1 / 16

IED – Industrial emissions directive (IPPC recast) ehk Tööstusheite direktiiv (SKVKS uussõnastus)

Jüri Truusa, KKM keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakond 1.detsember 2009 Keskkonnainspektsioon. IED – Industrial emissions directive (IPPC recast) ehk Tööstusheite direktiiv (SKVKS uussõnastus). Põhjused, mis tingisid otsuse laiendada IPPCD .

margie
Download Presentation

IED – Industrial emissions directive (IPPC recast) ehk Tööstusheite direktiiv (SKVKS uussõnastus)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Jüri Truusa, KKM keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakond 1.detsember 2009 Keskkonnainspektsioon IED – Industrial emissions directive (IPPC recast) ehk Tööstusheite direktiiv (SKVKS uussõnastus)

  2. Põhjused, mis tingisid otsuselaiendada IPPCD • Lissaboni tegevuskava, EL kliimapoliitika, Säästva tarbimise ja tootmise strateegia ja EL Säästva Arengu Strateegia, EL teemastrateegiad jms kõrgeid poliitilisi eesmärke järgivad dokumendid. Eesmärgid - saavutamata. Vaja uut ja keskkonnaõiguslikku tõuget. • EK algatus – parem õigusloome (streamlining) vajab demonstreerimist. • 96 aasta IPPC direktiiv oli sisuliselt tähtaegne. Selle asendas uus sisuliste muutusteta terviktekst (2008/1/EÜ) st samuti tähtaegne ja tähtaeg oli 30.102007. • IPPC direktiiv on juurdunud visalt, suurte raskustega ja kõrgeid ootusi täitmata. Olulist hüpet paremusele keskkonnaseisundis ei ole toimunud. • Uuringute (10 tk) tulemustest selgus: palju kõrge saastepotentsiaaliga alltegevusvaldkondi on kompleksse keskkonnaregulatsiooniga katmata; PVT ei ole muutunud tehnilise ja organisatoorse arengu peasuunaks; riigid tõlgendavad direktiive erinevalt ja vastandavad üht teisele (näiteks IPPC ja LCP); majandusliku analüüsi kohaselt kompleksse lähenemise laiendamine ja süvendamine mõjutab EL ega selle liikmesriikide konkurentsivõimet vähe ja sedagi vaid lähiperspektiivis [ tulem : kulud (investeeringud) > 1]; saasteheite kaubanduse laiendamine (SO2 ja NOx) on reguleeritav eraldi. • Kõik eeltoodu viiski järeldusele, et IPPC ja veel kuue tööstusheiteid käsitleva õigusakti ühendamine on otstarbekas..

  3. Muutuste põhimõtteline kogum • Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)KOM (2007)844 lõplik, 263 lk • Põhieesmärk – EL keskkonnakaitse • Põhisisu - EL keskkonna ja kõigi EL kodanike kaitse miinimumnõuete sätestamine. • Põhiline reguleerimisala: • 78/178/EMÜ, 82/883/EMÜ, 92/112/EMÜ – TiO2 tootmine • 96/61/EÜ – IPPC (laiendatult), lisatakse puidu ja puittoodete töötlemine, puitpaneelide tootmine, hulk jäätmekäitluse üksiktegevusi. Pärast 3 aastast uurimisperioodi võib lisanduda veelgi uusi alltegevusi. • 1999/13/EÜ – LOÜ lahustite direktiiv • 2000/76/EÜ Jäätmepõletuse direktiiv • 2001/80/EÜ – Suurte Põletusseadmete (LCP) direktiiv

  4. Peamised muudatussuunad laiendatud reguleerimisalal: • Integreeritud lähenemise (IPPC) kõigi põhimõtete säilitamine • Karmistamine ja sätete lisamine keskkonna kui terviku kaitse kõrgtaseme saavutamiseks • Täpsustatud ja tugevdatud PVT (mõiste, rakendamine), seos öko-innovatsiooniga • Viia LCP ja TiO2 heite piirväärtused kooskõlla PVT tasemetega • Sätestada järjepidev kontroll ja jätkuv keskkonnaseisundi parandamine • Soodustada innovatsiooni st uute tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu • Vähendada halduskoormust • Täpsustada keskkonnalubade andmist, kontrolli ja aruandlust. Lisada sätted pinnase kaitse ja tegevuse kohta käitise sulgemise juhuks • Laiendada ja täpsustada reguleerimisala, et saavutada teemastrateegiates sätestatud eesmärgid • Ettepaneku tekst (5088/08 ENV 3 CODEC 7) saadaval: • IPPC kodulehel www.envir.ee/ippc ja EK veebil • http://ec.europa.eu/environment/ippc/index.htm

