1 / 60

Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006

Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006. Sisukord. Eesmärk ja metoodika Uuringu tulemused Vastajate profiil Valgamaa maine maakonna elanike silmis Perearstiabi ja tervislikud eluviisid Haridus Ühistransport Kultuur ja vaba aeg Töö ja ettevõtlus Lisad

kalb
Download Presentation

Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Valgamaalaste rahulolu-uuring Oktoober 2006

  2. Sisukord • Eesmärk ja metoodika • Uuringu tulemused • Vastajate profiil • Valgamaa maine maakonna elanike silmis • Perearstiabi ja tervislikud eluviisid • Haridus • Ühistransport • Kultuur ja vaba aeg • Töö ja ettevõtlus • Lisad • Metoodika ja valimi kirjeldus • Küsitlustöö kirjeldus • Tulemuste usalduspiirid • Projekti meeskond • Uuringu ankeet • Tabelid

  3. Eesmärk ja metoodika Uuringu eesmärk oli kaardistada Valgamaa elanike hoiakuid, arvamusi, käitumist ja rahulolu seoses erinevate eluaspektidega. Küsitlustöö viisime läbi perioodil 11. oktoober kuni 3. november 2006. Intervjuud viidi läbi telefoni teel (CATI - Computer Assisted Telephone Interviewing) Uuringu sihtrühmaks olid 15-74. aastased Valgamaa elanikud 15% valmist moodustavad inimesed, kes omavad vaid mobiili.Mobiilinumbrid on leitud TNS Emori eelvärvatute baasist (Eesti 15-74.a. elanike seas on 39% neid, kes omavad vaid mobiili*). Uuringu tellija on Valga Maavalitsus. Tulemuste omandiõigus kuulub uuringu tellijale. *Allikas: TNS Emori Omnibuss-uuring, 2005

  4. Uuringu tulemused Vastajate profiil

  5. Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil(% kõigist vastajatest, n=500) Kogu elanikkonnas 18% 23% 13% eestlasi 67%

  6. Valgamaa maine maakonna elanike silmis

  7. Valgamaa maine • Valgamaaga seotud spontaansetest assotsiatsioonidest domineerivad ennekõike suhteliselt üldised ja neutraalsed seosed, mida võiks välja tuua iga teise maakonna elanik: ennekõike märgiti Valgamaad kui sünni- ja kodukohta, perekonda ja töötamist, aga ka ilusat loodust. Tugevaid sümboleid, mida elanikud Valgamaaga seostaksid esile ei kerkinud (vt. võrdluseks Rakvere maine kohta tehtud üle-Eestilist uuringut http://www.rakvere.ee/index.php?main=207, kus esile kerkisid mitmed sümbolid: kindlusevaremed, Vallimägi, Tarvase kuju, teater). • Siiski olid enamik mainitud seostest positiivsed. Üheseltmõistetavaid negatiivseid seoseid (mahajäämus, tööpuudus, toimetulekuraskused) tõi välja vaid 1%. • Valgamaa elanikud sõltumata vanusest peavad maakonda heaks elupaigaks: sellega oli nõus 78% vastanutest, neutraalseks jäid 16% ja halvaks elupaigaks pidasid Valgamaad vaid 6%. Positiivne on see, et 15-24 aastastest noortest pidasid Valgamaad heaks elukohaks 83%. • Enamus elanikest (71%) leidis, et Valgamaa on turvaline elupaik ning 55% leidsid, et maakonnas pigem soositakse kultuuri. • Selles, et Valgamaa on huvitav paik, ollakse enam-vähem ühel meelel: see on nii 48% elanike jaoks. Samas leidsid 35%, et maakond pole ei huvitav ega ka igav. • Veelgi enam lahknevad arvamused selles osas, kas Valgamaa areneb kiirelt edasi või seisab paigal. Kuigi päris paigalseisvaks pidasid seda pisut alla viiendiku, jagunesid arvamused selle osas, et maakond areneb ja et maakond ei arene, aga paigal ka ei seisa, praktiliselt võrdselt pooleks. • Kõige murelikumad on elanikud töövõimaluste pärast maakonnas, pooled leidsid, et sellega on lood kehvasti ning vaid 17% hindasid töövõimalusi headeks. 28% leidsid, et olukord pole ei halb ega hea. • Väga suuri põhimõttelisi erinevusi ei ilmnenud eespool mainitud Valgamaad iseloomustavates dimensioonides ei soo, vanuse ega ka keele lõikes. • Töövõimaluste osas hindavad olukorda kõige kehvemaks just palgatöötajad (50% neist andsid 1 või 2 palli) ja pensionärid (55%). Ettevõtjatest hindasid töövõimalusi madalalt 44% ja õpilastest 46%.

