ldplaneering ja detailplaneering probleemid ja v imalikud lahendused n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Üldplaneering ja detailplaneering probleemid ja võimalikud lahendused PowerPoint Presentation
Download Presentation
Üldplaneering ja detailplaneering probleemid ja võimalikud lahendused

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 27

Üldplaneering ja detailplaneering probleemid ja võimalikud lahendused - PowerPoint PPT Presentation


  • 142 Views
  • Uploaded on

Üldplaneering ja detailplaneering probleemid ja võimalikud lahendused. Jüri Lass Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja. Rahulolematuse olulisemad põhjused on: enamuse linnade/valdade avalikku osalemist tõrjuv hoiak, avalikkuse vähene planeerimisprotsessis osalemis-huvi,

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

Üldplaneering ja detailplaneering probleemid ja võimalikud lahendused


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
ldplaneering ja detailplaneering probleemid ja v imalikud lahendused

Üldplaneering ja detailplaneeringprobleemid ja võimalikud lahendused

Jüri Lass

Siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja

slide2
Rahulolematuse olulisemad põhjused on:
  • enamuse linnade/valdade avalikku osalemist tõrjuv hoiak,
  • avalikkuse vähene planeerimisprotsessis osalemis-huvi,
  • üldplaneeringute ebatäpsus ja „venivus” või hoopis puudumine (eriti Tallinnas),
  • vähene seaduskuulekus eriti suuremates linnades,
  • suuremate linnade tahtmatus luua piisav planeerimis- ja ehitusalane pädevus ja haldussuutlikkus,
  • linnaehituslike ja ehitusotsuste tugev allutatus kinnisvaraäri ja poliitilistele huvidele,
  • huvitatud isiku lubamine detailplaneeringu tellija rolli on muutunud erandist üldreegliks,
  • kohalike omavalitsuste ebapiisav koostöö suuremate linnade ja nende tagamaa arengu terviklikul kavandamisel,
  • omandireformi tekitatud arusaam omaniku absoluutsest õigusest,
  • väikeste maa-valdade ebapiisav planeerimis- ja ehitusalane haldussuutlikkus,
  • planeerimisteenust pakkuvate firmade ebapiisavus ja suures osas madal tase,
  • arhitekti-teenust pakkuvate firmade „müüdavus” ja kohati madal tase.
slide3
Muudatused planeerimisseaduses

Seda põhjuste loetelu vaadates on selge, et suurem osa põhjuseid on sellised, millest jagusaamisel seadusemuudatused või uute riigiasutuste tegemine suhteliselt vähe suudavad aidata

Ennekõike on vaja suhtumise muutust meil kõigil – linnadel/valdadel, poliitikutel, arhitektidel, planeerijatel, kinnisvaraärimeestel ja igal kodanikul. Õige veidi saab seda suhtumist mõjutada ka seaduste muutmise ning mõnede seadusesätete karmistamisega - viimast eriti selles osas, mis piiraks kinnisvaraäri mõju linna/valla otsustele ning tagaks motiveeritumad otsused ja erinevate huvide tasakaalustatuma arvestamise planeerimis- ja ehitusotsuste tegemisel.

Täna olemasolev seadusandlus ei takista mingil moel (nagu tihti väidetakse) linnadel/valdadel mõistlikke otsuseid langetada ja ebasobivate ehitussoovide vastu astuda

slide4
Olulisemad probleemid üldplaneeringutes
  • suurem osa maestroplaneerimise tulemus
  • linna/valla ja avalikkuse osalus minimaalne
  • ei ole strateegia, vaid ehitus-soovide fikseerimine
  • kvaliteedi ja kaalu suhe äärmiselt vilets
  • ~5 – 10 lk (~60-st), mida saab kehtestada (kehtestatakse valla/linna ajalugu, olemasolevat rahvastikku, kehtivaid seadusi,jms)
  • mõjude hindamine formaalne, eraldiseisev
  • kasutatakse maakatastri maakasutus-määratlusi
  • detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alade määramisel pingutatakse tugevalt üle
  • maakasutustingimused liiga üldised, linna/valla eri piirkondades diferentseerimata
  • planeeringuid koostatakse põhiliselt majanduslike eesmärkide realiseerimiseks, samas analüüsimata, millised on kavandatu kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud ning kuidas kavandatu sobib looduskeskkonda
  • puuduvad planeeringu-lahenduste põhjendused
slide5
Kuidas saada hea üldplaneering

