1 / 99

ÕPPIV MAJANDUS

ÕPPIV MAJANDUS. Slaidide koostamisel on kasutatud ka Marius Kuninga ja Priit Tamme materjale. Garri Raagmaa garri@ut.ee 052 78899. Kursuse eesmärk. Kursus annab ülevaate evolutsioonilist majandusteooriast, õppiva majanduse kontseptsioonist ja innovatsioonisüsteemidest.

von
Download Presentation

ÕPPIV MAJANDUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ÕPPIV MAJANDUS Slaidide koostamisel on kasutatud ka Marius Kuninga ja Priit Tamme materjale Garri Raagmaa garri@ut.ee 052 78899

  2. Kursuse eesmärk • Kursus annab ülevaate evolutsioonilist majandusteooriast, õppiva majanduse kontseptsioonist ja innovatsioonisüsteemidest. • Keskse analüüsi all on kohalikku kultuuri ja ruumis paiknemise mõju arvestav RIS institutsionaalne ülesehitus, toimimine. • Tuuakse näiteid eri maade innovatsioonisüsteemidest ja poliitikatest. • Käsitletakse Eesti innovatsioonisüsteemi arengut alates sõjaeelsest ajast kui regionaalse klastripõhise innovatsioonisüsteemi arengu võimalusi.

  3. Põhimõisted • Info, teadmine, tarkus. • Õppiv majandus. • Evolutsiooniline majandusteooria. • Innovatsioon. • Institutsioon ja organisatsioon. • Konkurentsivõime avalikus ja erasektoris. • Innovatsioonisüsteem.

  4. Evolutsiooniline majandusteooria. Loov hävitamine. Teadmiste roll ja selle kasv majandusarengus

  5. Evolutsioonilise teooria alused - Schumpeter • Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. • Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: • 1) innovatsioon, • 2) kapitalistliku ettevõtte roll, • 3) ajalooline perspektiiv. • Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia.

  6. Teised autorid • Innovatsioonide koondumine sektoritesse, Kondratjevi lained. • Dosi tehnoloogiline paradigma. • Nelson & Winter: „Majandusmuutuse evolutsiooniline teooria”. • Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid, muutus – mutatsioon,

  7. The territorial innovation model • 'milieu innovateur‘ & learning region’ • (Ratti 1992,Camagni 1991). • Industrial District, • Bagnasco 1977 • New Industrial Spaces • Storper and Scott 1988 • learning region & Regional Innovation Systems • Cooke, Morgan, Asheim

  8. Views of innovation in territorial innovation theory

  9. Views of innovation in territorial innovation theory 2

  10. Teadusasutuste ja ettevõtete paiknemine Klassikaline (ülal) ja uus uuendusahel

  11. Building blocks of the territorial innovation model • Economies of agglomeration. • Endogenous development theory. • Systems of innovation, evolution and learning. • An alternative view to territorial innovation: towards the social region? • Social economy and grassroots mobilisation.

  12. Evolutionary economic geography • Entrepreneurship – micro • Industrial dynamics (meso) • Network analysis • Regional growth • Policy and planning

  13. Teadmiste teke ja individuaalne õppimine

  14. Teadmine tekib • Kogemustest. • Katse-vea meetodil. • Rutiinist. • Teadmiste väärtus enamasti ei vähene nende jagamisel! Küll aga hind. • Uus ja vana teadmine – nende vahekord. • Vana hea kogemus ei unune kiiresti.

  15. Teadmise liigid • 1. Teaduslik, ettevõtluslik ja igapäevane tavateadmine. • 2. Teadmine ja territoorium. Teadmine osa ruumist ja kui kultuur. • 3. Teadmiste tekke protsess: sootsiumi ja ruumi roll. Diskursus. • 4. Inimese vaba tahe. Põhjuslikkus ja regulaarsus. • 5. Väljendamatu teadmine ja artikuleeritud teadmine. Latentne tundeline teadmine. • 6. Narratiiv ja hüpertekst, väärtuste ja tunnete loomine.

  16. Teadmuskapitali erilisus • Kodeeritav (codified) teadmine. • Kodeerimatu/väljendamatu (tacit) teadmine. • Turg toimib mittemateriaalsete väärtuste ülekandmisel puudulikult: • edasimüümise võimalus, • autoriõiguse probleemid. • Imitatsioonid ja nende vältimine: • Kõrgtehnoloogiline täistsükliline tootmine: R&D, töötajate oskused ja kogemused; • Aja faktor (Briti lord ja ameeriklane), mille raames kujunevad välja infrastruktuurid, oskused, traditsioonid, institutsioonid.

