1 / 66

Päevakava teisipäev 20. oktoober

Sisemise kvaliteedikindlustamise süsteem kõrgkoolis 20. oktoober 2009 Lektorid: Jari Kukkonen (VitaLonga) Tiia Tammaru (TTÜ, EKÜ). Päevakava teisipäev 20. oktoober. 10.00-10.30 – Sissejuhatus (Anneli Lorenz, SA Archimedes)

ashton
Download Presentation

Päevakava teisipäev 20. oktoober

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sisemise kvaliteedikindlustamise süsteem kõrgkoolis20. oktoober 2009 Lektorid:Jari Kukkonen (VitaLonga)Tiia Tammaru (TTÜ, EKÜ)

  2. Päevakava teisipäev 20. oktoober 10.00-10.30 – Sissejuhatus (Anneli Lorenz, SA Archimedes) 10.30-11.30 – Kvaliteediga seonduvad põhimõisted ja nende tähendus kõrgkooli kvaliteedi kindlustamise süsteemis 11.30-11.45 Paus 11.45-12.30 – Tervikliku kvaliteedijuhtimise ja täiuslikkuse põhimõtted. Ülevaade täiuslikkusmudelitest 12.30-13.15 Kohtumine tugiisikutega 13.15-14.00 - Lõuna 14.00-15.30 – Kõrgkooli enesehindamise kriteeriumid. Tulemused 15.3015.45 Paus 15.45-17.15 – Kõrgkooli enesehindamise kriteeriumid. Võimaldajad 2

  3. Ajakava

  4. Jari Kukkonen Juhtimiskonsultant aastast 1986 Sadu kvaliteedijuhtimissüsteemide nõustamisi Euroopa Kvaliteediauhinna hindaja Soome Kvaliteediauhinna hindaja Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna ekspert ja koolitaja Kutseõppe asutuste kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja Turismi ettevõtete kvaliteedimärgi koolitaja Tallinna koolide ja lasteaedade kvaliteediauhinna ekspert ja koolitaja Edasipürgiv organisatsioon tunnustuse ekspert ja koolitaja Kõrgkoolide õppekavade üleminekuhindamise hindajate koolitaja ISO 9001 ja ISO 14001 audiitor Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige 2005 -2007 Kontakt: Jari.kukkonen@vitalonga.eu 50 666 70; www.vitalonga.eu

  5. Tiia Tammaru teadur ja doktorant, Tallinna Tehnikaülikool, kvaliteeditehnika ja metroloogia õppetool lektor, Strateegiline juhtimine; Hariduse kvaliteet ja haridusasutuste kvaliteedijuhtimine–Tartu Ülikool, koolikorralduse magistriõpe juhatuse esimees, Eesti Kvaliteediühing asepresident, European Organization for Quality (EOQ) Eesti Kvaliteediühingu esindaja EFQM-is assessor, European Quality Award ekspert ja koolitaja, Eesti Juhtimiskvaliteediauhind ekspert ja koolitaja, Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhind Ekspert ja koolitaja, Eesti Kutseõppeasutuse Kvaliteediauhind Ekspert ja koolitaja, Eesti Turismiettevõtete Kvaliteediprogrammi Eesti Standardikeskuse tehnilise komitee EVS/TK 33 ’Juhtimissüsteemid’ liige Kontakt: tiia@cc.ttu.ee; www.ttu.ee/mechatronics; www.eaq.ee; +372 56 636 679

  6. Käsitletavad teemad Kvaliteet, kvaliteedijuhtimine ja juhtimise kvaliteet; Eestis välja töötatud sisemise kvaliteedikindlustamise kord ja suunised kõrgkooli peamised tulemusvaldkonnad huvipoolte lõikes; tulemuste põhjus-tagajärg seoste struktureerimine kõrgkooli kvaliteedikindlustamise süsteemis.