  5. Ettepaneku koosseis • Preambula • I Pt Üldsätted • II Pt Lisas I loetletud tööstuslikke tegevusalasid käsitlevad erisätted • III Pt Põletusseadmeid käsitlevad erisätted • IV Pt Jäätmepõletus- ja koospõletustehaseid käsitlevad erisätted • V Pt Erisätted orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste ja tegevusalade kohta • VI Pt Titaanoksiidi tootvaid käitiseid käsitlevad erisätted • VII Pt Komitee, ülemineku ja lõppsaated

  6. Ettepaneku lisade koosseis • Lisa I -Tegevusalade liigid (laiendatud ja süvendatud) • Lisa II – Saasteainete loend (muutusteta) • Lisa III – PVT määramise kriteeriumid ( laiendatud,11 punkti nüüd sh teadus-arendus ja õnnetuste ennetamine • Lisa IV – Üldsuse kaasamine otsustamisse • Lisa V - LCP tehnilised erisätted • Lisa VI – Jäätmepõletuse tehnilised erisätted • Lisa VII – Lahustite kasutamise tehnilised erisätted • Lisa VIII – TiO2 tehnilised erisätted • Lisa IX – Osa A Kehtetuks tunnistatavad direktiivid (17 tk sh 96/61/EÜ, 2003/35/EÜ ja 2003/87/EÜ); Osa B Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad (9 tk ) • Lisa X – vastavuse tabelid

  7. Peamised muutused võrreldes ettepaneku teksti ja praegusi direktiive • Loanõuete kindlaksmääramine (art 14-17) • Luba peab sisaldama kõiki meetmeid, mis on vajalikud keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks, samuti saasteheit piirväärtusi,asjakohaseid pinnase ja põhjavee kaitse nõudeid ning seirenõudeid. • Nõuded tuleb sätestada BREF´idel põhineval PVT`l ja heite piirväärtused ei ohi ületada PVT`ga saavutatavat taset. • Võimalikud erandid peavad põhinema selgetel kriteeriumidel ja ei tohi ületada III-VI peatüki piirväärtusi • Tehtavad erandid tuleb põhjendada ja avalikustada. • Ajutised erandid on lubatud kujunemisjärgus uute tehnoloogiate katsetamiseks. • Korrapärane pinna- ja põhjaveeseire nõue käitiste territooriumil sätestatakse ja avalikustatakse.

  8. Peamised muutused võrreldes ettepaneku teksti ja praegusi direktiive • Sätestatud nõuete täitmine (art 22, 24, 25) • Seatakse sisse käitajate korrapärane aruandlus loa andjatel loa nõuete täitmisest ja meetmed kui neid nõudeid ei täideta. • Järelevalve toimub vastavalt 2001/331/EÜ, mis näeb ette järelevalve miinimumnõuded liikmesriikides rakendamiseks. Art 70 Karistused peavad olema tõhusad proportsionaalsed ja hoiatavad. (01.01.2011 riigi teatavad Komisjonile kuidas on karistusi rakendatud!) • Tegevuse lõpetamine ja keskkonna ohutuks muutmine (art 23) • Käitajad koostavad lähteolukorra aruande, esitavad andmed pinna- ja põhjavee saaste kohta. Tegevuse lõpetamisel tagavad ohutu keskkonna ning lähteolukorra taastamise.

  9. Järg muutustele (3) • LCP heitepiirväärtused (art 33, 35, V lisa 1 ja 2 osa) – karmistatakse HPV viies nad PVT saavutatavale tasemele + liitmisreegel! • Näiteks olemasolevates käitistes: • SO2 tahkel ja vedelal kütusel > 300 MW – 200 mg/Nm3; 50-100 MW - 200-400 mg/Nm3 sõltuvalt kütusest; SO2 gaasikütusel 5-35 mg/Nm3, madala kütteväärtusega jääkgaasil 200-400 mg/Nm3; • NOx tahkel ja vedelkütusel > 300 MW – 150-200 mg/Nm3; 50-100 MW - 300-450 mg/Nm3 sõltuvalt kütusest; NOx gaasikütusel 50-100 mg/Nm3 sõltuvalt seadme liigist; • Tolm tahkel ja vedelkütusel sõltuvalt võimsusest 20-30 mg/Nm3; gaasikütusel 5 mg/Nm3, kõrgahjugaasi korral 10 mg/Nm3 ja gaasil terasetööstusest 30 mg/Nm3 • Jäätmepõletus ja koospõletustehaste seirenõude (art 43, 35, VI lisa 6.osa) – annab eritingimuste lubatavad erandid