  8. Spontaansed seosed Valgamaaga(% kõigist vastajatest, n=500; vastajatele ei antud variante ette, vaid paluti öelda, mis neil Valgamaaga seostub)

  9. Valgamaa maine(% kõigist vastajatest, n=500; hinnangut küsiti 5-palli skaalal, kus nt 1 pall “igav” ja 5 palli “huvitav”; pigem igav = 1+2 palli, ei seda ega teist = 3 palli, pigem huvitav = 4+5 palli)

  10. Valgamaa maine: VANUS(% kõigist vastajatest, n=500; keskmine väärtus 5-pallisel skaalal; hinnangut küsiti 5-palli skaalal, kus nt 1 pall “igav” ja 5 palli “huvitav”; )

  11. Perearstiabi ja tervislikud eluviisid

  12. Perearstiabi • Keskeltläbi külastas Valgamaa 15-74 aastane elanik möödunud aastal perearsti 3,5 korda. Kõige rohkem on neid elanikke, kes käisid perearstil 1 kuni 2 korda (19% külastasid perearsti 1korra ja 19% 2 korda). Umbes viiendik (22%) valgamaalastest ei ole viimase aasta jooksul perearsti juures käinud. Seda on vähem kui Eestis tervikuna. Haigekassa 2005. aasta uuringu kohaselt ei külastanud aasta jooksul perearsti 32% Eesti 15-74 aastastest elanikest (http://veeb.haigekassa.ee/files/est_haigekassa_uuringud/aruanne_SMHK1.pdf). Sagedasi külastajaid, ehk neid kes külastavad perearsti kolm või enam korda aastas on Valgamaal 39% ning elanikkonnas tervikuna 30%. • Sagedaste perearstikülastajate hulgas on Valgamaal enam naisi, üle 50 aastasi inimesi, madalamasse või keskmisesse sissetulekurühma kuulujaid ning maapiirkondade elanikke. • Täiesti rahul on perearstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega umbes kolmandik elanikest. Kui lisada siia ka need, kes on mõlema aspektiga pigem rahul, siis on vastavad näitajad 72% ja 76%. Mida sagedasema perearsti külastajaga on tegu, seda enam on ta ka arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega rahul. Keskmisest vähem on rahul 25-49 aastased ja muukeelsed elanikud ning madala sissetulekuga inimesed. Võrreldes linnaelanikega on maaelanike rahulolu perearstiga kõrgem, samuti on maaelanike seas enam neid, kes on väga rahul perearstiabi kättesaadavusega.

  13. Perearstiabi • Rääkides perearstiabi juures häirivatest teguritest võib öelda, et üldjoontes kattub probleemidering sellega, mida 2005. aasta Haigekassa uuringus tõi välja kogu elanikkond. Siiski mainivad valgamaalased erinevaid probleeme kogu elanikkonnast enam. • Kõige põletavamaks probleemiks on vastuvõtuajad: järjekorrad on pikad, vastuvõtuajad on piiratud ning tihtipeale ei sobi need tööinimestele ajaliselt (nt hommikused ajad). • Teine probleemidering seostub perearstiabi üldise korraldusega: perearstidele heidetakse ette ettevõtja mentaliteeti, mistõttu perearst ei viitsi süveneda patsiendi probleemidesse ja suhtub neisse üsna ükskõikselt, pealiskaudselt. Kurdetakse, et perearst ei taha suunata uuringutele ja eriarstide juurde: suunamisi peab lausa ise nõudma. Ükskõiksus ja pealiskaudsus on seotud ka sellega, et perearstidel on visiidiks ette nähtud liiga vähe aega, arstil on muid koormavaid kohustusi (nt paberimajandus), mis veelgi väärtuslikku visiidiaega lühendavad. Sageli visiidiaeg siiski pikeneb, mis põhjustab visiidi algusaja edasilükkumise teiste patsientide jaoks. Pealiskaudsuse ja ükskõiksusega on seotud ka see, et patsiendid tunnevad nagu oleks perearst vaid retseptiravimite väljakirjutaja, mitte patsiendi tegelik ravija. • Mõned vastajad kurtsid ka asendusarstide üle: arstid vahetuvad sageli, oma perearst pole piisavalt kätesaadav nt telefonikonsultatsiooniks.