  17. Mis on õppimine? • Teadmiste omandamine millele järgneb muutus käitumises. (Senge) • 1.     Learning by doing, using, searching & interacting. • 2.  Teadmised tekkeprotsessis tootmises. Tootja-tarbija õppimine. • 3. Partnerite ja konkurentide vaheline õppimine. • 4. Õppimise piirid. Unustamise (unlearning) tähtsus. Näited elust – kui vana hea kogemus on armas.

  18. Innovatsioon. Uuendused, nende leving ja seosed majandusarenguga

  19. Mis on innovatsioon? • Innovatsioon ehk majandusuuendus on leiutise, avastuse, uue võiolemasoleva teadmise või ka kontaktiuudne kasutaminevõi„teistmoodi rakendamine“ majanduses

  20. Kes on innovaatorid? • Innovaatorid onettevõtjad, kes nii saavutad konkurentsieelise ja tekitavad majanduses arengu

  21. Innovatsiooni näiteid • Mustikakasvatus • Canon vs Xerox • Velotakso • www.soomaa.com

  22. Innovaatiline miljöö • Grupp tegureid (ettevõtteid ja institutsioone), mis on suhteliselt autonoomsed oma tegevuses ja strateegilistes küsimustes • Spetsiifiline materiaalsete (ettevõtted, infrastruktuurid), mittemateriaalsete (teadmised, know-how) ja institutsionaalsete elementide olemaolu. • Koostööl põhinev kohalike tegurite kaasmõju • Eneseregulatsioon, mis viib õppimisele, ja tegurite võime muuta enda käitumist ja leida uusi lahendusi kui nende konkurentsikeskkond muutub

  23. Loov regionaalne miljöö • kõrge oskuste tase • mitmed akadeemilised ja kultuurlised tegevused • hea sise- ja väliskommunikatsioon • laialdane arusaamine puudustest • üldine struktuurne ebastabiilsus, mis sunnib uuendama

  24. Innovatsioon • Leiutis, uuendus (innovatsioon) ja nende tekkeprotsess. • Tooteinnovatsioon ja tootmisprotsessi innovatsioon. • Innovatsiooni liigid, nende tekke eeldused.

  25. Probleem – innov. väärkäsitlus • Arusaam, et “innovatsioon on läikiv vidin, mis ei maksa vähe” • Eesti innovatsioonipoliitikaon olnud suunatud teaduse ja teadmiste kommertsialiseerimisele ehk kõrgtehnoloogiale või IT-le – tundub elitaarse ja kaugena. NB! tegelikult tuleb ülikoolidest vaid 3-5% innovaatilistest ettevõtetest ja patentidest • Ametnikud ja poliitikud saadad eri moodi aru ja räägivad eri juttu – kordavad kui teatud mantrat • Poliitikal on nõrk kokkupuude reaalse elu,inimeste, ettevõtluse, muu maailma ja ajaloolise kogemusega

  26. Protsessiinnovatsioon Tooteinnovatsioon Organisatsiooniline innovatsioon Turundusinnovatsioon Sotsiaalne innovatsioon Innovatsiooni liigid

  27. Leving • Innovatsioonide difusiooni (uuenduste levingu) teooria, Hägerstrand ja edasiarendused. • Difusioonilained, tsükkel, uuenemine ja informatsiooniväli.

  28. Võimalused difusiooniks • Levinumad uuenduslevingu mudelid, ruumilise difusiooni tüübid ja etapid. • Adaptsiooniprotsess: innovaatorid, mahajääjad ja barjäärid. Riskivalmidus. • Struktuuriline, protsessiline ja kultuuriline komponent uuenduste levingus. • Tehnoinnovatsiooni leving.

  29. Majandusuuenduse tasandid • Ettevõte ja selle strateegia • Muuta/muutuda või mitte? • Ettevõtted ja nende koostöö: võrgustikud ja klastrid • Ühistegevused ja teenused • Regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS ja triple helix) : • Riik ja omavalitsused • Agentuurid, ettevõtluse tugisüsteem • Üli- ja ametikoolid (kolledžid)

  30. Innovatsioonipoliitika? Milline? • Innovatsioonipoliitika eesmärgiks peab olema tingimuste javõimaluste loomine ettevõtjatele investeerimaks kõrgemalisandväärtusega ehk võimalikult suurema konkurentsieelisega tegevustesse • Eestiinnovatsioonisüsteemi kõige olulisemaks nõrkuseks täna on erasektori vähene innovaatiline tegevus – niigi läheb! • Aga ka riigi suutmatus vajalikke poliitikaid defineerida ja rakendada • “Läikiv vidin” vs. uus höövelpink

  31. Muutuv ühiskond. Õppivad ettevõtted ja organisatsioonid. Teabeettevõtted, nende juhtimine ja organisatsiooni uuendamine

  32. Muutuv ühiskond ja muutuvad vajalikud teadmised • Teadmiste ülekanne. Oraalsest kirjalikuks ja kirjalikust tundeliseks. • Masstootmise ajastust tagasi käsitöötootmisse? • Kasvav tehnoloogiakomponent. Lineaarsest tehnoarengumudelist ahel-, võrgu- ja pööratud mudeliks. • Õppiv majandus.Majanduse teadmismahukamaks muutumine. • Inimkapital. Inimkapital kui investeering.

