1 / 34

Astronoomia instrumendid (optilised teleskoobid)

Astronoomia instrumendid (optilised teleskoobid). Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee. Teleskoop. Teleskoopideks nimetatakse kaugete objektide vaatlemiseks määratud optilisi instrumente.

overton
Download Presentation

Astronoomia instrumendid (optilised teleskoobid)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Astronoomia instrumendid(optilised teleskoobid) Mario Mars Tallinna Tähetorn mars@staff.ttu.ee

  2. Teleskoop • Teleskoopideks nimetatakse kaugete objektide vaatlemiseks määratud optilisi instrumente. • Teleskoobi peamiseks optiliseks osaks on objektiiv, mis on suunatud objekti poole ja annab sellest teataval pinnal – fokaaltasandil, ümberpööratud kujutise.

  3. Teleskoop • Optilise kujutise uurimist võib läbi viia mitmel viisil: • Okulaariga – visuaalsne teleskoop, • Jäädvustada fotoplaadile – fotograafiline teleskoop ehk astrograaf • Salvestada elektrooniliselt - kaamera

  4. Esimene teleskoop • 1608 – Hans Lippershey, patent • 1609 – Galileo Galilei • Kuu kraatrite uurimine • Päikeseplekkide avastamine • Veenuse faaside jälgimine • Jupiteri kuude avastamine • 1610 – Sidereus Nuncius (The Starry Messenger)

  5. Galilei joonis Kuust

  6. Sidereus Nuncius On the 7th day of January…..1610,….when I was viewing the constellations of the heavens through a telescope, the planet Jupiter presented itself to my view, and….I noticed a circumstance which I had never been able to notice before…..namely, that three little stars….were near the planet; and although I believed them to belong to the….fixed stars, yet they made me somewhat wonder, because they seemed to be arranged exactly in a straight line..

  7. Veenuse faasid

  8. Galilei teleskoop • Esimene pikksilm: D~4cm, F~50cm, 3x • Teine pikksilm: D~4,5cm, F~125cm, 34x

  9. Teleskoobiga teostasid enne Galileid astronoomilisi vaatlusi inglane Harriot ja sakslane Simon Mayer, kuid nende vaatlused erilist tähelepanu pole leidnud. • Galilei pikksilma teooria esitas Johann Kepler ja tegi ettepaneku asendada okulaari nõguslääts kaksikkumeraga.

  10. Galilei ja Kepleri teleskoop

  11. Teleskoobi arendus • 17 saj teisel poolel püüti parandada kujutise kvaliteeti ja suurendada suurendust sellega, et pikendati teleskoopide pikkust (selleks et vähendada aberatsioone). • Läätsobjektiivide suurendamisele paneb piiri läätse kaalu ja jäikuse suhe. Nad kinnituvad vaid servast ja hakkavad läbi painduma.

  12. Helveliuse 45m refraktor (D=20cm) 1673

  13. Suurimad läätsteleskoobid

  14. Peegelteleskoop • 1616 aastal koostas itaallane Zuccia lihtsaima peegelteleskoobi skeemi. Objektiiv oli nõguspeegel ja okulaar kumer lääts. • 1663 – Gregori pakkus välja kahe nõgusa peegliga teleskoobi • 1672 – prantslane Cassegrain võttis kasutusele paraboloidi ja hüperboloidi. • 1674 – Hook ehitas Gregori skeemile vastava teleskoobi. • 1672 – võttis kasutusele peegelteleskoobi, mille peegel oli valmistatud peegelpronksist (67%Cu, 33%Sn).

  15. Peegelteleskoop • Optilise skeemi järgi jagunevad refraktorid: • Newtoni süsteem - Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas. • Cassegrain'i süsteem - kõige lühema teleskoobi saab, kui peegeldada valgust tagasi peegli suunas, mille taha pannakse okulaar. • Kuna see süsteem on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad.

  16. 39x, 1671

  17. Peegelteleskoop • Reflektorid hakkasid kiiresti levima tänu oma lihtsusele. • Peeglite läbimõõtu suurendati pronkspeeglite ajastu lõpuks küündis sisendava 182 cm. • Puuduseks on kiire pronksi tuhmumine, sfääriline aberatsioon, monteeringute mittetäiuslikkus ja peegli deformatsioonid.

  18. Lord Rossi 182cm, 1845

  19. Mitmekomponendilised objektiivid • 1733 aastal soovitas Hall kroon- ja flintklaasist kaheläätselist objektiivi. Seda võimaldas eelkõige asjaolu, et suudeti teha suurema murdumisnäitajaga flintklaasi sorte. • 1742 tõestas Euler, et erinevast materjalist läätsede kombineerimisega on võimalik kaotada kromaatilist aberatsiooni. • 1758 valmistas Dolland esimese kroon- ja flintklaasist koosneva akromaatilise objektiivi.

  20. Peegel-lääts teleskoobid • 1929. aastal ehitas Bernhard Schmidt valgusjõulise teleskoobi. Mis on vaba koomast, astigmatismist ja on samaaegselt suure vaateväljaga.

  21. Meniskteleskoop • Maksutovi süsteem 1941.

  22. Peegel-lääts teleskoop • Schmidt – • valmistati ajaliselt varem • suuremad kui Maksutovi teleskoobid • kvaliteetsed taevakaardid • suure valgusjõuga • Maksutov – • meniskteleskoop on lühem • sfäärikujulist meniskit on lihtne valmistada • menisk peab täpselt paiknema peegli suhtes • peegel on Schmidti teleskoobist väiksem • suure diameetriga meniskeid on raske teha

  23. Peegelteleskoopide teine põlvkond • Enamus nendest põhineb Cassegraini optilisele skeemile või selle modifikatsioonidele. • Kudee (coudé - painutatud) fookus. Kasutatakse kõigi nende süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale.

  24. Aberratsioonid Aberatsioon on optilise süsteemi mittetäiuslikkusest tingitud kujutise moonutus. • Sfääriline aberratsioon. • Kromaatiline aberratsioon. c) Kooma d) Astigmatism

  25. Sfääriline aberratsioon

  26. Kromaatiline aberratsioon

  27. Kooma

  28. Kõrvaldamine

  29. Aberratsioonid • Selleks, et optika oleks vastavuses teoreetilistele parameetritele, peab teleskoobi optika valmistamise täpsus olema: • Üksikpeegel 1/8 lainepikkust • Kaks peeglit 1/16 lainepikkust • Üksik lääts 1/4 lainepikkust • Kaheläätseline 1/8 lainepikkust • Liimitud kaheläätseline 1/4 lainepikkust • Kontrollpeegel 1/20-1/50 lainepikkust

More Related