  14. Tervislikud eluviisid • Oma eluviise peavad tervislikuks 31% valgamaalastest (38% elanikkonnast aastal 2005). Nende seas on enam naisi, üle 50 aastaseid ja eesti keelt kõnelevaid inimesi ning neid, kelle sissetulek on keskmisest kõrgem. • Oma eluviisi on viimase aasta jooksul oluliselt tervislikumaks muutnud: • Toitumise kaudu 11% (keskmisest enam naised, 25-34 aastased ja keskmise sissetulekurühma esindajad) • Kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu 18% (keskmisest enam mehed, 15-24 aastased ja, muukeelsed) • Suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu 11% (keskmisest enam 15-24 aastased ning muukeelsed inimesed, samuti linnaelanikud). • Tervisliku eluviisi peamiste takistajate pingerida on sarnane kogu elanikkonnas mainitud põhjustele, vaid ajapuudust mainitakse rohkem (26%) kui rahapuudust (19%) (elanikkonnas mainiti neid 2005. aasta Haigekassa uuringus võrdselt). Kolmandal kohal on huvi ja motivatsiooni puudus ehk ka lihtsalt laiskus. Ajapuudus kummitab ennekõike mehi, samas kui naised peavad olulisemaks takistuseks rahapuudust. Rahapuudus on keskmisest olulisem takistus ka muukeelsete inimeste jaoks ning madalamale sissetulekurühmale.

  15. Perearsti külastamise sagedus viimase 12 kuu jooksul(% kõigist vastajatest, n=500) Keskmisest oluliselt enam keskmisest oluliselt vähem

  16. Rahulolu perearstiabi kvaliteediga Valgamaal(% kõigist vastajatest, n=500)

  17. Rahulolu perearstiabi kättesaadavusega Valgamaal(% kõigist vastajatest, n=500)

  18. Häirivad tegurid perearstiabi korralduse juures Valgamaal (% kõigist vastajatest, n=500)

  19. Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul toitumise kaudu(% kõigist vastajatest, n=500)

  20. Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul kehalise aktiivsuse tõstmise kaudu(% kõigist vastajatest, n=500)

  21. Eluviisi muutmine tervislikumaks viimase aasta jooksul suitsetamise või alkoholi tarvitamise piiramise kaudu(% kõigist vastajatest, n=500) Siia vastasid ka need, kes ei suitseta või ei tarvita alkoholi

  22. Peamised takistused tervislikuma eluviisi saavutamisel(% kõigist vastajatest, n=500)

  23. Peamised takistused tervislikuma eluviisi saavutamisel(% kõigist vastajatest, n=500)

  24. Haridus

  25. Haridus • Enamikus Valgamaa peredest käivad lapsed koolis oma elukohajärgses linnas või vallas. Vaid ligi viiendik lastest käib koolis mujal. Mujal kooliskäivate laste arv on suurem maapiirkondades (30%) kuivõrd peamiseks põhjuseks on vastava taseme haridust andva kooli puudumine vallas. Kui laps käib mujal koolis, siis vahemaad kodu ja kooli vahel on pigem suured, ületades kõige sagedamini 20 kilomeetrit. • Keskhariduse kvaliteediga on suurem osa valgamaalastest - 70% - rahul ja seda erinevates sotsiaaldemograafilistes rühmades. Neis rühmades, kus rahulolu on madalam, lihtsat ei osatud olukorda väiksema kokkupuute tõttu hinnata. Negatiivseid hinnanguid anti marginaalselt. • Kutsehariduse kvaliteeti ei oska hinnata pooled elanikest. Ülejäänud poolest on suurem osa (30%) sellega rahul. • Rahulolematust kutseharidusega põhjustavad ennekõike õpetatavate erialade piiratus, hariduse tase ning mittevastavus tööturu nõudmistele. • Ülekaalukalt eelistatuimad erialad kutseõppes oleksid seotud ehitusega.

