1 / 17

Korpusest tulenev ja korpuspõhine keeleanalüüs Pille Eslon (Tallinna Ülikool)

Korpusest tulenev ja korpuspõhine keeleanalüüs Pille Eslon (Tallinna Ülikool). III sügisseminar Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid 13. november 2008, Tallinn. Keelemuutused. Kontaktsituatsioonis tekkinud analoogia mudelkeele konstruktsioonidega

vivien
Download Presentation

Korpusest tulenev ja korpuspõhine keeleanalüüs Pille Eslon (Tallinna Ülikool)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Korpusest tulenev ja korpuspõhine keeleanalüüsPille Eslon (Tallinna Ülikool) III sügisseminar Korpusuuringute metodoloogia ja märgendamise probleemid 13. november 2008, Tallinn

  2. Keelemuutused • Kontaktsituatsioonis tekkinud analoogia mudelkeele konstruktsioonidega • Analoogiale tuginev keelesisene areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis • Probleem: kuidas neid nähtusi eristada?

  3. Näiteid (1) 1.Ebatüüpiline sõna- ja vormikasutus • Peep Nemvalts “Alaleütleva alluturetked võõrale alale” (ettekanne Muutuva keele päeval 16. nov. 2007) • Ühed naudivad mängimisest (millest?) ~ mängimist (mida?) • Tšekk sarnanes kütusearvele (millele?) ~ kütusearvega (millega?) • Inimesed siia (kuhu?) ~ siin (kus?) puhkamas ei käi Malli kopeerimine: люди сюда (куда? = kuhu?)неходят

  4. Näiteid (2) 2.Sõna- ja vormivariatiivsus • Partitiivi “allutusretked” genitiivse ja nominatiivse objektnoomeni aladele • Vitali kohta rakendati lähenemise keeldu (Kanal 2: Reporter) ~ Vitali suhtes rakendati lähenemiskeeld • Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (Kanal 2: Reporter) ~ Noored lõpetavad siin gümnaasiumi • Ta mõistis vanema munga käitumist hukka (Vikerraadio: hommikupalvus) ~ Ta mõistis vanema munga käitumise hukka • Hispaania alistas Venemaa koondist 4 : 1 (ETV: Sport) ~ Hispaania alistas Venemaa koondise 4 : 1

  5. Muutused • Muutused sõnade valentsimustrites • Tingitud morfoloogilistest teguritest ja nihetest verbide, nimisõnade, adjektiivide argumendistruktuuris • Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus • Muutused käändevormide kasutamisel • Käändeparadigma lühenemine, käändevormide funktsionaalse potentsiaali avardumine, võimalik üleminek grammatilisteks markeriteks jne • Partitiivi ülekasutus (tungib ka nominatiivi-genitiivi aladele) • Kuid ka nominatiiv tungib genitiivi ja partitiivi aladele

  6. Põhjustest (1) • Mudelkeele mallide ülevõtmine ja analoogiapõhine kasutamine – kontaktsituatsioonis tekkinud keelemuutus (Heine, Kuteva 2003, 2008; Aikhenvald 2007: 1-66): люди сюда (куда?)неходят inimesed siia (kuhu?)ei käi Noored lõpetavad siin gümnaasiumit (mida? partitiiv) • Naumova 2006: karjala murdekeeles on partitiivi hakatud kasutama totaalobjektina juhul, kui objektnoomen tähistab elus olendit; venepärasused verbide rektsioonimustrites; verbirektsioon on muutunud varieeruvaks jne

  7. Põhjustest (2) • Keelesüsteemi sisemine analoogiapõhine areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis (1) • Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus; väiksemgi tähendusnüanss loob uue võimaluse objektnoomeni markeerimiseks • Eestlased röövisid Soomes jälle ühte kullaäri (mida? partitiiv) ~ ühe kullaäri (mille? genitiiv) röövima = ´paljaks, tühjaks tegema´ objektnoomen eluta neid juhtumeid on olnud, oli äsja ja saab veel olema • Eestlased röövisid Soomes jälle ühe immigrandi (kelle? genitiiv) ~ ?ühte immigranti (keda? partitiiv) röövima = ´endaga kaasa viima, ära röövima´ objektnoomen elus tegevus on finaalne, immigrant on ära röövitud

  8. Põhjustest (3) • Keelesüsteemi sisemine analoogiapõhine areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis (2) • Vaiss 2004: 65 > aspektverbide klassi laienemine • Partitiivverbid (46,2% lihtverbid ja 7,1% ühendverbid) – 26% potentsiaalselt aspektverbid, st võivad olla kasutatud ka perfektiivsetena • Perfektiivverbid (9,4% ja 78,4%) – 62,5% ja 24,8% võivad olla kasutatud partitiivse objektiga • Aspektverbid (15,9% ja 7,8%) • Mitmeti mõistetavad (objektnoomeni käändevalik oleneb verbi tähendusest, mille talle kontekst annab) – 28,5% ja 6,7%

  9. Näide 1: avaratähenduslik tuumverb ajama • Mure ajas kalurinaist ~ kalurinaise randa • Kasutatud aspektverbina • Sõrm ajab tabeliridu • Kasutatud partitiivverbina • Jooksmine ajas südame kloppima • Kasutatud perfektiivverbina

