Download
4 0 tundi haapsalu kutsehariduskeskuses 20 11 a n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Arvuti Algkursus PowerPoint Presentation
Download Presentation
Arvuti Algkursus

Arvuti Algkursus

369 Views Download Presentation
Download Presentation

Arvuti Algkursus

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. 40 tundi Haapsalu Kutsehariduskeskuses 2011.a. Arvuti Algkursus

  2. Arvuti Ergonoomia Ergonoomia Laud ja Tool Klaviatuur ja Hiir Monitor Printer

  3. Arvuti • Arvuti koosneb 2 süsteemist v. komponendist • Arvuti riistvarast (Hardware) • Arvuti tarkvarast (Software)

  4. Arvutisüsteem • sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon) - nende abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, • töötlusseadmed (keskseade, välismälud) - toimub arvutile antud lähteandmete töötlemine, • väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid)- toimub väljundandmete väljastamine

  5. Töökohaarvuti • kuvar • keskseade e. arvuti • klaviatuur • hiir • Võib olla ka (printer) Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt

  6. Arvutihierarhia Arvutihierarhias tuntakse põhiliselt : • pihuarvuti (handheld) - väike, taskusse mahtuv arvuti • sülearvuti (laptop, notebook) - kaasaskantav ja tavaliselt A4-formaadis väikearvuti • lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) - mikroarvuti universaalse töökohaarvutina (bürooarvutina) • tööjaam (workstation) - miniarvuti suurte andmemassiivide kiireks töötlemiseks (nt graafiline tööjaam) • suurarvuti (mainframe) - võimas arvuti suurettevõtetele või teadusliku uurimistöö tarbeks.

  7. Tarkvara • Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud)

  8. Arvuti Riistvara Arvuti enda sisemus Arvuti Riistvara

  9. Arvuti enda sisemus • Protsessor • Emaplaat • Mälu • Videokaart • Kõvaketas • Helikaart • Võrgukaart • Toiteplokk • CD-ROM, DVD-ROM • FLOPPY seade (tänapäeva arvutitel enam mitte) • ID-kaardi lugeja

  10. Protsessor • Protsessor - (CPU - Central Processing Unit) Protsessor on arvuti "süda", mis tegeleb otseselt arvutamisega. Protsessor töötleb temasse sisestatud andmeid ja väljastab tulemusi. Selle tulemuseks ongi kõik see, mida me arvuti abil teostada saame. Suuremad protsessorite tootjad Intel ja AMD. Protsessori kiirust määrab taktsagedus (Hz) - mis määrab ära kui mitu algtaseme käsku suudab arvuti või mikroprotsessor sekundis täita. Mida kõrgem taktsagedus, seda kiirem arvuti/protsessor. Praegused taktsagedused on juba GHZ - s

  11. Emaplaat • Emaplaat - (motherboard, mainboard) Emaplaat - on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm.

  12. Mälu • Mälu - e. RAM (Random Access Memory) Operatiivmälu on mõeldud arvuti tööprotsessis tihti kasutatavate andmete ajutiseks jäädvustamiseks. Mälu tähtsamateks parameetriteks on mälu maht MB (mega bait) ja ka mälu kiirus (MHz).

  13. Videokaart • Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. (Videokaardi parameetrid on siis mälu maht MB ja mälu töö kiirus Mhz).

  14. Kõvaketas • Kõvaketas– HDD Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade. Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Tänapäeval levinud ketta ühendus tüübid IDE , ATA, SATA ja ka SATA2. Kõvaketta parameetrid (andmemaht GB, ketta pöörlemiskiirus rpm ,vahemälu MB ja ka sata ketastel on andmeedastus kiirus Gb/s).

  15. Helikaart • Helikaart - (Sound Card) Kui tahate, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks ja nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programmides midagi jutustaks, siis peate endale hankima helikaardi (tänapäeva arvutitel on juba helikaart olemas) Enamus helikaarte on 16 või 32 bitised. See tähendab, et 16 bitine kaart käsitleb 16 andmebitti ühe korraga. Mida rohkem andmebitte helikaart korraga käsitleda suudab, seda parem on heli kvaliteet.

  16. Võrgukaart • VõrgukaartehkNIC (Network interface card, inglisekeelesnimetatakseveel ka network card, network adapter) on seade, mille kaudusaabarvutiühendadaarvutivõrku. Näitekssaabsinnakülgeühendadamodemi, ruuteri, switchivõiteisearvuti. On olemas ka traaditavõrgukaardid, millegasaabarvutiühendadatraaditavõrku (WiFi). VõrgukaartidentifitseeritaksetemaMAC-aadressijärgi

  17. Toiteplokk • Toiteplokk Toiteplokk on seade, mis muudab saada oleva elektrienergia tarbijale e. arvutile sobivaks. Toiteploki tüübid AT ja ATX. Majapidamises on saada 220 V 50Hz vahelduvpinge, aga arvutid vajavad + ja - 5V, + ja - 12V stabiliseeritud pinget.

  18. Välised Mäluseadmed • CD, DVD seadmed • Disketid seadmed • Mälupulgad

  19. CD-ROM, DVD-ROM • CD-ROM • DVD-ROM

  20. FLOPPY seade • FLOPPY seade

  21. USB pulk e. mälu pulk • Mälupulgad ja mälukaardid sobivad inimesele, kellel on vaja andmeid kaasas kanda ja neid mitmel pool lugeda ning muuta • Mälupulga mahutavused 64MB, 128MB, 256MB, 512MB, 1GB, 2GB , 4GB , 8GB , 16GB

  22. Sisendseadmed • Klaviatuur • Hiir • Scanner • Mikrofon

  23. Klaviatuur • Klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks

  24. Hiir • Hiir - kui elektrooniline "nimetissõrm" Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda

  25. Skänner • Skänner Paberkandjal olevate materjalide (tekstide, piltide) arvutisse digitaalsel kujul saamiseks

  26. Mikrofon • Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks.

  27. Väljundseadmed • Monitorid • Printerid • Kõlarid

  28. Monitor • Monitor Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile “öelda”. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid. Monitorid jagunevad kaheks on CRT e. kineskoop monitorid ning LCD e. vedelkristall ekraaniga monitorid. Monitorid on tavaliselt 12-23 dollise diagonaaliga Tähtsamad parameetrid on Monitori diagonaal, rezolutsioon ja sagedus

  29. Printer • Printer Arvutis digitaalsel kujul oleva materjali kandmiseks paber andmekandjale. Printerite liigid: nõelprinterid, termoprinterid, laserprinterid, juga e. tindiprinter

  30. Tänan kuulamast!!! Tänan kuulamast!!!