eesti v ikekiskjad n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Eesti väikekiskjad PowerPoint Presentation
Download Presentation
Eesti väikekiskjad

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 32

Eesti väikekiskjad - PowerPoint PPT Presentation


  • 292 Views
  • Uploaded on

Eesti väikekiskjad. Eesti väikekiskjate hulka kuuluvad: ¤ Sugukond: kärplased ¤ Sugukond: koerlased ¤ kärp ¤ rebane ¤ tuhkur ¤ kährik ¤ saarmas ¤ mäger ¤ ahm e. kaljukass ¤ Euroopa naarits ¤ Ameerika naarits e. mink ¤ metsnugis ¤ kivinugis ¤ nirk . Kärp.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

Eesti väikekiskjad


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
eesti v ikekiskjad
Eesti väikekiskjad

Eesti väikekiskjate hulka kuuluvad:

¤ Sugukond: kärplased¤ Sugukond: koerlased

¤ kärp ¤ rebane

¤ tuhkur ¤ kährik

¤ saarmas

¤ mäger

¤ ahm e. kaljukass

¤ Euroopa naarits

¤ Ameerika naarits e. mink

¤ metsnugis

¤ kivinugis

¤ nirk

slide2
Kärp
  • Välimus: 16-38 cm pikk, kaalub 150-250 g. Valget värvi, saleda kehaehitusega, kelle sabaots on, erinevalt nirgist, must. Suvekarvas on kärp ülaltpoolt pruun ja altpoolt kollakashall.
  • Levik:levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Eestis on levinud kogu mandril ja saartel. Elavad üksikult. Neile meeldib tegutseda videvikus. Kärbid on head ujujad ja ronijad. Nad elavad kahe erineva ala piiril (põllu- või metsaserval, majade lähedal, kivihunnikute juures).
slide3
Kärp
  • Toitumine: kärbid söövad hiiri, linnumune ja –poegi ja roomajaid. Mõnikord murrab ta ka endast suuremaid loomi, nagu jäneseid ja ondatraid.
  • Sigimine: kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240-390 päeva. Pojad sünnivad aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3-9, harvematel juhtudel kuni 18. Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal.Eluiga võib neil ulatuda 12 aastani. Neid on kokku ligikaudu 3000-4000 isendit.
slide4
Kärp
  • Ohud ja kaitse:vaenlased on suuremad kiskjad, nt. rebased. Lindudest ohustavad teda peamiselt kanakull ja kakud. Veel on ta sõltuv pisiimetajate arvukusest, millest oleneb tema toidubaasi rikkus. Kärp kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka.
tuhkur
Tuhkur
  • Välimus: isased on 36-42 cm pikkused ja emased 31-38 cm. Isased kaaluvad 475-1250 g, emased 400-600 g. Ta nägu on tume, heleda maskiga, ülejäänud keha tumepruun.
  • Levik:Levinud peaaegu kogu Euroopas. Lõuna-Eestis tavalisem, Lääne- ja Põhja-Eestis haruldasem.Elutseb metsades, veekogude kallastel, põlluservadel ja inimasulais. Üksikeluviisilised. Tegutseb pimedas. Ujub ja sukeldub hästi. Kui võimalik, elab teise looma urus. Vajadusel teeb ise uru.
tuhkur1
Tuhkur
  • Toitumine: toitub kõigest, millest jõud üle käib (hiired, rotid, ondatrad, kanalised, roomajad jne). Tähtsamad on siiski pisiimetajad. Soetab toiduvarusid.
  • Sigimine:Jooksuaeg on märtsis-aprillis.Poegi on pesakonnas 4-6. Poegade üleskasvatamine toimub varjatud kohas. Tiinuse kestus on 40-42 päeva. Pojad hakkavad nägema ühekuuselt. Imetamine kestab poolteist kuud. Aastaselt on pojad suguküpsed.
  • Ohud ja kaitse: vaenlased on rebane, suured röövlinnud ja koer. Hädaohu korral võib tuhkur piserdada vaenlase üle oma eritisega. Ta on harilik jahiloom, keda kütitakse karusnaha pärast. Tuhkur on Eestis kõige tähtsam karusloom kärplaste seas. On kasulik kahjurite hävitajana. Arvukus sõltubsaakloomade rohkusest ja mingi arvukusest. Mink on tuhkrule tugev pesapaiga- ja toidukonkurent.
saarmas
Saarmas
  • Välimus:pikkus 60-90 cm, sabapikkus 26-55 cm, kaalub 8-15 kg. Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja vastupidavkarvkate. Saarmale peetakse jahti tema hinnalise kasuka pärast. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini.
saarmas1
Saarmas
