IPPC+ 6 muud tootmisheite direktiivi ühendatakse.

1. J.Truusa, KKTO KKB 2.jaanuar 2008 IPPC+ 6 muud tootmisheite direktiivi ühendatakse.

2. Brüssel, 18.12.2007 COM (2007)844EK teade Nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele “Tootmisheite täiustatud poliitika suunas”. Konspekt. • Sissejuhatus. • Direktiiv 96/61/EÜ ehk IPPC sätestab Parimal Võimalikul Tehnikal (PVT) põhinevad põhimõtted käitiste kontrollimiseks komplekslubade kaudu, et tagada keskkonnakaitse kõrgtasemel • Nn sektoraaldirektiivid sätestavad eritingimused, sh saasteheite piirväärtused, teatud tootmisvaldkondades (suured põletusseadmed, jäätmepõletus, orgaaniliste lahustite kasutamine, titaanoksiidi tootmine). • Kõigis ülaltoodud sektorites on vaja suunata lubade andmise režiim PVT juurutamisele. • Lissaboni Strateegia määratlevad säästva arengu ja keskkonnakaitse Euroopa tulevikupoliitika nurgakividena ja rõhutavad keskkonnatehnoloogiate osa selles. Tootmisheite alased õigusaktid stimuleerivad keskkonnatehnoloogiate rakendamist. • Vastates liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja teiste asjahuviliste soovile alustas Euroopa Komisjoni initsiatiivi “Parem seadusandlus”. Detailanalüüsil põhinev ülevaade näitas, et tootmisheite õigusaktide joondamisel saab kokkuvõttes alandada administratiivset koormust kuni 255 miljonit € aastas.

3. Momendiseis • IPPC direktiivi juurutamise lõpptähtaeg oli 30.10.2007. 2006 aasta keskpaiku oli EL 52000 käitisest kompleksloa saanud 50%. Sai selgeks, et kõigi liikmesriikide pingutused olid ebapiisavad. • EK algatatud 10 uuringu ühisjärelduseks oli, et IPPC direktiivi võtmeprintsiibid, eriti PVT`l põhinev kompleksne lähenemine, jääb EL tootmisheite alaste õigusaktide tulevikuarengus kindlaks baasiks. • Tuvastatud märkimisväärsed puudused IPPC juurutamisel: • PVT ebarahuldav juurutamine ei võimalda täita EL õhusaaste vähendamise teemastrateegias seatud eesmärke ja riikides kehtivad erinevad keskkonnakvaliteedi standardid tingivad konkurentsimoonutusi. • Momendil kehtivad õigusaktid loovad liigse administratiivse koormuse. • IPPC direktiivi ebapiisav kogum ja ebaselged tingimused võivad takistada EK teemastrateegiates seatud eesmärkide saavutamist. • Paindlike vahendite, nagu NOx ja SO2 kogustega kauplemine, kasutamine on piiratud. • Ülaltoodud probleemistik leidis käsitlemist IPPC direktiivi mõjuhinnangus.

4. Tootmisheite alaste õigusaktide täiustamine ja elluviimine: kehtiva seadustiku revisjon (lihtsustamine, klaarimine ja tugevdamine); Komisjoni vastava tegevuskava tugevdamine; tulevikus – NOx ja SO2 kauplemise reeglistiku loomine. • 7 direktiivi (IPPC – 96/61/EÜ; heited lahustitest – 1999/13/EÜ; jäätmepõletus – 2000/76/EÜ; suured põletusseadmed – 2001/80/EÜ; TiO2 tööstuse direktiivid – 78/176/EEC, 82/883/EEC, 92/112/EEC) ühendamine üheks raamdirektiiviks; Minu märkus: EK ettepanek on valmis (247 lk sh 41 lk korrelatsioonitabelit!), sisu puudutab KKTO , Arendus- (seire), Jäätme- ja Vee osakondi ning ITK`d ja Keskkonnainspektsiooni. • PVT kontseptsiooni klaarimine sh nõuded, et PVT`st kõrvalekaldumine tuleb dokumenteerida ja õigustada ning heite piirväärtused karmistada selliselt, et täita Õhusaaste vähendamise teemastrateegia eesmärgid. • Juurutada miinimumnõuded loatingimuste ülevaatamiseks, käitise inspekteerimiseks ja vastavuses oleku aruandeks. Algatused öko-innovatsiooniks ja toetus juhtturgude loomiseks on samuti käsitletud. • IPPC kogumit on laiendatud sh suurtele põletusseadmetele 20-50 MW , jäätmekäitlusele, eraldiseisvatele veepuhastusjaamadele, puiduimmutusele. • Väikemuutused tehakse komitoloogiliselt.

