahanenud. • Oluliselt suurenenud (33 000 inimest, 27%) oli rahvaarv Harjumaal (ilma Tallinna linnata). • Pisut oli suurenenud ka Tartumaal (nähtavasti tudengite arvel, keda loeti loendusel Tartu püsielanikeks). • Kõige suurem rahvastikukadu oli Järvamaal (üle 20%, sellest küll osa vallapiiride nihutamise arvel) ja Hiiumaal. • Rahvastikukao põhjused: negatiivne iive, negatiivne välisrände saldo ja võrdlemisi aktiivne siseränne.

12. Valglinnastumine • Valglinnastumine on kõiki arenenud maid iseloomustav protsess – kolitakse linnadest linnalähedale maale. • Linnadest oli rahvaarv suurenenud vaid Sauel (üle 10%), Keilas ja Maardus (ca 5%). • Kõigis teistes linnades, sh ka Tartus ja Tallinnas, oli rahvaarv vähenenud. • Kasvanud oli rahvaarv linnalähedastes valdades – • Tallinna lähedal Viimsi, Rae, Kiili, Harku, Saue • Tartu lähedal Ülenurme, Tartu, Luunja • Pärnu lähedal Sauga, Paikuse • Rakvere lähedal • Haapsalu lähedal jne

13. Eesti haldussüsteemi süsteemitus • Maakondade suurus varieerub: 8500—550 000 • Linnades suurus varieerub: 825– 397 000 • Vallasisesed linnad (Jõhvi (üle 10 000 el, Rapla, Tapa, Türi – keskm üle 5000 el) on samal haldusjaotuse tasemel küladega • Valdade suurus varieerub 50 – 17 000, mandril väikseimad vallad alla 300 inimese • Külade suurus varieerub 0—4500

14. Keel, rahvus, kodakondsus

15. Eesti püsielanike emakeel kahe viimase loenduse andmetel (%)

16. Emakeeleks eesti keelt pidavate Eesti püsielanike murdeoskus (%)

17. Eesti püsielanike kodakondsus

18. Kodakondsuse muutused • Määratlemata kodakondsusega inimeste arv on langenud ligemale pooleni (12,4%6,5%) • Suurenenud on Eesti kodakondsete (80%85%) osakaal, • samuti vene kodakondsete osa (6%7%) • Ka kõigi teiste endiste N Liidu riikide kodakondsete arv on suurenenud. • Samas ei ole suurenenud vastavate rahvuste esindatus – nad on võtnud kodakondsuse.

19. Eesti püsielanike rahvus

20. Rahvusstruktuuri muutused • Eestlaste osakaal on ühe-kahe protsendi võrra suurenenud kõigis maakondades, välja arvatud Ida-Virumaa. • Ida-Virumaal on eestlaste osakaal langenud: 20% ==>19,5%. • Eestlaste osakaal on ligi 60% Harjumaal, ligi 80% Tartumaal ja Valgamaal, kõigis teistes maakondades üle 90%, paljudes isegi üle 95%. • Eestlasi on ca 5% Narvas ja Sillamäel, 10—20% Kohtla-Järvel, Maardus, Narva-Jõesuus. • Tallinnas on eestlasi 53%.

21. Tänankuulamise jakaasamõtlemiseeest!

22. Loendatud püsielanike arv • Rahvaloenduselloendati1 294 236 Eestipüsielanikku, kellest 693 884 olidnaisedja 600 352 mehed. • Võrreldeseelmise, aastal 2000 toimunudrahvajaeluruumideloendusega on püsielanikearvvähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati 1 370 052 püsielanikku). • Vähenemine ei olnud üllatus: • negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv eelmisest loendusest möödunud 11 aasta ja 8 kuu jooksul enam kui 30 000 inimese võrra, • registreeritud väljarände saldo on samal ajal -22 000 inimest. • tõenäoliselt on registreerimata väljarände saldo sama suurusjärku.

23. Kas õnnestus kõik inimesed loendada? Kui mingi hulk tegelikult riigis elavatest inimestest jääb loendamata, siis on tegemist alakaetusega. Alakaetust iseloomustab loendamata jäänud inimeste osakaal (protsent). • Alakaetus on tänapäeval on kõigis riikides loenduste tähtsaim kvaliteediprobleem. • Inimesed on väga liikuvad • Osa inimestest ei soovi ennast mitmesugustel põhjustel (privaatsus) lasta loendada • Küsitlusloenduse puhul leidub alati lohakavõitu loendajaid. • Rahvusvaheliselt loetakse 2—3-protsendilist alakaetust heaks tulemuseks.

24. Pärast loenduse lõppu laekunud teated loendamata jäänud inimestest

25. Alakaetuse vea parandamise võimalused • Rahvaarvu täpsemaks arvestamiseks on võimalik kasutada Eesti registreid. • Keskmiselt fikseeritakse iga Eesti inimese kohta aastas toiminguid 3 registris (nt Haigekassa, Maksu ja Tolliamet, Eesti hariduse infosüsteem jne). • Lisades loendatud isikutele juurde need inimesed, kes on Rahvastikuregistris 1.01.2012. seisuga kirjas Eesti püsielanikena ja kelle kohta on 2011. aastal aktiivseid kandeid mitmes registris, on võimalik saada täpsem hinnang Eesti rahvaarvule. • Arvutused näitavad, et REL2011 alakaetus Eestis oli 2—3%. Vastavad andmed esitatakse detsembris 2012.

26. Loenduse esmased tulemused. Rahvastiku vanusejaotus 1.01.2012

27. Rahvaarv maakonnitiSA – Statistikaameti ametlikud andmed,SA…R Statistikaameti andmed, kus on arvestatud ka registreeritud rännet

28. Rahvaarvu muutus%-des võrreldes REL2000gaSA – Statistikaameti ametlikud andmed,SA…R Statistikaameti andmed, kus on arvestatud ka registreeritud rännet

29. Eesti püsielanike emakeel kahe viimase loenduse andmetel (%)

30. Emakeeleks eesti keelt pidavate Eesti püsielanike murdeoskus (%)

31. Eesti püsielanike rahvus

32. Eesti püsielanike kodakondsus

33. Tänankuulamise jakaasamõtlemiseeest!