  • Levik:levinud pea kogu palearktilises vööndis v.a. äärmised põhjapoolsed ning stepi- ja kõrbealad. Eestis levinud kogu mandril, kuid puudub saartel. Elavad veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Ujuvad ja sukelduvad hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
  • Toitumine: toitu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid.
  • Sigimine: tiinus kestab 10-13 kuud. Emased poegivad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad tavaliselt kevadel, mais-juunis. Pesakonnas on 1-5 poega. Pojad sünnivad pimedatena. Poegi imetatakse 2 kuud. Esimese talve elab perekond koos. Võivad elada kuni 20 aastaseks.
saarmas2
Saarmas
  • Ohud ja kaitse:saarmad on kiskjad, keda ohustavad inimesed ja väga harva ka suured kiskjad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
m ger
Mäger
  • Välimus:pikkus 60-90 cm, saba pikkus u 24 cm. Ta kaalub 10-18 kg, sügisel kuni 25 kg. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga. Tal on iseloomulik välimus (tumedam alapool ja heledam ülapool ning silmi läbivad mustad jutid). Ta väljub oma urust videviku saabudes.
m ger1
Mäger
  • Levik: levinud vaid mandri-Eestis, arvukam lõunaosas. Levinud peaaegu terves Euroopas (v.a. Skandinaavia), Kesk-Aasias, Siberi ja Kaug-Ida lõunaosas, Jaapanis ja Korea poolsaarel. Neid on ligi 2000 isendit. Elupaigaks on leht- ja segametsad, ka okasmetsad, rabasaared, metsatukad kultuurmaastikus, määravaks tingimuseks soodus reljeef urgude kaevamiseks. Elab monogaamsete paaridena, vahel mitu perekonda koos. Talveunes nov.-dets. kuni veebr.-märts.
  • Toitumine: segatoiduline. Toitub ussidest, tõukudest, linnupoegadest ja -munadest, hiirtest, sisalikest, konnadest, tigudest, ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad mägrad kasu nii metsa- kui põllumajandusele.
m ger2
Mäger
  • Sigimine: talveks valmistudes kogub mäger omale naha alla suured rasvavarud, suleb uru "välisuksed" lehtede ja mullaga ning heidab talveunne. Jooksuaeg juunis-juulis, vahel ka varem kevadel. Poegib üks kord kahe aasta jooksul. Kevadel, märtsis-aprillis, sünnib mägral 2-4 poega. Eluiga ulatub 18 aastani.
  • Ohud ja kaitse: looduslikud vaenlased on hunt ja ilves. Karusnahk väärtust ei oma. Kasulik kahjurite hävitajana. Ohustab urgude lõhkumine, häirimine, varem ka küttimine. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. 
ahm e kaljukass
Ahm e. kaljukass
  • Välimus: kuni 1 m pikk, kaalub 19-30 kg. Ta on liikuv ja väga tugev kiskja.
  • Levik: elab Euraasia ja Põhja-Ameerika tundrates ja metsades. Ahmi e. kaljukassi on tabatud Eestis haruharva.
  • Toitumine: ahm murrab kõiki loomi, hiirtest põtradeni. Sageli liigub ta saagi ootel põhjapõdrakarja kannul. Ta tühjendab küttide pandud lõkse ja jahionne. Ahmide jahiala on kuni 2000 km2.
euroopa naarits
Euroopa naarits
  • Välimus:pikkus 32-43 cm, kaalub 450-1100g. Ta on mustjaspruuni karvkattega, varvaste vahedel ujunahad. Meenutab välimuselt tuhkrut (vt.lk.5-6), on poolveelise eluviisiga väike kiskjaline. Iseloomulikuks on valge laik suu ümber, nii üla- kui alalõual.
  • Levik: naarits elutseb Euroopa Venemaa osas, Eesti põhjaosas ja Lääne-Siberi parasvöötmes. Võib kohata metsojade ja järvede kallastel. Ta liigub öösiti. Elupaigaks on näriliste urud või looduslikud tühimikud.
euroopa naarits1
Euroopa naarits
  • Toitumine:sööb kalu, pisinärilisi, kahepaikseid ja selgrootuid. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.
  • Sigimine: nende jooksuaeg on märtsis-aprillis. Tiinus kestab keskmiselt 73 päeva. Poegi on pesakonnas tavaliselt 4-5 (harvemini kuni 10). Euroopa naaritsad võivad elada kuni 10 aastaseks.
  • Ohud ja kaitse:nad on üliharuldased. Naaritsaid võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud. Üliharuldase liigina on euroopa naarits kantud kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse.
ameerika naarits e mink
Ameerika naarits e. mink
  • Välimus: mink on 35-45 cm pikk, kaalub kuni 1,5 kg. Ta on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.
ameerika naarits e mink1
