Download
arvuti siseelu n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Arvuti (siseelu) PowerPoint Presentation
Download Presentation
Arvuti (siseelu)

Arvuti (siseelu)

258 Views Download Presentation
Download Presentation

Arvuti (siseelu)

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Arvuti(siseelu)

  2. Protsessor • Arvuti põhiosa on protsessor ehk "süda" • Protsessor juhib kogu arvuti tööd • IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid • Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (MHz)

  3. PROTSESSORID

  4. Mäluseadmed • Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme • Mälu mahtu mõõdetakse baitides • Vähim mäluühik on bitt • 1 bait=8 bitti • 1024 baiti = 1 KB (kilobait) • 1024 KB = 1 MB (megabait) • 1024 MB = 1 GB (gigabait) • Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt 1 bait

  5. Operatiivmälu • ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine • Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus • Uuemad programmid nõuavad 32 MB ja enam töömälu • Operatiivmälu töö kiirendamiseks on arvutitele lisatud vahemälu e. Cache(128 KB või 256 KB

  6. RAM

  7. Püsimälu • ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda • Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. • Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib

  8. ROM

  9. Välismäluseadmed • kõvaketas (Hard disc) • pehmeketas ehk diskett (Floppy disc) • optiline ketas (Compact disc) - seda loevad CD-ROM ja CD-R seadmed ning DVD-seadmed • magnetoptiline ketas - mahutab sadu kordi rohkem infot kui diskett

  10. Kõvaketas • Kõvaketas asub arvutikorpuse sees • Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB • Kõvakettale salvestamine on kiire • Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad • Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast

  11. KÕVAKETAS

  12. Pehmeketas • Diskett on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks • Selle kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade • Kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga ja 1.44 MB mahutavusega diskette • Diskette tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest

  13. DISKETT ja DISKETISEADE

  14. CD(DVD)-ketas • CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade • DVD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema DVD-ROM • Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis • Uuematel arvutitel loevad seadmed juba kiirusega 52 x 150 = 7800 KB sekundis

  15. CD-ROM

  16. Emaplaat • Ühendab kõik arvuti komponendid tervikuks • Kujutab endast plaati, millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad, kettaseadmete pistikud jpm.

  17. 1. Protsessori pesa (socket) Mälumoodulid  (vt ka Mälu) 2. Mälukiip, milles asub emaplaadi püsimälu, nn. ROM (Read OnlyMemory)- selles sisalduvad käsud mis arvutile käivitamise ajal hinge sisse puhuvad 2a ja 2b - mälukiibid, mis juhivad emaplaadi nn. põhja- ja lõunasilla (north ja south bridge) tööd. 3. Pesad muutmälu, nn. RAM (Random Access Memory) kiipide jaoks- selles asuvad töödeldavad andmed arvuti töö ajal. http://www.zone.ee/arvutikasutajaabi/emmetutvu.htm

  18. Pesad  laiendkaartide jaoks - erinevad pesad on erineva andmeedastuskiirusega. 4. AGP - kiire ühendus, tavaliselt kasutatakse videokaardi jaoks 5.PCI - väiksemat kiirust nõudvate laiendkaartide, nt. helikaart, sisemine modem, võrgukaart, TV ja raadiokaart, 6.ISA - aeglane ühendus, vajalik vanemate seadmete ühendamiseks. Uutel emaplaatidel selliseid siine enam pole http://www.zone.ee/arvutikasutajaabi/emmetutvu.htm

  19. 7. Kettaseadmete pistikupesad. Suuremad on nn. IDE (IDE1 ja IDE2) pesad kõvaketaste ( ja CD- seadmete jaoks, väiksem disketiseadme ühendamiseks. 8.Kontaktid välisseadmete ühendamiseks, vt. arvuti korpuse tagantvaade 9. Emaplaadi toitepistikud. 10. Aku emaplaadi toitmiseks ajal, mil arvuti on välja lülitatud. 11. Lülitite ja indikaatorite ühenduskontaktid. http://www.zone.ee/arvutikasutajaabi/emmetutvu.htm

  20. Monitor • Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart • Monitoripildi kvaliteedi määrab kaadrilaotussagedus (mõõtühik Hz) • Kaadrilaotussagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse • Mõõdetakse ka ekraani diagonaali • See mõõt märgitakse tollides • Levinuimad mõõdud: on 15'', 17'', 19'', 21''

  21. MONITORID

  22. Monitor • Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart • Videokaart mõjutab tunduvalt pildi kvaliteeti • Paremad monitorid on lameda ekraaniga • Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi

  23. VIDEOKAART HELIKAART

  24. Tänan tähelepanu eest!