1 / 22

Sigade Aafrika Katk (SAK)

Sigade Aafrika Katk (SAK). Lõuna regionaalse kriisikomisjoni erakorraline istung 15.08.2014 TARTU. Väga kontagioosne , ägedalt kulgev, eriti ohtlik sigade viroos Viirusele on vastuvõtlikud kõik sugukonna Suidae liigid Euraasias ,Aafrikas ja Ameerikas.

vanna
Download Presentation

Sigade Aafrika Katk (SAK)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sigade Aafrika Katk (SAK) Lõuna regionaalse kriisikomisjoni erakorraline istung 15.08.2014 TARTU

  2. Väga kontagioosne, ägedalt kulgev, eriti ohtlik sigade viroos • Viirusele on vastuvõtlikud kõik sugukonna Suidae liigid Euraasias ,Aafrikas ja Ameerikas. • Teisedloomaliigid ja inimene ei ole haiguselevastuvõtlikud. • Nakkusallikas haige siga, haiguse läbi põdenud siga. • Viirust eritatakse kõigi sekreetide ja ekskreetidega • Levib kiiresti sigade populatsioonis, otse (oronasaalne) või kaudse kontakti teel ( saastunud sööt ,nakatunud liha sisaldavad toidujäätmed, joogivesi , inventar, transport, veterinaarsed protseduurid, korjused, tapajäätmed.) • Viirus väga vastupidav ,talub madalaid ja kõrgeid t* , keskkonna ph kõikumisi (3,9-11,5) säilib loomakorjustes kuni 2 kuud, nakkusvõimeline roojas kuni 11 päeva, külmutatud lihakehas aastaid, mullas ning, puit- metall-, kivipinnases üle 6 kuu;

  3. Looduslik reservuaar pehme puuk (Ornithodorosmoubata)- Eestis ei esine • Haigust võivad edasi kanda ka verdimevad putukad • Esmakordne kirjeldus 1903 Lõuna-Aafrikas. • Alates 1957 Euroopas; 2007 Taga-Kaukaasia • Alates 2009 levib nii kodu, kui metssigade populatsioonis Venemaal • Momendil levib haruldane II genotüüp- üliäge vorm, surm ilma kliiniliste haigustunnusteta; • Puudub vaktsiin

  4. Riski ohjamine • Seadusandlikud ennetusmeetmed • Loomade- ja loomsete saaduste impordi/kauplemise kontroll • Vältida kodusigade kontakti metssigadega • Mitte sööta toidujäätmeid ( rahvusvaheline transport; isiklikuks otstarbeks kaasa toodud • Bioohutusmeetmete täitmine (derat. desinsekts., desinf., inimeste ,transpordi liikumine farmi ja selle territooriumile) • Täiendavad nõudmised loomaveokitele 48H maal , transpordi dokumentaalselt tõestatud pesu/deso EV territooriumil )

  5. Tegevused taudipuhangul • Riiklik Loomatauditõrje Komisjon ( RLTTK) • Moodustab põllumajandusminister VTA peadirektori ettepanekul • Tööd juhib VTA peadirektor • Situatsioonplaani elluviimine ja koordineerimine • Juhendab ja jälgib KLTTK tööd • Suhtlen meedia ja pressiga • Suhtleb politseivõimudega konkreetsete õigusmeetmete • ( n. liikumispiirangud) rakendamise tagamiseks • Informeerib EL liikmesriike, OIE`d jt. taudipuhangust • Suunab taudi likvideerimiseks eraldatud riiklikke ressursse • Taudikahju hüvituste taotluste läbivaatamine

  6. Kohalik Loomatauditõrje Komisjon (KLTTK) • Moodustab maavanem veterinaarkeskuse juhataja ettepanekul. • KLTTK- ,karantiin, epidemioloogiline uurimine, ohustatud-järelevalvetsoon, loomatauditõrje menetluste koordineerimine, rakendamine, kontroll • Taudipunkti varustamine piisava inim- jm. ressursiga • Suunab loomi tapale, korraldab korjuste käitlemist saastunud inventari kahjutustamist/hävitamist, deso, pesu, edastab infot olukorrast • KLTTK tööd juhib veterinaarkeskuse juhataja

  7. Koostöö erinevate ametkondade vahet taudi tõrjumisel • KOV`id, PPA, Päästeamet, KKI, KKA, TKA , Maanteeamet jt. loomatauditõrjest osa võtvate institutsioonidega. • Päästeamet- tehnika taudikolde likvideerimisel tekkinud saastunud materjali ja korjuste hävitamisel. • PPA- järelevalve loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis, ohustatud-ja järelevalvetsoonis, transpordi liikumise järelevalve. • Maanteeamet- liikluse ümberkorraldamine, tõkete paigaldamine. • KKI- loomataudi tõrje metsloomade populatsioonis • KKA-matmis- ja põletuskohtade kindlaksmääramine