Ameerika naarits e. mink
  • Levik:mingid on levinud peaaegu kogu Põhja-Ameerikas, kus ta puudub ainult kirde- ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Mink on kõikjal Eestis tavaline loom. Tema tõttu on väljasuremise äärele langenud euroopa naarits. Seetõttu on kaasajal lubatud minke jahtida aastaringselt.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad.
  • Toitumine: söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid, linde ja pisiimetajaid. Toidukülluse korral soetab ta endale varusid.
ameerika naarits e mink2
Ameerika naarits e. mink
  • Sigimine: nende jooksuaeg on märtsis-aprillis. Pojad sünnivad peale 40-90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4-5, kõige rohkem 10 poega. Nad võivad elada kuni 10 aastani.
  • Ohud ja kaitse: minke võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud. Jahiloom, keda tohib aastaringselt püüda kastlõksuga või jahtida varitsus- ning hiilimisjahina.
metsnugis
Metsnugis
  • Välimus: pikkust on 38-58 cm ja kaalub 750-1500 g. Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on kollakas laik. Keha alaosa on neil heledam kui ülapool,jalad on tumedamad.
  • Levik:nad elutsevadpea terves Euroopas v.a. Hispaanias ja Skandinaavia põhjapoolsematel aladel. Eestis on metsnugis tavaline liik. Kokku ~4000 looma. Eelistab vanu risustatud metsi. Jahti peabnii puu otsas kui ka maapinnal. Edasi liigub peamiselt maapinnal, kuigi on võimeline ka puult puule hüppama.
metsnugis1
Metsnugis
  • Toitumine: peamise toidu moodustavad väiksemad imetajad, kuid ta on suuteline murdma ka jäneseid ja linde. Nälja korral ei ütle ära putukatest, kaladest ja marjadest.Alati sööb ta hea meelega raibet.Toitu hangib nii puu otsast kui ka maapinnalt.
  • Sigimine: jooksuaeg on metsnugisel juunis-juulis. Pojad sünnivad 8-10 kuu pärast. Tavaliselt on pesakonnas 2-4 (harva kuni 8) poega. Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad. Metsnugised elavad 10-17 aasta vanusteks.
metsnugis2
Metsnugis
  • Ohud ja kaitse: looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves. Metsnugis on tavaline jahiloom, kellele võib jahti pidada 1. novembrist - 28. veebruarini.
kivinugis
Kivinugis
  • Välimus: 45-54 cm pikk. Välimuselt sarnaneb metsnugisega, kuid on temast pisut väiksem. Karvastiku värvus seljal hallikaspruun,kurgualusel ja kaelal olev laik valge.
  • Levik:kivinugis on levinud Lääne-Euroopas, Väike-Aasias, Iraanis, Afganistanis, Kesk-Aasia mägedes, Mongoolias ja Hiinas. Eestis on kivinugis väga haruldane(on nähtud Saaremaal ja Lõuna-Eestis). Elupaigaks on neil mäestikualade metsad, kultuurmaastikud. Elab sageli inimasulate läheduses. Tegutseb peamiselt maapinnal, harva ka puudel.
kivinugis1
Kivinugis
  • Toitumine: kivinugise toiduks on väiksemad imetajad, linnud ja nende munad, putukad, marjad jne.
  • Sigimine:pesa ehitab kivivaredesse, puuõõnsustesse, kus sünnitab 3-5 poega. Jooksuaeg on suvekuudel.
  • Ohud ja kaitse: kivinugise levik Eestis vajab edasist uurimist.
slide24
Nirk
  • Välimus: nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Ta on kõigest paarikümne sentimeetri pikkune. Kaalub 60-100 g. Suvel on selja poolt punakaspruun, kõhu poolt aga valge. Talvel on ta üleni valge.
  • Levik:nirk on levinud kõikjal üle põhjapoolkera, puududeskõige põhja- ja lõunapoolsematel aladel. Eestis on levinud kõikjal. Ligikaudu 10 000 isendit. Elab seal, kus on hiiri: hoonetes, veekogude ääres, kivivaremetesjne, puudub sellistes kohtades, kus elab kärp, kes ta välja tõrjub. Kasutab teiste loomade urge elupaigana.
slide25
Nirk
  • Toitumine: peamise toidu moodustavad hiired, kuid sööb ka linde, mune, putukaid, vihmausse jne. Toidukülluse perioodil kogub ta toitu tagavaraks.
  • Sigimine: kindlat sigimisaega ei ole välja kujunenud. Aastas võib esineda mitu pesakonda. Pesakonnas on keskmiselt 3-12 poega. Elavad nirgid tavaliselt 4-8 aastaseks.
