1 / 48

DIGITAALAJASTU HOOLIV MAJANDUS JA HOOLIMATUD NAISED

DIGITAALAJASTU HOOLIV MAJANDUS JA HOOLIMATUD NAISED. Anu Laas, MA, Tartu Ülikool ESOMARi liige alates 1997 Eesti Ettevõtluskonsultantide Liidu juhatuse liige. Meestel kõrgem staatus, see väljendub ka keeles. Eesti keel on vaatamata sugude puudumisele küllaltki seksistlik

jaclyn
Download Presentation

DIGITAALAJASTU HOOLIV MAJANDUS JA HOOLIMATUD NAISED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. DIGITAALAJASTU HOOLIV MAJANDUS JA HOOLIMATUD NAISED Anu Laas, MA, Tartu Ülikool ESOMARi liige alates 1997 Eesti Ettevõtluskonsultantide Liidu juhatuse liige

  2. Meestel kõrgem staatus, see väljendub ka keeles • Eesti keel on vaatamata sugude puudumisele küllaltki seksistlik • Teatud ametitel puudub liide -naine • müügimees vrdl turumutt, meremees, tüürimees, kirjamees vrdl kirjaneitsi, kirikumees, aatemees, aumees, rahamees, muidumees

  3. McGovern (1999): Hooliv majandus(The Caring Economy)Hoolimine on ju nii nõrk sõna.

  4. Faktid kõnelevad • Konflikt traditsiooniliste soorolliootuste ja kaasaegse egalitaarsust ning isiksust respekteeriva soorollide jaotamise vahel. • Meessoo konservatiivsus: meessugu on kinni traditsioonilistes töö- ja pereelu jaotusskeemides

  5. Meeste ootused naiselikkusele

  6. Naiselik naine on oma mehe suhtes hooliv ja hoolitsev, toetab teda. Naiselik naine on kodu hing, temast sõltub kodu hubasus ja perekonna ühtekuuluvus. (Aare, 35)

  7. Naiselik naine elab oma elu - käib tööl, peab sõbrannasid jne - ja toetab oma meest. Naiselikkus on saamatus majapidamisega üksi toime tulla, pidev vajadus nõu küsida, kõhklus otsuseid langetada. (Toomas, 43)

  8. Minu naine on naiselik! Tegelikult ma ei oska seda öelda. Kindlasti ei hinda ma väljanägemise poolt eriti. Oma naises hindan seda, et ta on koduhoidja, alalhoidlik ja kohanemisvõimeline. (Madis, 34)

  9. Naiste ootused mehelikkusele

  10. Mehelik mees on minu arvates pikk, tugev, karvane, läbitungiva silmavaatega, ei tohiks seelikukütt olla, abivalmis, hea kuulaja, suhtub lastesse hästi. Tal peaks samuti olema rühti, tantsuoskus ja suus peaks olema meeldiv lõhn.

  11. Minu mees ei ole ideaali lähedanegi, kuid samas arvan, et ideaalse mehega oleks võimatu koos elada, sest ta meeldiks ju oma omaduste poolest paljudele ja paratamatult oleks ta siis ka seelikukütt. Kui on juba läbitungiv vaade, siis peab see mees raudselt seelikukütt olema. (Tiiu, 30)

  12. Meeste ootused mehelikkusele

  13. Mehelik mees on eelkõige oma perekonna toitja, ta ei planeeri mitte ainult homset päeva vaid ka ülehomset. Tema ettevõtlikkus ja toimekus kindlustavad perele turvalisuse. /---/ Mehelik mees hoolib oma naisest, see ei pruugi küll väljenduda samamoodi kui “Vaprates ja ilusates”, kuid on naisele endale äratuntav. (Aare, 35)

  14. Mehelikkus on julgus vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid, sest ainult mees teab, millist kasu sellised otsused ükskord tuua võivad. (Toomas, 43)

