1 / 10

Eesti ühiskonna tulevikuvalikud. Vintske Eesti.

Eesti ühiskonna tulevikuvalikud. Vintske Eesti. Mati Heidmets EÜL üldkogu, 24.11.2012. Tulevikuvalikud?. Tulevikuvalikud – miks valida, millest lähtuvalt valida? Rikkusest, kultuuri säilimisest, rahva rahulolust ...

duke
Download Presentation

Eesti ühiskonna tulevikuvalikud. Vintske Eesti.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti ühiskonna tulevikuvalikud. Vintske Eesti. Mati Heidmets EÜL üldkogu, 24.11.2012

  2. Tulevikuvalikud? • Tulevikuvalikud – miks valida, millest lähtuvalt valida? Rikkusest, kultuuri säilimisest, rahva rahulolust ... • Psühholoogias popiks – resilientsus. Paindlik toimetulek, hakkamasaamine vastikute asjaoludega. Vintskus. Valida seda, mis teeb vintskemaks. Vintskust ootab ebamäärastuv väliskeskkond + sisemine rahulolematus • Ühiskonna tulevikuvalikud – suured teemad, pikaaegselt küpsenud ja ammu ootavad valikuid. Valikud, millel on seost Eesti hakkamasaamise ja toimetulekuga, ajaperspektiiv ca 10 aastat. Teemade valik paratamatult subjektiivne. • Ehk siis – tulevikuvalikud on valikud, mille tegemine suurendaks (eeldatavalt) Eesti vintskust. Mittetegemine teeks aga lõdvemaks ja haavatavamaks.

  3. Küpsenud valikuteemad ja võimalikud lahendid • Õhuke riik vs võimekas riik • Eestikeelne kultuuriruum vs ingliskeelne maailm • Haritud rahvas vs kodumaine lumpen • Rahakad mehed vs haritud naised • Eestlaste riik vs ülejäänud • Üks või mitu Välja jäid: emigratsioon/immigratsioon, EU föderaliseerumine vs regionaliseerumine ...

  4. Riigi pidamine • Tahame pidada odavat (efektiivset, ökonoomset) riiki, teisalt ootame riigilt võimekust kõigil elualadel. • Regionaalses lõikes - suur maa ja vähe inimesi – kõikjale ei jätku arste, päästjaid, politseinikke, õpetajaid. Hajutatult elades ei jõua tagada elukvaliteeti, koondudes kaotame suure tüki juurtest/identiteedist. • Lahendeid: • Ikkagi koonduda, osa Eesti territooriumist reservi, ootama paremaid aegu • Järjest rohkem funktsioone EL-le, liikumine föderaalriigi suunas • Suurem panustamine ühisesse – mõtteviisi muutmine nähtusse nimega maks. Maksutase – usalduse küsimus. Usaldusega siiani olnud hästi.

  5. Keeleruum • Paratamatu areng - eestikeelne kultuuriruum ja keeleruum hõlmab järjest vähenevat osa maailmas käibivast teabehulgast. Kirjandus, poliitika, teadus ... Kuhu on mõistlik keeleruumi piirid tõmmata, kuidas seda välja öelda. • Lahendeid: • Julge ja aus mitmekeelelisus. Põhimõte, et Eesti vintskuse nimel tuleb igaühel rohkem pingutada – kolm kohalikku keelt. Näit kakskeelsed õppekavad ülikoolides • Keeleteemalise kognitiivse dissonantsi ületamine, räägime ühte ja teeme teist

  6. Lumpen • Eesti haridusnäitajad kõrged, samal ajal ca seitsmendik kasvavast põlvkonnast ei jõua kaugemale põhiharidusest. Puudub ressurss elus hakkamasaamiseks. Eluheidikute kasvulava. Pinnas soolisele ebavõrdusele. • Lahendeid: • Hariduse hindamiskriteeriumid kirjuks: nii õpilaste puhul (tubli saab olla kümnel eri viisil) kui koolide puhul (lisaks riigieksamite tulemustele ka koolirõõm, sotsiaalsed oskused jne). (Ka kõrgharituks kümnel eri viisil?)

  7. Mehed ja naised • Eesti Euroopa liider: M/N suurim palgavahe + suurim erinevus haridustasemes. Pole vaid abstraktse õigluse küsimus, selged mõjud perekonnaelule, riigist lahkumisele, eluga rahulolule. • Lahendeid: • kahesuunalised sookvoodid ja boonused. Naised börsifirma nõukogudesse, mehed kooliõpetajaks. • Sooerisuste debatt sisuliseks – kuidas mõjutab M/N erisus Eesti vintskust?

  8. Eestlaste riik ja ülejäänud • Eestlaste riik kus kolmandik elanikest ei ole etnilised eestlased. • 20 aasta jooksul pole me suutnud pakkuda “teistele” positiivset enesemääratlust – kes nad on? Omad või võõrad, oht või eelis. Defineeritud on juriidiliselt, mitte sotsiaalselt. • Kuni Eesti ei defineeri, defineeritakse väljastpoolt. Venemaa räägib rõhutud vähemusest, Klenski okupantide järeltulijatest jne. Eesti on vait. Ebamäärasus toodab pingeid. Varjatud rahvuspinged vähendavad vintskust. • Lahendeid: • jätkuv vaikimine, lootus, et laabub iseenesest • riiklik positsioonivõtt. Positiivse identiteedi pakkumine

  9. Üks või mitu • Eesti ühiskonnaehituse keskne küsimus: üks või mitu. Üks või mitu jõukeskust, mõttepesa. Kuivõrd väike ühiskond kannatab sisemist konkuretsi. Kus ja kuidas? • Kas poliitikas üks kindla käega juht või liidrite vahetumine, kas üks või mitu regionaalset tõmbekeskust, üks või mitu (õiget) arusaama Eesti asjast, üks või mitu (õiget) ajalugu, üks või mitu päevalehte, üks või mitu ajalugu uurivat, politoloogiat arendavat ... keskust jne. • Praegu trend “ühe” suunas, olemas toetus ühiskonnas. Nii suunab mõtlema väikese ühiskonna eksistentsiaalne hirm + majanduslik kaalutlus + reaktsioon üheksakümnendate killustumisele. • Mitut toetab teadmine, et üks on habras (üksmeelne allaandmine), mitmest koosnev Eesti on vintskem.? • Konkurents hädavajalik (vintskuse jaoks) poliitikas ja mõtteruumis.

  10. Vintskuse suurendamine • Riigipidamine - maks kui usaldus. • Institutsionaalne baas mitmekesisuseks. Toetada tuleb teist. • Keeleruumi piiride rahulik määratlemine, kolm kohalikku keelt • Positiivse identiteedi pakkumine vene emakeelega inimestele • Liidrikoolitus. Dialoogiõpetus. Oleme head ülesandelahendajad, vaja saada ka ülesandepüstitajaks. • Vintskeks teeb mitmekesisus ja dialoogivõimelisus!

More Related