  10. Järg muutustele (4) • Uued osad TiO2 art 63,64 ja VIII lisa 1,2, 3 osa. Eestis TiO2 tootmist ei ole (ega suure tõenäosusega ei tule?) • Pt VIII Komitee, ülemineku- ja lõppsätted (art 66-75) • EK`l on rakendusvolitused. EK meetmete suhtes kohaldatakse kontrolliga regulatiivmenetlust (1999/468/EÜ art 5a lg 1-7 ja art 7): • Riigid – määravad pädevad asutused (art 66), annavad EK ees aru elektrooniliselt EK määratud mahus, laadis, vormis (art 67) • EK – muudab PVT arengu kohaselt mõisteid, saasteainete loetelusid, arvutusmetoodikuid, heitenorme; kehtestab PVT põhistest HPV`st kõrvalekaldumise kriteeriumid ja V-VIII lisa teaduse ja tehnika arendamise miinimumnõuded (ning järeldusena nende järgi HPV!).

  11. Art 23 Keskkonnajärelevalve • LR kehtestavad käitiste keskkonnajärelevalve süsteemi, mis tegeleb asjaomaste käitiste kogu asjassepuutuva keskkonnamõju kontrollimisega. Liikmesriigid tagavad, et käitajad annavad pädevatele asutustele igakülgset abi, mis võimaldab kõnealustel asutustel teha tegevuskoha külastusi, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt. 2. LR tagavad, et kõik käitised on hõlmatud keskkonnajärelevalve kavaga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ja tagavad, et seda kava vaadatakse regulaarselt üle ja kui vaja uuendatakse.

  12. Art 23 Keskkonnajärelevalve 3. Iga keskkonnajärelevalve kava sisaldab järgmist: a) Üldhinnang asjakohaste oluliste keskkonnaküsimuste (aspektide) kohta; b) Kontrollikavaga hõlmatud geograafiline piirkond; c) Kavaga hõlmatud käitiste register; d) Lõike 4 kohase rutiinse keskkonnajärelevalve programmide koostamise menetlused (protseduurid); e) Lõike 5 kohase mitterutiinse keskkonnajärelevalve menetlused (protseduurid); f) Vajaduse korral sätted eri järelevalveasutuste koostöö kohta

  13. Art 23 Keskkonnajärelevalve 4. Pädev asutus koostab järelevalve kavade põhjal regulaarselt rutiinse keskkonnajärelevalve programmid, määrates sealhulgas erinevate käitiseliikide puhul kindlaks tegevuskoha külastuse sageduse. Tegevuskoha kahe külastuse vaheline ajavahemik põhineb asjaomaste konkreetsete käitiste keskkonnariskide süstemaatilisel hindamisel ja see ei ületa kõrgeima riskiga käitiste puhul üht aastat ja madalaima riskiga käitiste puhul kolme aastat. Keskkonnariskide süstemaatiline hindamine põhineb vähemalt järgmistel kriteeriumidel: • asjaomaste käitiste potentsiaalne ja tegelik mõju inimese tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse heitetasemeid ja –liike, kohaliku keskkonna tundlikkust ja õnnetusohtu; • Andmed loa tingimuste (nõuete) täitmise kohta; • Osalemine ühenduse keskkonnajuhtimis- ja –auditeerimissüsteemis (EMAS)

  14. Art 23 Keskkonnajärelevalve 5. Mitterutiinset keskkonnajärelevalvet tehakse selleks, et võimalikult kiiresti ja vajaduse korral enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist (järele) uurida tõsiseid keskkonnaalaseid kaebusi, õnnetus- või vahejuhtumeid või nõuete täitmata jätmist. 6. Pädev asutus koostab pärast iga tegevuskoha külastust aruande, milles kirjeldatakse kontrolli asjakohaseid tulemusi seoses käitise vastavusega loa tingimustele (nõuetele) ja kokkuvõtet selle kohta, kas on vaja võtta lisameetmeid. Aruande kavand saadetakse asjaomasele käitajale ja lõpparuanne tehakse avalikult kättesaadavaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta kolme kuu jooksul pärast tegevuskoha külastust. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 kohaldamist, tagab pädev asutus, et käitaja võtab mõistliku aja jooksul kõik aruandes kindlaksmääratud vajalikud meetmed

  15. Kokkuvõtteks: 1. Kompleksne ehk terviklik lähenemine teebvõidukäiku, laieneb ja süveneb toetades säästvat arengut. 2. Keskkonnaregulatsioon tugevneb ja nihkub üha rohkem, EÜ tasemele, ka järelevalve. 3. PVT on tõstetud võtmerollist “master key” rolli ning öko-innovatiivseid lahendeid püütakse soosingusse viia.4. Ettevalmistustega EÜ tasemel on juba alustatud! Kuidas peaks jätkama Eestis sh järelevalve küsimustes? • Küsimusi palun? • Arvamusavaldusi? • TÄNAN KUULAMAST!

More Related