1 / 14

Kolmas osapool ning pakkujate käitumine

Kolmas osapool ning pakkujate käitumine. Kersti Meiesaar , dots., maj.kand. tervishoiuökonoomika õppetooli hoidja Tartu Ülikooli tervishoiu instituut. Suhtumine kolmanda osapoole rolli (1).

zytka
Download Presentation

Kolmas osapool ning pakkujate käitumine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kolmas osapool ning pakkujate käitumine Kersti Meiesaar, dots., maj.kand. tervishoiuökonoomika õppetooli hoidja Tartu Ülikooli tervishoiu instituut

  2. Suhtumine kolmanda osapoole rolli (1) • Kolmas osapool ehk tervishoiuteenuste eest maksjad peaksid muutuma majanduslikult motiveeritud ostjateks, kes koguvad infor-matsiooni tarbijate vajaduste kohta, planee-rivad kõige kulu-efektiivsemaid meditsiini-lise vahelesegamise viise ning sõlmivad lepinguid kõige efektiivsemate tervishoiu-teenuste pakkujatega

  3. Suhtumine kolmanda osapoole rolli (2) • Tuleb ergutada konkurentsi pakkujate vahel, kus tervishoiuteenuste ostjad on lepingulis-tes suhetes nii teenuste tarbijatega (kindlus-tatutega) kui ka tervishoiuteenuste pakkuja-tega • Nimetatud kaks tihedalt seotud suhtumist on erinevate reguleeritud (juhitud) konkurentsi mudelite aluseks

  4. Raviteenuste ostmisel kasutatavad mehhanismid • Mittevõistlevate pakkujate korral: • ostuotsuste planeerimine, • lepingute sõlmimine, • tulemusele orienteeritud pakkujate tasustamis-meetodid kulude ohjeldamise eesmärgil • Turusuhetest juhinduvad mehhanismid: • valikuline lepingute sõlmimine, • erinevate teenuspakettide ning ergutustasude kasutamine

  5. Erinev lähtepunkt • Lääne-Euroopa arenenud turumajandusriikides on prioriteediks kulude ohjeldamine ning kulu-tõhu-samate otsustuste tegemine (konsensus riski haju-tamise vajaduses ning solidaarsuse tagamises on olemas) • Uutes turumajandusriikides (Ida-Euroopa ja endise NL riigid) pole kulude ohjeldamine veel nii aktu-aalne ning konkurentsi lepingutes kolmanda osa-poolega peetakse eeskätt patsiendi kaitsmise stra-teegiaks (suhtumine võrdsuse nõuetesse pole nii tugev kui Lääne-Euroopas, prevaleerivadvaliku- ning ettevõtlusvabadus)

  6. Turusuhetest juhindumisel: • Ettevõtlusmehhanismide roll selles on vä-hem selge, kuna nimetatud mehhanismide kasutamine on mitmesugustel põhjustel olnud piiratud (eeskätt mure riski valiku (hajutamise) ning meditsiinipersonali vastu-seisu tõttu valikulisele lepingute sõlmimise--le • eelöeldust lähtudes on raske teha kindlaid otsustusi selle kohta, millest alustada

  7. Turusuhete ning reguleerimise vahekord • “Rohkem turusuhteid” ning “rohkem ette-võtlusmehhanismide kasutamist” ei tähenda “vähem reguleerimist” • otsese avaliku finantseerimise ning juhtimi-se osa küll väheneb, kuid avarduvad osa-poolte (pakkujad, teenuste tarbijad) ning samuti järelevalve võimalused.

  8. Riikide jaotus turusuhete vähese arengu korral (1) • Monopsonil põhinev mudel - üks ostja koos omavahel mittekonkureerivate regionaalsete osakondadega, tarbija valik piiratud: Prant-susmaa, Eesti, Ungari, Kazahstan,Läti, Leedu, Sloveenia • Ostjaid (kindlustusi) mitu, kes konkureerivad omavahel (Tšehhi, Saksamaa, Holland, Slovakkia)

  9. Riikide jaotus turusuhete vähese arengu korral (2) • Riigi roll: mõjutada terviseteenuste ostjaid käituma tõeliste ostjatena • Ostjate kaasaminetervishoiuteenuste planeeri-misse, eesmärgiga muuta pakkumise struktuuri patsientide huvides • Selektiivsete lepinguliste suhete osa on reeglina väike

  10. Mis suunas edasi?(1) • UK näide - kvaasi turusuhete arengu käigus on liigutud konkurentsisuhetelt koostööle ostjate ning pakkujate vahel, samuti erine-vate ostjate tegevuse koordineerimisele, koosplaneerimise osakaalu tõusule (esmata-sandi arstide ning kohalike tervishoiutee-nuste ostjate turusurve haiglatele ning sotsiaalteenuste pakkujatele)

  11. Mis suunas edasi? (2) • Uutes turumajandusriikides, kus on reeglina tegemist ühe monopsonistliku tervishoiuteenuste ostjaga haigekassa näol, valitseb samuti suund muutuda informeeritud ostjaks • Siinjuures on oluline valitsuse osalemine initsiaatorina, kuna turusuhted on arenemas • Reguleerimise osa seisneb selles, kuidas stimuleerida ettevõtlusmehhanisme järelevalve ning hindamise kaudu (Saksamaa kui positiivne näide)

  12. Kuluarvestus, hinnad ja kulu-efektiivsus • Kuluarvestuse olulisus pakkujatele, • Hinnad peavad kajastama keskmisi vajalikke kulutusi ning sisaldama kasumit, • Eesti Haigekassa peab vastavalt seadusele korraldama ravikindlustust, tagades ravi-kindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise - ülesannet saab täita järgides kulu-tõhususe printsiipi • Suhetesse haigekassa - raviasutused rohkem koostööd! Pakkujad ootavad tagasisidet, analüüse!

  13. Õpetavad haiglad ja kulud (Kanada Manitoba provintsi näide) • Õpetavad haiglad 1,33 (TÜ Kliinikum) • Urban community 0,94 (keskhaiglad) • Major Rural 0,96 (üldhaiglad) • Intermediate Rural 0,87 • Small Rural 0,88 (kohalikud haiglad) • Multi-Use Rural 1,02 • Northern Isolated 2,11 • Provincial Average 1,00 (Eesti keskmine)

  14. Kirjandust • Regulating entrepreneurial behaviour in European health care systems. Edited by Richard B. Saltman, Reinhard Busse and Elias Mossialos. WHO 2002, 240 lk.

More Related