  7. Kvaliteet Kasutuskohasus või –sobivus (Juran) Kvaliteet peab olema määratletud klientide olemasolevate ja tulevaste väärtuste baasil (Deming) Täielik toote/teenuse turundus-, kavandamis-, tootmis- ja hoolduskarakteristikute kogum läbi mille toode/teenus vastab klientide ootustele (Feigenbaum) Vastavus nõuetele (Crosby) Olemi karakteristikute kogum, mis võimaldab täita määratletud või eeldatavaid vajadusi (ISO 8402:1994) Määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (ISO 9000:2007)

  8. Kvaliteet ja kvaliteedijuhtimine Kvaliteet on suhteline mõiste Kvaliteedijuhtimine on lubaduste andmise ja lubaduste täitmise protsess

  9. Kvaliteedi dimensioonide avardumine Kvaliteedi mõiste areng Suund ‘kõvalt pehmele’ (From hard to soft) Võrgustikud Ahelad Organisatsioon Süsteem Protsess Teadmuse areng Toode/ tulemus Tehniline Sotsiaalne Mentaalne

  10. Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004) Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis Mitmemõõtmeline mõiste, mida ei saa hinnata vaid ühe indikaatori abil

  11. Haridusasutuse kvaliteet Haridusasutuse võime vastata ühiskonna, tööandjate ja õpilaste ning teiste huvipoolte vajadustele.

  12. Kvaliteedi dimensioonid

  13. Juhtimiskvaliteet ja täiuslikkuse mõiste (organizationalexcellence) Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on kõigi huvipoolte kliendid, töötajad, partnerid, ühiskond, omanikud tasakaalustatud rahulolu, suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse tõenäosust (EFQM). Juhtimiskvaliteet on organisatsiooni võime saavutada tõhusa juhtimisega kõikide osapoolte rahulolu kasv

  14. Juhtimiskvaliteedi mudelite ajalugu • 1951 - Deming Prize (DP), Jaapan www.juse.or.jp • 1987 - Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA), Performance Excellence Framework, USA www.quality.nist.gov • 1988 - asutati EFQM (European Foundation for Quality Management) • 1989 - töötati välja Excellence Model (täiuslikkusemudel) • 1991 - European Quality Award (EQA) www.efqm.org • - rahvuslikud kvaliteediauhinnad • 2006 - EFQM Excellence Award (EEA) • 2009 - EFQM 2010 mudel • 2000 - Eesti Kvaliteediauhind • 2004 – Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind • 2006 – EFQM Levels of Excellence • 2002 - Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhind • 2003 – Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind • 2003 – Avaliku Sektori Kvaliteediauhind 2004 – Turismiettevõtete Kvaliteediprogramm Allikas: Eesti Kvaliteediühing

  15. Tublid haridusasutused KÕAKA – Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind / THAKA – Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhind / EJKA – Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind Allikas: HeiVäli analüüs 15

  16. Baldrige haridusasutuste mudeli põhiväärtused 2009-2010 www.quality.nist.gov Visionaarne eestvedamine Õppimisekeskne haridus Organisatsiooniline ja personaalne õppimine Õpetajate, töötajate ja partnerite väärtustamine Kiire reageerimine muutustele, paindlikkus (agility) Tulevikku suunatus Innovatsiooni juhtimine Faktidele tuginev juhtimine Sotsiaalne vastutus Tulemustele ja väärtuse loomisele keskendumine Süsteemne lähenemisviis

  17. Baldrige 2009-2010 haridusasutuste mudeli kriteeriumid 1 Eestvedamine 2 Strateegilineplaneerimine 3 Kliendile keskendumine 4 Mõõtmine,analüüs ja teadmusjuhtimine 5 Töötajatele keskendumine 6 Protsessijuhtimine 7 Tulemused

  18. Organisatsiooni profiil: Keskkond, suhted ja väljakutsed Strateegiline planeerimine Töötajatele keskendumine Tulemused Eestvedamine Kliendile keskendumine Protsessi- juhtimine 4 Mõõtmine, analüüs ja teadmusjuhtimine

  19. Eesti rahvuslik tunnustusskeem Teelolijad Eeskujulikult juhitud organisatsioon Hästi juhitud organisatsioon EEA Parimad Eesti Juhtimiskva-liteedi auhind R4E Alustajad Edasipürgiv organisatsioon C2E

