1 / 15

Ühiskonna struktuur

Ühiskonna struktuur. ÜHISKONNA STRUKTUUR. MAJANDUS TURG TULU. RIIK POLIITIKA VÕIM. AVALIK SEKTOR. ERASEKTOR. KOLMAS SEKTOR. KODANIKUÜHISKOND, KODANIKUÜHENDUSED. Avalik sektor. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest . Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik .

tehya
Download Presentation

Ühiskonna struktuur

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ühiskonna struktuur

  2. ÜHISKONNA STRUKTUUR • MAJANDUS • TURG • TULU • RIIK • POLIITIKA • VÕIM AVALIK SEKTOR ERASEKTOR KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND, KODANIKUÜHENDUSED

  3. Avalik sektor • Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. • Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik. • Riigi tunnused: - territoorium - rahvas - iseseisev avalik võim • Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud.

  4. Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted • Võimude lahusus ja tasakaalustatus • Võim on avalik ja kontrollitav • Võim seisab rahvale võimalikult lähedal

  5. Võimude lahusus ja tasakaalustatus • Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. • Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu ei saaks kuritarvitada. • Üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. • Üks võimuharu on võimu teostamisel sõltuv teisest.

  6. Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim • parlament  valitsus  kohtud

  7. Võimu kontrollimise organid Eestis: • Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist; • Riigikontroll – kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara kasutamist; • Kaitsepolitsei – kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.

  8. Võimu lähedus rahvale • Kõiki otsuseid ei langetata pealinnas – kohalikke küsimusi otsustavad kohalikud omavalitsused. • Eesti kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.

  9. Avalik-õiguslikud institutsioonid • Avalik-õiguslikud asutused täidavad riigi ülesandeid, kuid ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. • Nt ülikoolid, haiglad, rahvusringhääling.

  10. Erasektor • Erasektor ehk tulundussektor ehk ärisektor • Ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida tulu (kasumit). • Nt osaühingud, aktsiaseltsid

  11. Kolmas sektor • Ehk mittetulundussektor – valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole valitseda või teenida kasumit. • Vahelüli avaliku sektori, tulundussektori ja inimeste eraelu vahel. • Mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA), seltsingud.

  12. PLURALISM – mitmekesisus; pluralistlikus ühiskonnas on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid jne.

  13. Ühiskonna sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. • Hierarhiliste tunnuste järgi kujunenud sotsiaalse struktuuri puhul saab rääkida kihistumisest (nt majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks: kõrgklass, keskklass, alamklass)

  14. Sotsiaalne mobiilsus – inimese või inimgrupi ümberpaiknemine ühest ühiskonnakihist teise. • Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal hierarhia astmel (nt ühest linnast teise; ühest majandusharust teise) • Vertikaalne mobiilsus – liikumine kõrgemasse või madalamasse kihti (nt keskklassist kõrgklassi; lihttöölisest spetsialistiks)

  15. Sotsiaalne staatus • Sotsiaalne staatus (ehk asetus sotsiaalses hierarhias) on alati hinnanguline. • Omistatud staatus – sellega seotud positsioon on inimesel tema soovist või pingutusest sõltumata (nt sugu, vanus, rass) • Omandatud staatus – valikute, teenete, pingutuste tulemus (nt perekonnaseis, haridustase)

More Related