  33. Õppiva majanduse kontseptsioon • Üksikindiviidide õppimisvõime kõige aluseks. • Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. • Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades. • Õppiv majandus = kõrgtehnoloogiline majandus.

  34. Teadmise teke läbi osaluse • Teadmine, mida ei kasutata ei aita. Kui on ka inimesed, kes asjast teavad, on sellest siiski vähe: kui teadjad ei tee midagi, et seda rakendada • Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta kasutusse kas siis vanade eelistuste, hindade või olemasoleva rutiini tõttu: lihtsalt ollakse harjunud vanaviisi toimetama • Kui õnnestub muuta rutiiniks innoveerimine, siis on tõenäoliselt enam lootust jätkuraja (path dependency) vältimiseks

  35. Nihe isikkapitalile • Meeskonnatöö ja kaizen. • Tööliste osalemise võimalused ja vajadus Jaapani, Ameerika ja Euroopa praktikas. • "Downsizing" ja võrgustumine.

  36. Õppiv organisatsioon • Toimib organisatsioonilise õppimise protsessis. • Teabe loomine ja organiseerimine indiviidide poolt. • Baseerub organisatsiooni mälul.

  37. Õppiva organisatsiooni omadused (Senge) • Süsteemne mõtlemine. • Inimeste isiklik meisterlikkus. • Mõttemudelid. • Ühise visiooni loomine. • Meeskondlik õppimine.

  38. Õppiva organisatsiooni omadused (Bourgoyne ja Boyell) • Strateegia. • Töötajate kaasamine. • Informeerimine. • Kontrollsüsteemid. • Sisemised kliendid. • Tasustamise paindlikkus. • Paindlik struktuur. • Keskkonna jälgimine. • Firmasisene treening. • Õppimist soodustav kliima. • Enesearendamise võimalused kõigile.

  39. Õppiva organisatsiooni omadused (Cummings ja Worley) • Lame struktuur. • Hästi toimiv informatsioonisüsteem. • Personalijuhtimissüsteem. • Avatud ja tugev organisatsioonikultuur. • Eestvedamine.

  40. Organisatsioonilist õppimist soodustavad... • Erinevad arvamused. • Alternatiivne mõtlemine. • Eksperimenteerimise soodustamine. ...ja takistavad tegurid • Väljakujunenud kaitsvad tavad ja harjumused. • Normid, privileegid ja keelud. • Segane informatsiooni liikumine.

  41. Organisatsiooniline mälu • Väljendamatu mälu: • Organisatsioonikultuur, • Mõttemallid, • normid ja väärtused jne. • Väljendatav mälu: • dokumendid, • ekspertsüsteemid jne.

  42. Teabeettevõte seestpoolt • Uus ühiskond ettevõtte mikrotasandil. • Postmaterialistlikud väärtushinnangud: teadlikud ja iseteadvad tarbijad-töötajad. • Professionalism ja profid. Proffide tööstiil. • Töötajate liigid. Vabakutselised ja osaajatöötajad.

  43. Teabe juhtimine • Teabekapitali ja teabe tootmisprotsess. • Teabe müük. • Teadus- ja arendustöö.

  44. Teabeettevõtte juhtimine • Professionaalne juht ja proffide juht. • Juhtide tüübid (Sveiby): • Valitseja • Manager • Proff • Liider • Kuidas ja kas kasvatada teabeettevõtet? • Kuidas luua toimivat struktuuri. • Avaliku sektori teabeettevõtted.

  45. Teabeettevõtete tüübid • Teadmisemahukad teenused? • Teadmismahukate teenuste muutumine viimastel aastakümnetel. • Teabeettevõtete tüübid: • Kantselei • Vabrik • Büroo • Professionaalne organisatsioon

  46. Institutsioonid regioonis ja riigis. Institutsionaalne (avalik) õppimine

  47. Usaldus kui siduvuse alus • Usaldus infoühiskonnas konkurentsitegurina. • Sotsiaalne kapital ja tsiviilühiskond • Õpitud usaldus (Sabel) • Institutsionaalsus ja identiteet teadmiste loomisel ja õppimisel.

  48. Ühisasja “ajamine” • Visioon ja selle jagamine. • Ühisasi ja selle tootmine. • Absoluutne õppimine (usk ja religioon - "püha lehm"), selle võimalikkus ja tagajärjed. • Institutsioonilise mitmekesisuse olulisus.

More Related