  20. EFQM täiuslikkusmudel 2010 Eestvedamine 10% Leadership 10% Processes 14% Protsessid, tooted & teenused 10% Võtmetulemused 15% Key Performance Results 15% Töötajatega seonduvad tulemused 10% Inimesed 10% People 9% People Results 9% Policy & Strategy 8% Customer Results 20% Klientidega seonduvad tulemused 15% Strateegia 10% Partnerlus & ressursid 10% Partnerships & Resources 9% Society Results 6% Ühiskonnaga seonduvad tulemused 10%

  21. Täiuslikkuse põhiprintsiibid, EFQM 2010

  22. RADAR2010: Elemendidja atribuudid • Tulemused: • Asjakohasusja kasutatavus • Ulatus • Terviklikkus • Segmenteeritus • Tulemuslikkus • Trendid • Eesmärgid • Võrdlused • Põhjuslikkus • Lähenemisviis: • Põhjendatud • Integreeritud • Rakendatus: • Ellu viidud • Süstemaatiline • Hindamine & täiustamine: • Mõõtmine • Õppimine & loovus • Innovatsioon & parendamine

  23. CAF 2006 – Common Assessment FrameworkÜhtne hindamismudel avaliku sektori organisatsioonidele(www.eipa.nl) Võimaldajad Tulemused Eest- vedamine Töötajad Protsessid Töötajatega seonduvad tulemused Toimivuse võtme- tulemused Strateegia ja planeerimine Kodanike/ klientidega seonduvad tulemused Partnerlus & ressursid Ühiskonnaga seonduvad tulemused Innovatsioon ja õppimine

  24. Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna mudel ÕPPIMINE JA INNOVATSIOON Personaliga seotud tulemused Personal Õppe- ja kasvatus- tegevus Arengu- kava ja plaanid Õpilastega seotud tulemused Eest- vedamine Muud tulemused Ühiskonnaga seotud tulemused Partnerlus ja ressursid SÜSTEEMID TULEMUSED

  25. Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudel

  26. Sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi tagamise eesmärk ja tähtsus kõrgkoolis Arengud Euroopa Liidus Kõrghariduse Kvaliteedikindlustamise Euroopa Võrgustik (ENQA) Kvaliteedikindlustamise kokkuleppelised standardid, kord ja suunised Väliseksperthinnangu süsteem Arengud Eestis Kohanemine EL nõuetega Ülemineku periood Arengud õppekavagruppide kvaliteedihindamisel ja institutsionaalsel akrediteerimisel

  27. Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise Euroopa standardid ja suunised Kvaliteedikindlustamise poliitika ja kord, mis arvestab erinevaid huvipooli Õppekavade ja akadeemiliste kraadide kinnitamise, perioodilise läbivaatamise ja kontrollimise mehhanism Üliõpilaste hindamisel rakendada avalikustatud kriteeriume, eeskirju ja korda Õppejõudude kvaliteedi tagamine Õpiressursid ja üliõpilaste toetamine Toetavad infosüsteemid Avalik teave

  28. Primus programmi raames kõrgkooli sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi toetamine SA Archimedes: “KÕRGKOOLI KVALITEEDIKINDLUSTAMISEPROTSESSI LÄBIVIIMISE ALUSED JA KORD” Sisemise kvaliteedikindlustamise protsessi eesmärgid: võimaldada kõrgkoolil selgitada välja oma tugevad küljed ja parendusvaldkonnad, mille põhjal saab planeerida parendustegevusi ja jälgida edusamme; aidata kaasa kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise süsteemi arendamisele ja kõrgkoolide töö tulemuslikkuse tõstmisele; jagada kogemusi kõrgkoolide sisemisest kvaliteedikindlustamise süsteemidest; tunnustada kõrgkoolide sisemist kvaliteedikindlustamise süsteemi ja selle toimimist.