  15. Mehelik mees on selline, kellel on oma arvamus ja ta julgeb seda välja öelda ja oma seisukoti kaitsta. Teiste omaduste kohta ei oska ma midagi konkreetset öelda, sest igale ühele ei ole sama asi hea. (Madis, 34)

  16. Minu arvates mehelik mees ei virise, ei hädalda. Tuleb toime oma probleemidega kas ise või spetsialistidelt abi otsides. Mehelik mees kindlustab oma perekonnale heaolu ja pakub neile turvalisust. Mehelikule mehele võib alati kindel olla, sest ta on sõnapidaja. (Marko, 20)

  17. Naiste ootused naiselikkusele

  18. Naiselikkuse all mõistan järgmisi omadusi: vastutulelikkus, emantsipatsioonitahe, hea välimus, tahe hoolitseda enda eest, puhtus, maitsekus, mitte arvamus, et igale mehele peab meeldima. Naine ei tohi olla hirmus lobiseja ja külamoor. (Tiiu, 30)

  19. Perekonnavõim

  20. Tiiu, 30, Madise abikaasa

  21. Minu arvates tahab tavaliselt abielus meespool rohkem domineerida. Mina lasen oma mehel kontrollida ja olukorda jälgida, kuigi tegelikult ei saa mu mees sellest aru, et tegemist on naiseliku kavalusega.

  22. Ma töötlen teda tema alateadvuses võib-olla nädalaid mingisuguse otsuse tegemiseks. Ja siis ta ütleb, et nüüd on vajalik nii teha, kuid mina olen seda kogu aeg teadnud. Arvan, et naised peavad meestega kannatlikud olema.

  23. Madis, 34, Tiiu abikaasa

  24. Ma ei talu seda, kui mind käsutatakse. Mind ei käsutata, vaid minuga lepitakse kokku. Ma arvan, et ma ise ei ole võimukas. Näiteks perekond teeb seda, mida ise tahab. Minu arvates ei valitse tegelikult keegi. Otsused tulevad arutelu tulemusena.

  25. Kui vahest ma tean kindlalt, mida tahan, ning naine ei ole minuga selles asjas nõus, siis ma lihtsalt otsustan kõigi eest niimoodi ära nagu ise õigeks pean. Sellisel juhul ei ole selles asjas enam kellelgi sõnaõigust. Minu arvates on see tervele perekonnale kasulik ja vajalik.

  26. Laste üle peaks küll mingil ajal võim olema. Lapsed peaksid tundma mõlemat vanemat. Tulevikus peaksid lapsed ise valida saama. Kuid praegu tuleb neid veel sundida (õppima), sest maailm on neile veel liiga raske. Laste kaugema tuleviku üle ei ole mina veel mõelnud.

  27. Ants, 50

  28. Kodus on võim täitsa naise käes. Naine on mulle palju kordi kallale tulnud, mina talle ainult ühe korra. Koduste tülide põhjustajaks olen ikka ise põhiliselt. Kui on tüli, siis ma samal õhtul ei tee midagi, aga järgmisel päeval ei tule koju. Olen kohe mitu päeva kadunud, näiteks lähen ema juurde (ema on 76 aastat vana ja peab talu, minu lapsepõlvekodus).

  29. Ema juures on hea rahulik. Ema ikka oma last hoiab. Siis, kui paar päeva möödan, helistan koju ja küsin, kuidas olukord on, ja kas mind seal veel oodatakse, ning siis lähen tagasi. /---/ Naine pahandab näiteks selle üle, et võtan palju viina. Joon palju, aga mitte kaua järjest, sest tervis ei pea vastu. Elust tuleb võtta, mis võtta annab.

  30. Traditsiooniliste soorollide taastootmine 1. Koolinoorte ootused soorollide jaotusele

  31. Poisid on konservatiivsed • Mehe asi on raha teenida, naise asi on kodu ja pere eest hoolitseda toetas rohkem kui iga teine meesvastaja • Väidet Töölkäimine on naisele vähem tähtis kui meheletoetas iga kolmas meessoost vastaja.

