1 / 24

KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID

KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID. Mai, 2007. Alus: Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 60 Alates 01.01.2006. Hüdrotehniliste rajatistega seotud probleemid.

Download Presentation

KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID Mai, 2007

  2. Alus: Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 60 Alates 01.01.2006

  3. Hüdrotehniliste rajatistega seotud probleemid • Aegna saare sadama ja sellega kaasnevate infrastruktuuride väljaarendamine • Pirita muuli korrastamine • Pirita jõe parem kallas • Pirita rannavalli korrastamine • Piritalt Russalkani oleva kaldarajatise rekonstrueerimine • Linnahalli kai ja selle akvatoorium – seisundi uuring ja rekonstrueerimine • Patarei sadama passistamine • Kiirlaevade lainete mõju Aegna saare sadamale

  4. Pirita jõe paremkallas

  5. Jaanuar, 2005 Aegna sadam

  6. Jaanuar, 2005 Kalavälja tee / Aegna

  7. Kaldakindlustus Russalkast Pirita TOP-ini

  8. Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid • Üks kiirlaevade põhjustatud probleeme on liiklusohutuse vähenemine. Piiratud nähtavuse korral on kiirlaevad eriti ohtlikud väikelaevadele ning oht on seda suurem, mida kitsam on veetee ja mida intensiivsem on laevaliiklus.

  9. Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid • Teine probleem on seotud kiirlaevade tekitatavate käigulainetega, mille iseloom sõltub laeva tüübist, suurusest ja võimsusest. Täiskiirusel sõitva tiiburi kere vett ei puutu ning aluse tiibade tekitatud käigulained piirduvad vaid väikese veepinna tõusu ja langemisega tiiva kohal ja taga. Sellest tuleneb vaid tühine põiklainetus, mis peatselt sumbub, mistõttu tiiburite käigulained muret ei tee.

  10. Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid • Suure veeväljasurvega kiirlaevade käigulained on hoopis teistsugused. Kuigi nende tekitatav põiklainetus ei ole kuigi suur, tekitavad probleeme laeva külgsuunas levivad käigulained e külglained.

  11. Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid • Kiirlaevade põhjustatud lainevallide tekkimist ja omadusi on põhjalikult uurinud TTÜ teadlased, eriti prof Tarmo Soomere

  12. Kiirlaevade käigulainete mõju Kiirlaevade käigulained e lainevallid: • lõhuvad rannikut; • avaldavad häirivat mõju merepõhjale, taimedele, kalakoelmutele ja kalavarudele ; • mõjutavad majanduskeskkonda – sadamate ja muude vesiehitiste rajamist ja toimimist ning muude mereäärsete ettevõtete töötingimusi; • mõjutavad sotsiaalset keskkonda – inimesi, kes kasutavad rannikut või elavad ranniku lähedal; • mõjutavad tehiskeskkonda ja tehisobjekte – sadamaid, kaldakindlustusi, sadamas seisvaid laevu jms.

  13. Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid • Kiirlaevade mõju avaldub ka Tallinna lahes, kus mõju piiramise vajadus ja võimalused on päevakorras olnud suurte kiirlaevade ilmumisest peale.

  14. “Kiirlaevade poolt tekitatud lainetuse mõju Tallinna lahe rannikule” Esimene katse hinnata käigulainete mõju tehti Eesti Mereakadeemias, kus aastal 2001 valmis Kristi Selmeti diplomitöö “Kiirlaevade poolt tekitatud lainetuse mõju Tallinna lahe rannikule” (juhendajad Heino Levald ja Tarmo Soomere). Selles töös kirjeldati probleemide olemust ja mitmekesisust ennekõike majanduslikust aspektist lähtudes ning tehti eeluuring lahenduste leidmiseks.

  15. “Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused” 2001 aastal algas TTÜ Meresüsteemide Instituudis uuring teemal “Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused”. Selles töös pöörati tähelepanu kiirlaevalainetuse matemaatilis-teoreetilistele uuringutele, lainetuse mõõtmisele, taustauuringutele ning kiirlaevalainete mõjul toimuvatele geofüüsikalistele rannikuprotsessidele.

  16. “Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused” • Uuringu tulemusena leiti, et ehkki mõnda tüüpi kiirlaeva täiskäigul sõitmine tekitab loodusliku lainetusega võrreldes palju pikemaid ja suurema energiaga käigulaineid (kõrgus kuni kaks meetrit), ei ole nende mõju rannikuprotsessidele võrreldav tormilainete omaga ning et mingeid piiranguid ei ole vaja kehtestada.

  17. Momendi seis Etteheited kiirlaevalainete häiriva ja ohtliku mõju kohta jätkuvad. Sageli kaevatakse, et kiirlaevade käigulained ei lase väikesadamaid ega väikelaevu ohutult kasutada ega hoida, mõjutavad sadamas seisvaid laevu, hüdrotehniliste tööde tegemist rannikul ja sadamates ning laevade dokkimist laevaremonditehases, rääkimata mõjust kalavarudele ja kalapüügitingimustele.

  18. Uuringute vajadus On vaja selgeks teha: • kui suur on kiirlaevalainete tekitatav kahju ja ohtlikkus; • kas Tallinna lahel on vaja piirata kiirlaevade sõidukiirust; • millist tüüpi laevade sõidukiirust ja kus tuleks piirata; • kui suured peaksid piirkiirused olema; • kuidas mõjutab sõidukiiruse piiramine reisilaevandust; • milline võiks olla kõiki osapooli rahuldav lahendus.

  19. Uuringute vajadus Nendele küsimustele on võimalik vastuseid saada vaid siis, kui mingi huvitatud organisatsioon või ühendus tellib kogu probleemi hõlmava kompleksuuringu. Kokku tuleb koguda ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute avaldused tekitatud kahju kohta ning kirja panna laevaoperaatorite seisukohad.

  20. Uuringute vajadus Seejärel on vaja kogutud materjal üldistada ning selle alusel sõidupiirangute suhtes kokku leppida. Kui sellega ei tulda toime, tuleb materjal esitada pädevale organile otsuse langetamiseks.

  21. Otsuse langetamine Otsuse langetamisel kerkib taas küsimusi: • milliste õigusaktide alusel saab piiranguid seada; • milline riigiasutus või muu organisatsioon võib või peab seda tegema; • kuidas see võiks või peaks toimuma

  22. Looduslike lainete mõjust Kakumäe pankrannikule • Enne praktiliste tegevuste alustamist on vajalik läbi viia Kakumäe pankranniku ohtude kaardistamine ja riski- ning planeeritavate kaldakindlustuste tulu-kulu analüüs. • Rahaliste vahendite eraldamise korral korraldada kaldakindlustuste projekteerimis- ja ehitustöid lähtudes uuringute tulemustest.Koostöökavad

  23. Tallinna haldusalas olevad rannad

  24. Tänan tähelepanu eest www.tallinn.ee/ametid/kommunaalamet

More Related