  29. KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID1/2 Tulemustele orienteeritus – selliste tulemuste saavutamine, millega on rahul kõrgkooli kõik olulised huvigrupid. Mõtestatud eesmärkide püstitamine ning saavutatu võrdlemine eesmärkide ja teiste kõrgkoolide tulemustega aitab säilitada kõrgkooli head taset. Tulemuslikkus põhineb küllaldasel informatsioonil ja selle analüüsil ning kõigi oluliste osapoolte vajaduste tasakaalustatud rahuldamisel; Kliendikesksus – pikaajalise väärtuse loomine klientide jaoks. Huvigruppide nõuete ja rahulolu silmaspidamine on parim viis nende lojaalsuse suurendamiseks ja kõrgkooli jätkusuutlikkuse tagamiseks. Huvigruppide hulka kuuluvad nii kõrgkooli töötajad, üliõpilased, tööandjad ja ühiskond tervikuna kui ka omanikud ja rahastajad. Kõrgkoolil tuleks hinnata huvigruppide ja nendega seotud organisatsioonide tänaseid ja tulevasi vajadusi, täita neid ja püüda ületada ootusi; Eestvedamine ja eesmärgipärasus – kõrgkooli juhtide inspireeriv eestvedamine, mis kujundab organisatsiooni eesmärgi ühtsuse kõikide jaoks. Juhtide tegevus ja isiklik eeskuju loovad kõrgkooli eesmärkide selguse ja ühtsuse. Juhtkond määrab organisatsiooni teadlikkuse ja suundumuse, kujundades seeläbi töökeskkonna, kus töötajaskond saab keskenduda eesmärkide elluviimisele; Protsessidele ja faktidele tuginemine – kõrgkooli juhtimine vastastikku seonduvate süsteemide, protsesside ja faktide kaudu. Kõikidest omavahel seonduvatest tegevustest arusaamine ja nende süsteemne juhtimine tagab kõrgkooli mõjusa toimimise. Soovitud tulemusi saavutatakse kiiremini, kui tööd juhitakse protsessidena;

  30. KÕRGKOOLIDE KVALITEEDIKINDLUSTAMISE PÕHIPRINTSIIBID2/2 Töötajate arendamine ja kaasamine – töötajate panuse maksimeerimine nende arengu ja kaasamise kaudu. Töötajate tervikpanus kasvab ühiste väärtuste, usaldusliku õhkkonna loomise ja otsustamisõiguse delegeerimise toel. Töötajate aktiivne osalus suurendab iga üksikisiku pädevuse rakendumise võimalust kõrgkooli hüvanguks; Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine – muutuste ellukutsumine ja parendusvõimaluste loomine, kasutades organisatsioonilist õppimist ja innovatsiooni. Kõrgkooli tegevuse tulemuslikkus on suurem, kui see põhineb teadmiste juhtimisel ja jagamisel pideva õppimise, innovatsiooni ja täiustamise õhkkonnas. Tegevuste pidev parendamine peaks olema kõrgkooli toimimise püsiosa; Partnerluse arendamine – lisaväärtusega partnerlussuhete arendamine ja hoidmine. Kõrgkool töötab mõjusamalt, kui partneritega on loodud usaldusel, infovahetusel ja integratsioonil põhinevad vastastikku kasulikud suhted. Parim tulemus sünnib koostöös; Organisatsiooni sotsiaalne vastutus – väljumine kõrgkooli otsese tegevuse piiridest, püüdes mõista ühiskonna erinevate gruppide ootusi ja neile vastata. Kõrgkooli ja tema töötajate pikaajalisi huve teenib kõige paremini eetilise suhtumise omaksvõtmine ning ühiskonna ootuste ja vajaduste täitmine

  31. Kõrgkooli kvaliteedikindlustamise kriteeriumid Võimaldajad Tulemused Eestveda- mine ja organisat- sioon Töötajad Protsessid Töötajatega seonduvad tulemused Kõrgkooli tulemus- näitajad Poliitika ja strateegia Huvigruppidega e. klientidega seonduvad tulemused Partnerlus & ressursid Ühiskonnaga seonduvad tulemused Innovatsioon ja õppimine

  32. Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act 2. Rakendatus (Do) Kuidas kokkulepitu on ellu viidud? 1. Lähenemisviis (Plan) Kokkulepitud lähenemised ja tegevused 3.Tulemused (Check) Milline on toimimise tase? 4. Ülevaatus(Act) Kuidas lähenemisviiside ja rakendatuse tulemusi üle vaada- takse ja parendatakse?