  32. Väitega Tähtsatel juhtivatel kohtadel majanduselus ja tööstuses peaks olema rohkem naision nõus vaid iga neljas meesvastaja ning iga kolmas meesvastaja ei ole sellega nõus. Väitesse Ma ei taha, et mul oleks naisülemussuhtuvad neiud ja noormehed üsna sarnaselt. Iga kolmas vastanu ei soovi endale naisülemust, kolmandik on nõus töötama naisülemuse käe all, aga kolmandik ei oska selle kohta midagi arvata.

  33. Traditsiooniliste soorollide taastootmine 2. Koolinoorte soostereotüüpne elukutsete ja naiselike ning mehelike iseloomujoonte mõistmine

  34. Kõige mehelikumad elukutsed: laevakapten, vedurijuht, kirikuõpetaja, autojuht ja president.Kõige naiselikumad elukutsed: meditsiiniõde, sekretär, lastekasvataja , lastearst ja koristaja elukutseid.

  35. Kõige mehelikemad iseloomujooned: tugevus, domineerivus, julgus, enesekindlus ja agressiivsus.Ka auahnus, edukus, loogilisus ja otsustusvõimelisus.

  36. Kõige naiselikumad iseloomuomadused: arglikkus, abitus, hellus, naiivsus ja kaastundlikkus.Ka tundelisus, jutukus, hoolitsevus ja sõltuvus.

  37. Naised kui vähemusgrupp ja negatiivse identiteedi kandjad

  38. Uuringud on näidanud, et sotsiaalselt alaväärtustatud ja väiksemat võimu omavad vähemusgrupi liikmed valivad kahe võimaluse vahel:1. negatiivse sotsiaalse identiteedi aktsepteerimine;2. eitav hoiak ‘oma’ grupikuuluvuse osas.

  39. Mehed on nõrgem sugupool

  40. Kui tasakaalus ühiskonnas peaks olema 96 meest 100 naise kohta (Hage et al 1999), siis puudub Eestis praegu 70000 meest.

  41. Tartu ettevõtlusuuring (1998) näitas, et tööandja on hädas iga teise meestöötaja töödistsipliiniga.

  42. Naistöötajaid peetakse kulukamateks töötajateks: • naised puuduvad töölt rohkem kui mehed; • naised hilinevad tööle rohkem kui mehed; • naistöötajate käive suurem, naised vahetavad rohkem töökohti kui mehed, põhjustades tööandjale lisakoolituskulusid; • naised jäävad lapsehoolduspuhkusele; • naised nõuavad hügieenitingimuste loomist; • naised ei ole valmis ootamatusteks (ületunnitöö, töö puhkuse ajal jne).

  43. Meeste suurem alkoholilembus ning ajutised töövõimetusperioodid on tööandjale palju kulukam, kui naistöötajatega seonduvate probleemide lahendamine.

  44. Kriisi preventsioon1. Vastutuse ja koduste tööde parem jaotamine

  45. Kriisi preventsioon2. Kuuldavakssaamise tähtsusest

  46. Kriisi preventsioon3.Palga mitteküsimine on hoolimatus enese suhtes

  47. Kas mehed on naistele sponsoriteks?Eestis sponsoreerivad naistöötajad kõiki tööandjaid, nii nais- kui meesettevõtjaid, ning soodustavad sotsiaalmaksu alalaekumist.

  48. Kokkuvõtteks • Eesti mehed on majanduselus innovaatilisemad kui eraelus • Tarvis muutusi eraelu reorganiseerimisel • Kui meile on tähtis majanduskasv, kas meile on tähtsad ka naised, mehed ja lapsed? • Hoolivust on 100%. Tahate hoolida oma tööst, mõelge toimetulekustrateegiatele eraelus • Hoolimatu naine - ränk süüdistus kogu eluks • Uue digitaalajastu lapsed kujundavad täna oma väärtused ja hoiakud

More Related