  26. Kas lapsed käivad koolis elukohajärgses linnas/ vallas või mujal linnas/ vallas?(% peredest, kus on põhi- ja/või keskharidust omandavaid lapsi, n=142) Kui kaugel lapsed koolis käivad?% peredest, kuslapsed käivad mujal koolis , n=29* Miks lapsed käivad koolis mujal?% peredest, kuslapsed käivad mujal koolis, n=29* * Väike vastajate arv, mis suurendab uuringu viga

  27. Rahulolu keskhariduse kvaliteediga Valgamaal (kõik vastajad, n=500) Rahulolu ei erine linna- ja maapiirkondades

  28. Rahulolu kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal (kõik vastajad, n=500)

  29. Õpilane peab sõitma kaugele, teise maakonna otsa, liiga kaugel ja laiali pillutud Tehnilise hariduse tase puudub Rahulolematuse põhjused kutsehariduse kvaliteediga Valgamaal (% neist, kes ei ole kutsehariduse kvaliteediga rahul, n=87) Kutsehariduse osas käib kemplemine, ei teata kus peaks asuma, laste internaatide kvaliteet väga halb Ettevõtjate meelest on suurimateks probleemideks erialade piiratud valik (41%) ja see, et kool ei paku tööturul nõutud erialasid (42%). Õpilaste endi meelest on peamine probleem omandatava hariduse tase (55%)

  30. Soovitavad erialadValga kutseõppekeskuses(% kõigist vastajatest, n=500)

  31. Ühistransport

  32. Ühistransport • Ühistranspordi liikidest kasutavad Valgamaa elanikud kõige sagedamini maakonnasisest bussitransporti, mida teatud sagedusega kasutavad pooled elanikest, neist ligi viiendik vähemalt korra nädalas. Maakonnasisest bussitransporti kasutavad keskmisest enam noored (15-24 aastased, üksikud inimesed ning maapiirkondade elanikud. Sissetuleku suurenedes väheneb bussitranspordi kasutamine: kõige madalama ja kõrgema sissetulekurühma bussitranspordi kasutussagedus erineb ligi kolm korda. Selle transpordiliigiga on rahul 70% kasutajatest. • Üleriigilist bussitransporti kasutavad 67% Valgamaa elanikest, suurem osa neist harvem kui kord kuus. Vähemalt kord kuus üleriigilist bussitransporti kasutavate elanike seas on keskmisest enam noori (15-24 aastasi). Ka kasvab selle transpordiliigi kasutamine sissetulekutaseme kasvades. Kolm neljandikku kasutajatest on üleriigilise bussitranspordiga rahul. • Rongi kasutab vaid viiendik elanikest. Sagedasi kasutajaid ehk inimesi, kes sõidaksid rongiga vähemalt korra nädalas on vaid 2%. Kasutajate hulgas on rohkem noori inimesi; teistes sotsiaaldemograafilistes rühmades keskmisest enam kasutajaid ei eristu. Võrreldes bussitranspordiga on rongiliiklusega rahul olevate inimeste osakaal ligi kaks korda madalam: rahul on 35%. Keskmisest enam on rahulolevaid inimesi noorte, suuremate leibkondade ja kõrgema sissetulekuga inimeste seas. • Koolibussi kasutatakse umbes viiendikus peredest, enamasti igapäevaselt. 90% peredest on koolibussi korraldusega rahul, neist ligi pooled väga rahul.

  33. Eri transpordiliikide kasutamise sagedus(% kõigist vastajatest, n=500)

  34. Rongiliikluse kasutamine (% kõigist vastajatest, n=500)

  35. Rahulolu rongiliiklusega (% nendest, kes kasutavad rongiliiklust, n=103)

  36. Maakonnasisese bussitranspordi kasutamine (kõik vastajad, n=500)

  37. Rahulolu maakonnasisese bussitranspordiga(% nendest, kes kasutavad maakonnasisest bussitransporti, n=251)

  38. Üleriigilise bussitranspordi kasutamine(kõik vastajad, n=500)

  39. Rahulolu üleriigilise bussitranspordiga(% nendest, kes kasutavad üleriigilist bussitransporti, n=284)

  40. Koolibussi kasutamine ja rahulolu (% neist, kelle peres on põhi ja/või keskharidust omandavaid lapsi, n=226) Ja kuivõrd rahul Te üldiselt olete koolibussiga?% neist, kelle peres kasutatakse koolibussi, n=51