  33. 6. Huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega) seonduvad tulemused Milliseid tulemusi on kõrgkool saavutanud seoses oma huvigruppidega e klientidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega). Kõrgkool hindab oma tegevuse tulemuslikkust regulaarselt ning omab huvigruppidega seonduvalt silmapaistvaid tulemusi. Huvigruppidega toimenäitajad võivad olla seotud kõrgkoolisiseste ja –väliste näitajatega, mida kasutatakse toimimise ja efektiivsuse hindamiseks, kavandamiseks, seireks, mõistmiseks ja parendamiseks, et tagada huvigruppide hinnanguga arvestamine.

  34. 6a Huvigruppide hinnanguga seonduvad näitajad Need võivad hõlmata: Üliõpilaste, täiendusõppijate jt rahulolu õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja olmetingimustega, tugiteenustega, rahvusvahelise õpikogemuse omandamise võimalustega jne.; üliõpilaste rahulolu õppekava ja spetsialiseerumise võimalustega; täiendusõppijate jt rahulolu elukestva õppe võimalustega (täienduskoolituspakkumised, ettevalmistuskursused, teaduskool jms); tööandjate rahulolu praktika korralduse ja praktikantide teadmiste ja oskustega; tööandjate rahulolu õppekavade ja kõrgkooli lõpetajate tasemega; üliõpilaste ja tööandjate rahulolu kõrgkooli mainega vilistlaste, täiendusõppijate ja teiste õppijagruppide rahulolu saadud hariduse, koolituse jms kvaliteediga (sh vastavusega nende ootustele ja vajadustele); jne.

  35. 6b Huvigruppidega seotud toimenäitajad Need võivad hõlmata: Üliõpilaste, täiendusõppijate jt õppijate arvu dünaamikat aastate lõikes ja võrdlust teiste samal suunal õpetatavate kõrgkoolidega; konkurssi kõrgkooli sisseastumisel, RE ja REV õppekohtade täituvust jms; üliõpilaste ja tööandjate kaebusi ja nende menetlemise tulemusi; üliõpilasesinduse tegutsemise tulemusi (sh üliõpilaste osavõtuga kõrgkooli arendamisse); üliõpilastele ja teistele õppijagruppidele suunatud tugiteenuste kasutamise aktiivsust; üliõpilaste õpingute läbimise efektiivsust; õppimistingimuste vastavust töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele; vahetusüliõpilaste arvu dünaamikat; üldine kajastatus meedias ja info kättesaadavust; õppetulemusi ja õppetööst osavõttu; üliõpilaste väljalangevust; tööandjate kaasatuse taset (osalemine otsustuskogudes, õppekavade arendamises, praktikate juhendamisel jne); täiendusõppes osalemise dünaamika; jne.

  36. 7. Töötajatega seonduvad tulemused Kõrgkool mõõdab süsteemselt töötajatega seonduvaid tulemusi. 7a Töötajate hinnangu seonduvad näitajad 7b Töötajatega seotud toimenäitajad

  37. 7a Töötajate hinnanguga seonduvad näitajad Need võivad hõlmata: Teadlikkust kõrgkoolis toimuvast ning üldist teabelevikut; rahulolu kõrgkooli väärtuste, poliitika (tegevuspõhimõtete),   eesmärkide ja arengukava kujundamisse kaasahaaramisega; rahulolu töötingimuste ja tasustamisega; rahulolu juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning tugiteenustega; rahulolu isikliku arengu võimaluste ning karjääri- ja koolitusvõimalustega; rahulolu kasutatavate motivatsiooni- ja tunnustussüsteemidega; rahulolu kõrgkooli mainega ning teadlikkusega kõrgkooli positsioonist haridusmaastikul; jne.

  38. 7b Töötajatega seotud toimenäitajad Need võivad hõlmata: Töötajate osalemise määraga kõrgkooli juhtimisel ja otsustusprotsessides ning töötajate poolt tehtud ettepanekute arvuga; kõrgkooli konkurentsivõimelisusega tööjõuturul ning tööjõu värbamise tulemustega (sh konkurss akadeemilistele ametikohtadele); tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumistega (sh haiguspäevad); töövaidluste ja -kaebuste arvu ning nende lahenditega; akadeemiliste töötajate poolt avaldatud publikatsioonide arvuga; osalemise ja esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel; töötajate omavahelise koostööga, sh meeskonnatöö kasutamise määraga õppetöös; koolitus- ja arengukavade täitmise tulemustega; töötingimuste vastavusega töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele jne.