  10. Näide 2: vastandus sünteetiline / analüütiline verb • Tülitsema / tülli minema; nõustuma / nõusse jääma, nõus olema; tervenema / terveks saama; soojendama / soojaks tegema jt: • Haavad tervenevad, tervenesid, on tervenenud, olid tervenenud • Mees terveneb, tervenes, on tervenenud, oli tervenenud // Mees saab terveks, sai terveks, on terveks saanud, oli terveks saanud Mõningad verbisufiksid • -tse-, -ne-, -uta-, -ata- jt Morfoloogilised ajavormid Nt hilines – опаздывал jäi hiljaks – опоздал*

  11. Adekvaatne seletus (1) • Kuidas saada adekvaatne tulemus? • See on küsimus uurimismeetoditest ja suundadest • Uurimissuuna valik • Korpusest tulenev uurimine: uurija laseb ennast korpusel juhtida (loomulikud muutused) • Korpusest tulenev ja erinevaid keelevariante võrdlev analüüs • Korpuspõhine keeleanalüüs: kindlaks teha sõna- ja vormisageduse, saada statistilisi andmeid sõna, lause, teksti pikkuse kohta, korrektse / ebakorrektse keelekasutuse vahekorra kohta, sõnade vahelised semantilised ja grammatilised seosed jne

  12. Adekvaatne seletus (2) • Erinevate uurimismeetodite integreerimine • Võimalus saada ühe ja sama asja kohta ülevaade erinevaid analüüsimeetodeid kasutades (nt WST 5,0 + süntaksianalüsaator + statistiline analüüs) • Piisavalt suur korpusaines – representatiivsus • Nt käändevormide uurimisel 7000 seitsmest sõnavormist koosnevat konkordantsirida • Küsimus oluline monitorkorpuste puhul

  13. Adekvaatne seletus (3) • Eristada kahte asja: keeleüksuse sagedus ja produktiivsus • Käändekasutust uurides on silmas peetud • Vormisagedust (korpuse vormistatistika) • Konstruktsiooni produktiivsust, milles üht või teist käändevormi on eelistatud kasutada • Andmete võrreldavus • sama keele erinevates kasutusvariantides (kirjakeel, murdekeel, õppijakeel jne) – omab heuritilist tähendust • erinevatel ajaperioodidel – näitab arengutendentsi

  14. Näide 3 • Grammatiliste käänete vormistatistika EKI korpuses ja Eesti vahekeele korpuses • Grammatiliste käänete vormistatistika erinevatel ajaperioodidel • Kõik loomulik on keelele tüpoloogiliselt omane ja seotud sagedasemate ning markeerimata keeleüksustega • Lees 2004: 17.-18. saj. Piibli tõlgetes lõuna- ja põhja-eesti murretes on ülekaalus partitiiv (89,5% ja 69,2%) • 1924. a. tehtud A. Kivi “Seitsme venna” tõlkes on partitiivi ülekaal kahanenud – 64,7% • Aastal 2008 EKI korpuses – kerge nominatiivi ülekaal; partitiiv teisel kohal • Sama tendents soome keeles

  15. Näide 4 • Nelja sagedama nimisõna (inimene, sõna, elu, aeg) grammatiliste käänete vormisageduse võrdlus EKI korpuses ja EVKKs (vt käsileht Tabel 1) • Käändevormide eelistused produktiivsetes konstruktsioonides ja nende leksikaalgrammatilistes variantides: EKI korpuse ja EVKK andmete võrdlus

  16. Järeldus • Analoogia noomeni- ja verbivormide funktsionaalse potentsiaali vahel • Verbi leksikaalgrammatilise süsteemi amorfsus kutsub esile noomeni funktsiooonide ümbermõtestamise, mille aluseks on analoogia • Ruumiline terviklikkus / selle puudumine • Tegevuse ajaline kindlapiirilisus / selle puudumine • Keele süsteemisisene kompensatoorsus üldise grammatisatsiooniprotsessi käigus • Paratamatu ja loomulik protsess lihtsustumise suunas

  17. Kirjandust 1. A i k h e n v a l d, A. Y. 2007, Grammars in contact: A cross-linguistic perspective. – Grammars in contact: A cross-linguistic typology, Oxford, 1-66 (First publ. 2006). 2. H e i n e, B., K u t e v a, T. 2008, Constraints on contact-induced linguistic change. –Journal of language contact – THEMA series 2. Language contact and the dynamics of language: Theory and implications, 57-89. http://www.jlc-journal.org 3. --- 2002, On the Role of Context in Grammaticalization. – New Reflections on Grammaticalization, Amsterdam – Philadelphia, 83-101. 4. L e e s, A. 2004, The case of the object in Early Estonian and Finnish Texts. – Proceedings of the 2004 conference of the Australian Linguistics Society. 5. Н а у м о в а, М. 2006, Глагольное управление в ливвиковском наречии карельскогоязыка. Автореф. дис. ... канд. филол. наук, Петрозаводск. 6. V a i s s, N. 2004, Eesti keele aspekti väljendusvõimalusi vene keele taustal. Magistritöö, Tallinn.

More Related