  41. Kultuur ja vaba aeg

  42. Kuulumine mittetulundusühingutesse • Uuringu käigus paluti inimestel öelda, kas nad on mõne mittetulundusühenduse aktiivsed liikmed ehk võtavad mõne organisatsiooni tegemistest osa. Mõne mittetulundusühenduse aktiivseid liikmeid on Valgamaa 15-74. aastastest elanikest veerand. See näitaja kattub ka 2004. aastal tehtud üle-Eestilise uuringu tulemustega*. • Umbes kümnendik organisatsiooni kuulujatest on seotud mõne huviala- või sportimist puudutava organisatsiooniga, 5-6% kuuluvad võrdselt korteriühistutesse ja erialaühendustesse: Ülejäänud organisatsioone mainiti harvem. • Mehed on organisatsioonidega liitumise osas naistest pisut passiivsemad: vastavalt on mõne organisatsiooni aktiivne liige 23% meestest ja 31% naistest. Organisatsioonidega liitujate hulgas on keskmisest enam neid, kes juba on elus aktiivsemad (ettevõtjatest kuulub mõnda ühendusse 35%) või kel on enam aega organisatsiooni tegemistest osa võtta ning kellele see võib olla oluliseks suhtlemisvormiks: vanemate, üle 50 aastaste, inimeste seas on ühendustesse kuulujaid pisut enam. Keskmisest enam kuuluvad ühendustesse ka kõrgharidusega inimesed, samas kui muukeelsete ja madalama sissetulekurühma esindajate hulgas on neid vähem. * Allikas: Korruptsiooniuuring Eestis 2004, läbi viidud Justiitsministeeriumi tellimusel

  43. Mittetulundusorganisatsioonide aktiivne liikmelisus(% kõigist vastajatest, n=500)

  44. Mittetulundusühendustesse kuulujate profiil(% kõigist vastajatest, n=500) * muu= kodune, tööotsija, lapsehoolduspuhkusel

  45. Kultuur ja vaba aeg • Maakonna siseseid kultuuriüritusi on viimase aasta jooksul külastanud 69% Valgamaa elanikest. Neist 31% külastavad kultuuriüritusi vähemalt korra kuus. Sagedaste külastajate hulgas on enam noori ja suurema sissetulekuga inimesi. • Ligi kolm neljandikku elanikest on pakutavate kultuuriürituste võimalustega rahul. Rahulolu on kõrgem ürituste külastajate seas võrreldes nendega, kes pole viimasel aastal ühelgi üritusel käinud. Kõige kõrgem on rahulolu 35-49 aastaste (rahul 78%), eesti keele rääkijate (rahul 75%) (muukeelsete seas on rahulolu keskmisest madalam – 61%) ning jõukamate inimeste seas (rahul 79%). • Spordiga tegelevad organiseeritult 36% elanikest. Kuivõrd küsiti vaid sportimist mõne spordiklubi või meeskonna liikmena, siis tegelikult spordiga tegelevate inimeste osakaal on kindlasti suurem. Iganädalaste sportijate hulgas on keskmisest enam mehi, noori (15-24 aastaseid) ning kõrgemasse sissetulekurühma kuulujaid. • Sportimisvõimalustega Valgamaal on rahul 78% elanikest, neist 33% on väga rahul ja ülejäänud näevad veel arenguruumi. Rahulolu on kõrgem just sagedaste sportijate (vähemalt kord nädalas) hulgas. • Huviringides osalevad vaid 27% elanikest. Nende seas on pisut enam enam naisi (32%), noori (36%) ja kõrgema sissetulekuga inimesi (31%). • Huvitegevuse võimalustega on rahul 65% elanikest. Rahulolu on kõrgem just nendes rühmades, kelle seas on huviringides osalejaid keskmisest enam: naised (rahul 70%), noored (rahul 78%) ja keskmisest jõukamaid (75%). Eesti keele kõnelejad on võrreldes muukeelsetega huvitegevuse võimalustega enam rahul (vastavalt 67% ja 50%).

  46. Vähemalt korra nädalas 3% 2-3 korda kuus 8% Maakonnasiseste kultuuriürituste külastamise sagedus(kino, teater, kontserdid, näitused jmt)(% kõigist vastajatest, n=500)

  47. Rahulolu Valgamaal pakutavate kultuuriürituste võimalustega(% kõigist vastajatest, n=500)

  48. Spordiga tegelemise sagedus mõne spordiklubi, meeskonna vmt. liikmena(% kõigist vastajatest, n=500) Mitu korda nädalas 11%

  49. Rahulolu Valgamaal pakutavate sporditegemise võimalustega(% kõigist vastajatest, n=500)

  50. Huviringides osalemise sagedus (nt laulmine, näitering, keeleõpe, muusikakool jne)(% kõigist vastajatest, n=500)

More Related