  39. 8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused Kõrgkoolid mõõdavad ulatuslikult ja saavutavad ühiskonnaga seonduvalt silmapaistvaid tulemusi.

  40. 8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused Need võivad hõlmata: Mõju oma tegevuspiirkonnas ja avatust; juhtide ja töötajate osalemist ühiskondlikus elus; kajastatust meedias ja mainet ühiskonnas; TA & I kajastatust ühiskonnas; säästliku majandamist, jäätmekäitlust, keskkonnahoidu ning säästliku mõtteviisi; üliõpilaste ühiskondlikku aktiivsust; võimaluste pakkumist sportimiseks ja vaba aja veetmiseks piirkonnas; koostöö tulemused riiklike ja kohalike võimuorganitega (näit. panust strateegiate loomisel jne); kõrgkoolile omistatud auhindu ja tunnustusi; mõju kohalikule, regionaalsele, rahvuslikule ja globaalsele arengule (majandusele, haridusele, teadusele jne.); avalikkusele suunatud üritusi (konverentse, seminare jne); loodud võrdseid võimalusi erinevatele sotsiaalsetele ja kultuurilistele gruppidele; tööandjate rahulolu kõrgkooli mainega; tööandjate kaasatuse taset (sh osalemist otsustuskogudes, õppekavade arendamises, praktikate juhendamisel jne); arvestab teadus- ja arendustegevustes ühiskonna vajadusi (ühiskondlik tellimus);jne.

  41. 9. Kõrgkooli tulemusnäitajad Need näitajad on kõrgkooli poolt määratletud toimivuse võtmetulemused ja on kooskõlastatud arengukavades, poliitikas (tegevuspõhimõtetes), valdkondade arengukavades ja tegevuskavades Toimivuse võtmetulemused Peamised majandustulemused

  42. 9a     Toimivuse võtmetulemused Need võivad hõlmata: Koolitustellimuse täitmine; üliõpilaste toimetulekut õppekavade osas (lõpetamise efektiivsus); kõrgkooli lõpetanute tööhõivet; lõpetanute erialast tööhõivet; üliõpilaste tulemusi konkurssidel ja kutsevõistlustel; õppetöö ja teadus- ning arendustegevuste tulemusi; sisehindamise tulemusi (nt enesehindamine, siseaudit jms); välishindamise tulemusi (nt akrediteerimine, auditeerimine jne); teadus- ja arendustegevuse näitajaid (sh teadupublikatsioone, kaitstud doktoritöid, TA & I rakendatust ettevõtluses (patendid, kasulikud mudelid, tootearendus jne); rahvusvahelise koostöö tulemusi (mobiilsus, ettekannete kutsed, publikatsioonid, hartad jne); lõpetanute arvu dünaamika aastate lõikes ja võrdlus teiste samal suunal õpetavate kõrgkoolidega; jne.

  43. 9b Peamised majandustulemused Need võivad hõlmata: Kõrgkooli finantseeritus (sh RKT, TA rahastamine); eelarve täitmist (sh omateenitud vahenditest); investeeringute tõhusust õppe- ja töötingimuste parendamisse; finantsriskide maandamise tulemuslikkust kõrgkooli üldist majanduslikku seisu (materiaaltehniline baas); mittefinantsilisi tulemusi (nt turuosa); täiendavate finantsvahendite hankimist; jne.

  44. 1. Eestvedamine ja organisatsioon (kõrgkool või tema struktuuriüksus) Kõrgkooli juhid  arendavad ja toetavad kõrgkooli missiooni ja visiooni saavutamist, edendavad jätkusuutliku arengu kindlustamiseks organisatsiooni väärtushinnanguid ja süsteeme ja elavad ise nende järgi. Muutuste perioodidel säilitavad nad eesmärgi püsivuse ja suudavad teisi inspireerida.

