Esimesed kõrgharidusega muusikud

1. Esimesed kõrgharidusega muusikud

2. 19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud. • Kõik nad olid Peterburi konservatooriumi kasvandikud. • Haridus, mis Peterburi konservatooriumist saadi oli läbinisti euroopalik – paljud professorid sakslased või Saksamaal õppinud. • Louis Homilius; Carl van Arck; Nikolai Rimski-Korsakov jt.

3. Paljud eestlased õppisid oreli erialal. • Homiliuse juures õppisid: Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, August Topman, Mart Saar, Peeter Süda jt. • Teistelt erialadelt: Theodor ja Artur Lemba, Juhan Aavik, Raimund Kull, Cyrillus Kreek, Heino Eller • Paljud asusid leiba teenima võõrsile

4. Miina Härma (1864-1941) • Helilooja, organist, koorijuht, pedagoog, aktiivne muusikategelane • (kuni 1935 ametlik nimekuju Hermann) • Sündis 9. oktoobril 1864 kooliõpetaja peres Tartu lähedal. • Tartu saksakeelne tütarlastekool, tunnid K.A. Hermanni juures; esimesed laulukatsetused • 1883 Peterburi konsrevatooriumi

6. Pärast lõpetamist kontsertreisid Euroopas • Eestisse tulles esines nii linna- kui ka maakirikustes • 1894 asutas segakoori • 1903 muusikaõpetajaks Kroonlinna • 1915 taas Tartus; jätkas kooriga, juhatas laulupidudel; osales kultuuriorganisatsioonide tegevuses • 1917-1929 muusikaõpetaja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis

7. Looming • Ülekaalus koorilaulud • Kantaat “Kalev ja Linda”; laulumäng “Murueide tütar” (1902) • Kooriloomingus võib eristada kolme eraldi haru: • Isamaalaulud - uudne muusikaline dramaturgia – pole enam salmilaulud; terviklik arendus. “Meeste laul”, “Enne ja nüüd”, Veel kaitse, kange kalev”

8. Lüürilised laulud – “Küll oli ilus mu õieke”; Ööbiku surm”, “Ei saa mitte vaiki olla” • Soololaul “Kui sa tuled, too mull’ lilli” • Rahvaviisiseaded. Härma käsitlus eelkäijatest uudsem: rahvaviisi motiivid esinevad mitmes hääles, temaatiline arendus kasvab välja rahvaviisist endast; harmoonias siiski tuntav saksa mõju. “Lauliku lapsepõli”, “Pidu hakkab”, “Tuljak” • Mitme rahvaviisi sidumine üheks lauluks

10. Konstantin Türnpu(1865-1927) • Helilooja, organist, koorijuht • 1886-1891 Peterburi konservatoorium oreli erialal; täiendas koorijuhtimise alal Saksamaal • 1892 tagasi Tallinnas; organistikoht Niguliste kirikus; juhtas ka koguduse segakoori ja meeskoori Revaler Liedertafel • Viis koorid väga kõrgele tasemele, tuntust koguti nii Tallinnas, Peterburis, Moskvas kui ka Saksamaal

12. Türnpu seotud baltisaksa seltskonnaga • Üldjuht V ja VI üldlaulupeol • 1916 Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks – sestpeale osales innukalt eesti kultuurielus. • 1921 Eesti Lauljate Liit

13. Looming • Eranditult vokaalmuusika • Ligi 60 koori- ja 7 soololaulu • Teoste paremik kuulub eesti kooriklassikasse • Enamasti esmalt meeskoorile • Loomingu esimene pool lüürilisem, teine (al. 1916) isamaa teemaline ning muutub ka helikeel – julged dünaamilised kontrastid, eri registrite vastandamine, polüfoonilised võtted, julgem harmoonia

14. “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul” • Leitud isegi imperssionistlikke kõlavärve “Kevade tunne”, “Talvine õhtu”, “Luiged” • Tuntud veel “Valvur”, “Meil aiaäärne tänavas”, “Lahkumise laul”

15. Aleksander Läte(1860-1948) • Mitmekülgne muusikategelane – orkestri- ja koorijuht, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, pianist, organist • Pani aluse eesti esimesele sümfooniaorkestrile (1900) • Muusikaline kõrgharidus Dresdeni konservatoorimumist (koorikompositsioon) • Oli aktiivne muusikategelane, tervise halvenedes pühendus kirjatööle (klaveriõpik “Gradus ad Parnassum”)

16. Loomingus ligi 150 koorilaulu • “Kuldrannake”, “Malemäng”, Ärka üles isamaa”, “Laul rõõmule”, “Pilvedele” • 1932 klaveritöökoda “Sprenk-Läte”