  8. TKA- taudist tulenevate terviseohtude kõrvaldamine • RKM- põletusmaterjal

  9. Tegevused taudikoldes • Hukatakse kõik sead!! • elektriline hukkamine (südame seiskamisega) sobilik vanemate sigade puhul • CO2 manustamine ( gaasisegus vähemalt 40% süsinikdioksiidi ) - sobilik suurema hulga loomade hukkamiseks. • Surmav süst- ( T61,Dorminal 20%) sobilik vähese hulga sigade puhul • Löök pähe (põrsad eluskaal kuni 5 kg) • Tapmine tulirelvaga (erandkorras)

  10. Korjuste hävitamine vastavalt ( EÜ)1068/2009 • Vältida SAK viiruse mistahes levikut; • matta kohapeal- kui vedu lähimasse käitlemisettevõttesse suurendab terviseriske ja ületab ettevõtte töötlemisvõimsuse. • põletamine- Avapõletamine hoonest eemal, Päästeameti järelevalve all ( põletusmaterjal puit, põhk) Põlemisjäägid matta .

  11. Taudipunkti deso/pesu • Peale sigade hukkamist deso 24h toimima • Mehhaaniline puhastus, pesu, uhtmine veega deso -7 ööpäeva seisma • Pesu, uhtmine veega, deso, 24h toimima • Veelkord uhtmine veega • Sigala ümbrus- kõvakate -deso 2X24h vahega • Muu pinnas künda ja 1X deso • Läga- 60 päeva seisma • Sõnnik- deso +kas 42 ööpäeva seisma või põletada

  12. Karantiini lõpetamine taudipunktis • 40päeva pärast taudipunkti lõppdesinfektsiooni maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul. • Tingimused hoonete taasasutamisel • Taudipunktis olnud seakasvatusettevõttesse ei tooda sigu enne 40 päeva möödumist ettevõttes lõpetatud puhastus-, deso- ja vajadusel desinsekteerimistoiminguid. • Taudikahjude kompenseerimine • Loomapidajale hüvitatakse LTTS-s, Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul korras ja määras kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega seoses tekkinud järgmine kahju- • - ettekirjutuse alusel tapetud s.h kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus;

  13. -Ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda väärtus Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert ( PõM 2.02.2010.a. määrus nr 6 „ Nõuded eksperdi arvamusele ja looma , sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord“

  14. Abinõud SAK`i diagnoosimine metssigadel • Taudistunud ala määramine- epidemioloogiline uurimine. • Kõik surnud või kütitud metssead uuritakse SAK`ile • Leitud korjused põletatakse leidmise paigas/kütitud metssigade liha säilitatakse kuni uuringutulemuste selgumiseni. • Nakatunuks osutunud metssea liha säilitusruum ja kokkupuutunud esemed jms. desinfitseeritakse vastavalt ettekirjutusele. • Kehtestatakse ohustatud tsoon , kontrollitakse 7 päeva jooksul tsoonis asuvaid sigalaid. • VTA kohaliku asutuse juhil on õigus vajadusel kehtestada lisakitsendusena taudistunud alal jahipidamise keeld metssigade söötmise keeld

  15. Alates 25.07.2014 on VTA peadirektori kk-ga • kogu EV territooriumil keelustatud kodusigade ja farmis • peetavate metssigade pidamine välitingimustes. • 31.07.2014 komisjoni rakendusotsus, millega muudetakse 2014/178/EL lisa ,kehtestatakse 40 km puhvertsoon peadirektori kk nr.122 kõigi rakendusotsuse lisa 1 punkti 1 lõikes b loetletud Eesti piirkondades asuvate sigade pidajana registreeritud isikute teavitamine rakendusotsusega kehtestatud meetmetest. • Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib kõiki sigade pidajana registreeritud isikuid, fikseerides kontrollaktiga ära sigade arvu, kliinilise ülevaatuse tulemuse, bioohutusmeetme ja loomade väljaspidamise keelust kinnipidamise, tauditeadlikkuse tõstmine

  16. 10.07.2014 seisuga teostatud SAK`ile kogu Eestis 802 seroloogilist uuringut ja 438 viroloogilist uuringut, kokku 1240. Neist metssigadel 236 serol ja 184 virol (kokku 420 uuringut). Kodusigadel vastavalt 566 ja 254 uuringut (kokku 820 uuringut). Kokku uuritud 236 metssiga ja 566 kodusiga. https://kls.pria.ee/kaart/

  17. STOPP SAK

More Related