  45. 1a Kuidas kõrgkooli juhid loovad tingimusi missiooni, visiooni, väärtuste ja eetika arendamiseks ja on täiuslikkuse kultuuri eeskujuks See võib hõlmata: Isikliku eestvedamise vajalikkuse teadvustamist; tingimuste loomist täiuslikkuse kultuuri toetavate väärtushinnangute ja eetikanormide arenguks ning juhtide isiklikku eeskuju nendes valdkondades; kõrgkooli missiooni, visiooni ja kultuuri arendamist; loovuse, innovatsiooni ja ideede elluviimise julgustamist ja toetamist; kõrgkoolisisese koostöö ergutamist ja toetamist; kõrgkooli mõjusaks juhtimiseks vajaliku kultuuri, akadeemilise demokraatia ja eetika kindlustamist (otsustusprotsess ja otsustuskogude koosseis, eetikanõuded, vaidluste lahendamine); liikmeskonnale kõrgkooli missiooni, visiooni, väärtuste, poliitika ja strateegia edastamist, selgitamist ja teadvustamist; juhtide kättesaadavust, reageerimist, aktiivset kuulamist ja inspireerimist; töötajate toetamist nende plaanide, sihtide ja eesmärkide täitmisel ning nende motiveerimist parendustegevustegevustes osalemiseks; meeskondlike ja individuaalsete saavutuste tunnustamist õigel ajal ja sobival viisil juhtide poolt organisatsiooni kõikidel tasanditel; isikliku eestvedamise tulemuslikkuse ülevaatamist ja täiustamist; parendustegevuste prioriteetide määratlemist; aktiivset osalemist parendustegevustes; jne

  46. 1b  Kuidas kõrgkooli juhidsuhtlevad huvigruppidega (üliõpilaste, tööandjate, partnerite ja teiste ühiskonna esindajatega) See võib hõlmata: Juhtide panust huvigruppide vajaduste ja ootuste sh tagasiside (üliõpilastelt, vilistlastelt, tööandjatelt, partneritelt) tulemuste arvestamist kõrgkooli toimimise kvaliteedi kindlustamisel; kõrgkooli/struktuuriüksuse  tegevus- ja tulemusnäitajate kättesaadavuse tagamist avalikkusele ja partneritele; suhteid ühiskonnaga (koostöö tööandjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega, osalemine avalikes debattides, avalikkusele mõeldud üritused); partnerlussuhete loomist ja rakendamist ning ühiste parendustegevuste algatamist ja neis osalemist; huvigruppide motiveerimist kõrgkooli tegevusse panustama ja nende panuse, lojaalsuse vms tunnustamist; osalemist siseriiklikes ja rahvusvahelistes võrgustikes, (kutse)organisatsioonides ja projektides (sh nende algatamist) täiuslikkust edendades ja toetades; globaalset keskkonda parandavate ja kõrgkooli ühiskondliku mõjuga seonduvate tegevuste edendamist ja toetamist; jne.

  47. 1c Kuidas kõrgkooli juhid osalevad juhtimissüsteemi pideva täiustamise kindlustamisel ja on edukad muudatuste elluviimisel See võib hõlmata: Kõrgkooli liikmeskonna joondamist ühtsete sihtide suunas poliitika (tegevuspõhimõtete) ja arengukava elluviimiseks ning protsesside juhtimiseks vajaliku süsteemi väljatöötamist ja rakendamist (struktuur, normdokumendid, juhtimise põhimõtted,  protsessidele kindlate vastutajate määramine); võtmetulemuste mõõtmiseks, ülevaatuseks ja parendamiseks vajaliku protsessi/ vajalike protsesside väljatöötamise ja elluviimise kindlustamist; tulemuslikkuse planeerimiseks, stimuleerimiseks ja kindlakstegemiseks vajalike protssessi(de) väljatöötamise ja elluviimise kindlustamist (juhtide isiklik panus kõrgkooli tulemuste saavutamiseks inimeste loovuse, innovatsiooni ja õppimise edendamise kaudu); kõrgkooli sisemiste ja väliste arengumootorite mõistmist ja nendest tuleneva muutmisvajaduse kindlakstegemist kõrgkooli  toimimises, juhtimises ja välissuhtluses; muudatusplaanide väljatöötamise eestvedamist ning muudatuste ja nende põhjenduste selgitamist kõrgkooli liikmeskonnale ja teistele huvigruppidele; muudatuste ja riskide juhtimist, sh muudatuste mõjusaks elluviimiseks vajalike  meetodite ja investeeringute, ressursside ja toetuse kindlustamist; liikmeskonna toetamist muudatuste elluviimisel; muudatuste mõju mõõtmist ja ülevaatust ning saadud teadmuse jagamist; jne.