5. 2008-2010 tegevuskava tootmisheite direktiivi elluviimiseks. • Kuna ülevaadatud ühenddirektiiv ei astu jõusse mõne aasta jooksul, on tähelepanu kehtivate õigusaktide suurimal määral täitmisele – seirele, toetusmehhanismidele ja IPPC juurutamise tegevuskava ümberfokusseerimisele. • Tegevus 1. Tagada täisjuurutus. Täielikku ülevõtmise on taganud 12 liikmesriiki. EK võtab tarvitusele sunnimeetmed sh rikkumise protseduuride algatamine. • Tegevus 2. Tugi liikmesriikidele, et kõrvaldada liigne administratiivne koormus. Siia kuulub Infovahetus liikmesriikide vahel ja administratiivkoormuse vähendamisele suunatud Tegevuskava liikmesriikide tasemel IPPC käitistele loaandmisest ja kontrollist. • Tegevus 3. Tugi liikmesriikidele õigusaktide ülevõtmiseks (infovahetus liikmesriikide vahel, parima praktika levitamine, juhiste koostamine, treening ning visiidid keskkonnaametnikele). • Tegevus 4. Kõrgendatud seire ja tootmisheite alaste õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll. Komisjon jätkab lubade arvu ja ülevaatamise seiret, uurib järele IPPC käitiste ülevaatamise ja kontrollimise süsteemi, siduvate reeglite kasutamise ja teeb kaebuste analüüsi. • Tegevus 5. BREF uuendamise andmete kogumise parandamine ja seoste loomine Uurimistöö Raamprogrammiga ja Konkurentsivõime ja Innovatsiooniprogrammiga. • Tegevus 6. Tegevuskva täitmise seire ja kava ülevaatamine. Aruanded avaldatakse ja arutatakse asjahuvilistega läbi. Kava uuendamine on plaanitud 2010 aasta lõppu. • Tegevus 7. NOx ja SO2 kauplemine. Valmistatakse KHG kauplemisskeemiga analoogne skeem koos lubatud heitkoguste eraldamisega, täieliku mõjuhinnanguga jne • EK 2005. a. IPPC Tegevuskava täitmise hinnang: 7 punktist täidetud kõik. Peamine puudus – on hulk IPPC käitisi ilma komplekslubadeta 30.10.07, kompleksload ei ole PVT põhised st PVT on täismahus juurutamata. Jäätmepõletusdirektiiv juurutamata.

6. Ootuspärane mõju. • Strateegilse mõju hinnang: • Kasu keskkonnale ja inimtervisele on märkimisväärselt suur. • PVT laiem kasutuselevõtt vähendab lõhet Õhusaaste vähendamise teemastrateegias sätestatud eesmärkide ja 2020 aastaks arengutrendi järgi prognoositava SO2 ja NOx saastekoguse vahel 30-70% võrra. • Lihtsustatud seadustik võimaldab alandada administratiivkulusid kuni 255 miljonit € aastas. • PVT laiemal kasutuselevõtul ühtki märkimisväärset negatiivset pika-ajalist mõju konkurentsivõimele, kahjulikku sotsiaalset mõju ega negatiivset efekti majanduskasvule ei tuvastatud. Vastupidi – PVT laiem kasutuselevõtt vähendas konkurentsimoonutusi EL`is. • Ettepanekud soodustavad innovatiivse tehnoloogia kasutusele võtmist. • Lõppjäreldus: Refereeritud poliitikameetmed koos EK ettepanekuga uue ühendatud Tootmisheite direktiiviga parandavad õiguslikku efektiivsust kõrgtaseme keskkonnakaitses, vähendavad administratiivkoormust ja minimeerivad EL siseselt konkurentsimoonutused Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ohustamata.