  • Ohud ja kaitse: vaenlasteks on nirgile kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud.Nirk kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.
rebane
Rebane
  • Välimus: kehapikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.
  • Levik:Eestis on rebane tavaline nii mandril kui ka saartel. Maailmas elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kõige eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega. Elutseb ka metsades, soodes ja rabades. Suuri metsamassiive väldib. Põhiliselt üksikeluviisiga.
rebane1
Rebane
  • Toitumine: jahti peab rebane peamiselt videvikus.Jälitamise korral on ta erakordselt ettevaatlik ja näitab üles üllatavaid oskusi ajajate eest põgenemisel ning jälgede segamisel. Sellega on ta kavaluse ja osavuse sümbol. Rebane toitub enamasti väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Kodulinde näppab rebane üldiselt harvem kui arvatakse.
  • Sigimine: jooksuaeg on veebruaris. Pojad sünnivad pimedad ja musta värvi. Poegi 3-10, Eestis keskmiselt 4,7.
  • Ohud ja kaitse: looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Kuulub jahiulukite nimekirja. Uru- ja ajujaht ning jaht koeraga on lubatud 1. oktoobrist 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutus-, varitsus ja hiilimisjaht.
k hrik
Kährik
  • Välimus: 50-80 cm pikk, kaalub 12-25 kg. Kährik on pika karmi karvaga koerlane. Ta on jässaka kehaga, lühikeste jalgadega, lühikese koonu ja sabaga rebasesuurune loom. Pea külgedel moodustab tal karvastik põskhabeme. Värvuse üldtoon on tal määrdunud-hallikaspruun. Näol on must mask nagu pesukarul.
  • Levik: kähriku looduslik levila on Kagu-Aasias.Eestisse toodi nad 1950 a. Üle 6000 isendi. Elab sega- ja lehtmetsades, taimestikurikastel jõe- või järvekallastel jne. Kährik on ainus taliuinakut tegev koerlane.
k hrik1
Kährik
  • Toitumine: söövad kõike, millest jõud üle käib. Kährik on segatoiduline. Sööb nii kahepaikseid, pisiimetajaid, putukaid, marju kui ka raibet. Suurt kahju tekitavad nad maaspesitsevate lindude pesi ja poegi süües.
  • Sigimine: jooksuaeg on veebruarist märtsini. Tiinus kestab 60 päeva. Pesakonnas on6-22 kutsikat. Noored kährikud iseseisvuvad nelja kuu vanuselt.Kährikud elavad kuni 12 aasta vanuseks.
k hrik2
Kährik
  • Ohud ja kaitse: vaenlasteks on suuremad kiskjad ning inimene.Eesti looduse jaoks on ta kahjulik liik. Ta levitabkärntõbe ja marutaudi. Hävitab suurel hulgal maaspesitsevate lindude pesi ja poegi. Teda võib jahtida peibutus-, varitsus- ja hiilimisjahina aastaringselt. Uru- ja ajujahiga ning jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.
looduskaitse all olevad liigid
Looduskaitse all olevad liigid:

I kategooria

  • Euroopa naarits
  • II kategooria
  • Mäger

III kategooria

  • Kärp
  • Saarmas
  • Nirk
kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MUSERM2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MUSERM.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/tuhkur.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/LUTLUT.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MELMEL.htm
  • http://ee.www.ee/ENEKE/index.cgi?Q=ahm&E=0&F=M
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/naarits.htm
  • http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Rakke/naarits.html
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/mink2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/mink.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/metsnugis2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/metsnugis.htm
  • http://www.miksike.ee/lisa/4klass/9LOODUS/kivinugis.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MUSNIV2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MUSNIV.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/VULVUL2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/VULVUL.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/k2hrik2.htm
  • http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/k2hrik.htm