  48. 2 Poliitika ja strateegia Kõrgkool  viib oma missiooni ja visiooni ellu huvigruppidele keskenduva strateegia arendamise kaudu, mis arvestab nii haridusturgu kui teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TA&I) ning õppetegevuse valdkonda. Kogu organisatsiooni jaoks töötatakse välja ja viiakse ellu arengukava teostamiseks vajalikud põhimõtted, tegevuskavad  ja protsessid.

  49. 2a Kuidas arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) kujundamisel arvestatakse huvigruppide hetke- ja tulevikuvajaduste ning ootustega, kasutades toimemõõtmistest, uuringutest ja õppimisest saadud informatsiooni See võib hõlmata: Olemasolevate ja tulevaste huvigruppide ( õpilased, üliõpilased, töötajad, tööandjad, ühiskond  ja ettevõtjad) ja partnerite vajaduste ja ootuste kindlaksmääramist, mõistmist ja ennetamist; TA&I ning haridusturgu ja turusegmente ja nende toimimist iseloomustava informatsiooni kogumist ja tõlgendamist; konkurentide määratlemist ning nende käitumise mõistmist ja ennetamist; kõrgkooli sisemiste (põhi- ja tugi protsessidega seotud) toimenäitajate analüüsi; organisatsioonilise õppimise tulemuste analüüsi; välise imidži ja tuntusega seonduvate andmete analüüsi; Nn võrdluskõrgkoolide (ingl. k. benchmark HEIs) väljaselgitamist ja nende toimimise analüüsi; olemasolevate/potentsiaalsete partnerite ja nende tuumkompetentside analüüsi; ühiskonna, keskkonna ja seadusloomega seonduvate pika- ja lühiajaliste mõjutegurite (sh majandus- ja demograafiliste näitajate jms) analüüsi; õppetegevuse ja TA &I mõju analüüsi; uute tehnoloogiate ja juhtimismudelite mõju analüüsimist kõrgkooli toimimisele; regionaalsete huvigruppide koolitusvajaduste ja koostöövõimaluste määratlemist ja arvestamist; jne.

  50. 2b Kuidas arengukava ja poliitikat ( tegevuspõhimõtteid) koostatakse , edastatakse, rakendatakse, üle vaadatakse ja uuendatakse See võib hõlmata: Kõrgkooli missiooni, visiooni ja täiuslikkusprintsiipidega kooskõlas oleva arengukava ja tegevuspõhimõtete väljatöötamist, ülevaatust ja arengutest tulenevat täiendamist; kriitiliste edutegurite määratlemist; praeguste ja tuleviku konkurentsieeliste kindlaksmääramist; kõrgkooli tuumkompetentside ja vajaduste kindlaksmääramist poliitika (tegevuspõhimõtete) ja arengukava elluviimisel; olemasolevatel haridusturgudel kohaloleku kindlustamist või vajadusel turunduse lähenemisviisi muutmist; arengukava joondamist oma koostööpartneritega; arengukava ja tegevuspõhimõtete asjakohasuse ja mõjususe hindamist; riskide hindamist ja nendega toimetuleku võimaluste kindlaksmääramist; kõrgkooli arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) elluviimiseks vajalike võtmeprotsesside määratlemist, kavandamist ja selgitamist; liikmeskonna ja muude huvigruppide teavitamist ja kaasamist kõrgkooli arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) elluviimisse; plaanide, sihtide ja eesmärkide joondamist, prioriseerimist, kooskõlastamist ja tulemuslikkuse hindamist; kõrgkoolisisese seire- ja aruandlussüsteemi arendamist; jne.

More Related