Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine

1. Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika väljatöötamine Aado Keskpaik Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Jõhvi, 22. nov 2011

2. Projekti idee Luua maakondliku koolivõrgu optimeerimiseks vajalik kava kohalike omavalitsuste läbirääkimiste ja osapooli rahuldavale kokkuleppele jõudmise kaudu. Meetod – õppimine tegemise käigus

3. Etapid • Huvihariduse kaardistamine • Olemasoleva analüütilise materjali läbitöötamine ja süstematiseerimine • Tuleviku tööjõuvajaduse hindamine • Haridusvõrgustiku regionaalne korraldus • Alternatiivsete arengusuundade kirjeldamine omavalitsustele kasutamiseks • Alternatiivide majanduslik hindamine • Läbirääkimised • Kava väljatöötamine

4. Metoodika põhimomente • Lähteandmed nii palju kui võimalik avalikest allikatest • EHIS-e avalik vaade • Õpilasrände andmed tellida EHIS-e töötlusena HTM-st • HTM veebilehel avaldatud statistika ja uuringud • KOV anketeerimine lisainfo saamiseks ja asjade üldise mõistmise parandamiseks • Mõistlik on iga konkreetse kooli jaoks maksimaalselt ette vormistatud ankeedid saata meiliga KOV-i, kes suunab oma äranägemisel täitmiseks edasi • Stsenaariumide esmaseks määratlemiseks poolepäevane tööseminar, ca 10-15 asjatundjat juhtkomisjoni heakskiidul nii koha pealt kui mujalt. Läbikirjutamine ekspertide poolt.

5. Regioonid Idaregioon Kiviõli regioon Kesk-regioon Lõuna-regioon Hariduse regiooni ja KOV koostööpiirkonna piir KOV koostööpiirkonna piir Hariduse regiooni piir

6. Regioonipõhine stsenaarium Igas haridusregioonis peab olema kättesaadav kõigi tasemete üldharidus, sellel lisaks ka huviharidus ning eelkutseõpe või kutseõpe. Üldhariduse koolivõrgu osas püütakse hakkama saada eelkõige möödapääsmatute, osalt ka juba otsustatud muudatustega. Gümnaasiumide põhikoolist lahutamisega ei kiirustata. Uudseks ideeks on huvikoolide tegevuse regioonipõhiseks muutmine, seda eeskätt uut tüüpi sihtasutuste moodustamisega.

7. Radikaalne stsenaarium Ida-Virumaal on vaja tagada eelkõige gümnaasiumi-hariduse hea kvaliteet. Selleks on see tarvis koondada vähestesse suurtesse ja tugevatesse põhikoolist lahutatud gümnaasiumidesse. Parimad eeldused taoliste õppeasutuste kujundamiseks on maakonna suurimates linnades, kus on mh kasulike partneritena naabruses asuvad kutseõppekeskused ja ülikoolide kolledžid. Sihiks tuleb seada vähemalt paari gümnaasiumi väljaarendamine üle-eestiliselt konkurentsivõimelisteks eliitkoolideks. Huvikoolid suunata koostööle eelkõige ülemaakondlikest huvidest ja eesmärkidest lähtudes (ühe asutuse alla viimisega).

8. Jätkustsenaarium • HTM ei muuda oma koolivõrgupoliitika suunda ega intensiivsust suunates protsesse pigem kaudselt rahastamismudeli abil, mis jääb muutumatuks. • Omavalitsused viivad ellu tänaseks põhimõtteliselt vastu võetud otsused oma hallatavate koolide osas. Suuremat hariduse kontsentreerimist ei tule hoolimata riigi rahastamismudeli suunavast survest. Kohalikud volikogud ei nõustu rohkem gümnaasiumiastmeid lõpetama ega põhikoole algkoolideks muutma. • Muudatused piirduvad peamiselt üldhariduskoolidega, kuna tänaseks pole teada kavasid huvikoolide võrgu oluliseks reformimiseks.

9. Väljund järgnevateks etappideks • Stsenaariumid tuleb lahti kirjutada iga kooli tasemeni, et oleks võimalik teha finantsarvutusi. • Stsenaariumid peaks aktsepteerima projekti üldjuhtimist teostav kogu (juhtkomisjon vm)