Planeerimisprotsessi ülesehitamisel kaks võimalust

1. Aktiivne

Lahendused sünnivad kohaliku kogukonna koosmõtlemise tulemusena,

kohalik omavalitsus juhib (koos planeerijaga) seda koosmõtlemist, planeerija aitab koosmõtlemise protsessi ülesehitamisel ja tulemuse professionaalsel fikseerimisel

Tulemus – meie planeering

loob usaldust ja edendab osalusdemokraatiat/kodanikuühiskonda

2. Passiivne

Avalikustamistel esitletakse planeerija poolt ettevalmistatud lahendusi.

See võib kergesti tekitada konflikti

Tulemus – nende planeering

slide6
Kuidas saada hea üldplaneering

- avalikkuse kaasamine tagab parima tulemuse

Mitte keegi, ka kõige parem planeeringufirma või ekspert ei tunne valda ja tema arenguvajadusi nii hästi kui vald/linn ise. Seetõttu ei saa ka keegi teine valla/linna arengut pädevalt kavandada. Valda/linna saab selles küllalt palju aidata, kuid see peaks piirduma tõesti aitamise, mitte arengukava või üldplaneeringu valla/linna eest ära tegemisega. Tihti väidetakse, et valla-/linnavalitsusel pole üldplaneeringu või arengukava koostamiseks vajalikku spetsialisti, seetõttu tuleb see konsultandilt tellida. Planeeringu koostamine ja arengu kavandamine on meeskonnatöö, kuhu tuleb kaasata kogu valla-/linna-kogukond. Ja kogukonnal on kamba peale olemas kõik see oskus ja tarkus, mis vajalik hea arengukava või üldplaneeringu tegemiseks. Nii et küsimus on ainult selles, kas valla-/linnavalitsus tahab ja suudab selle oskuse ja tarkuse üldiseks hüvanguks tööle panna. Selleks võib vahel vaja minna abi planeeringu-protsessi ülesehitamisel. Abi võib vaja minna ka planeeringukaartide lõplikul vormistamisel. Kuid sisulise töö planeeringu koostamisel peaks iga vald/linn suutma ise ära teha.

Motiveerimine, kaalutlemine ja elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamine peabläbima kogu planeeringu koostamist ning sellesse tuleb kaasata valla-/linnavalitsus, volikogu ja kohalikud huvigrupid. See on üks koosmõtlemise ja kokkuleppimise töö/protsess/ülesanne, mida ka kõige targem ekspert valla eest ei saa ära teha. Kaalutlemine, motiveerimine ja mõjude hindamine on töövahendid, mis aitavad jõuda kohalikku elu kõige kiiremini edendavate ning samas olemasolevaid keskkonnaväärtusi kõige enam arvestavate ja edasiarendavate planeeringulahendusteni.

- kaasamist peab alustama võimalikult varases tööstaadiumis, et vältida hilinenud kaasamisega kaasneda võivaid konflikte

slide7
Kuidas saada hea üldplaneering

- kvalitatiivsetest eesmärkidest lähtumine tagab keskkonnasõbralikuma tulemuse

- avalikel töökoosolekutel:

- määratletakse valla eri piirkondade keskkonnaväärtused

- saavutataksekokkulepe selle kohta, mida tuleks teha nende väärtuse hoidmiseks, edasiarendamiseks ja kuidas neid väärtuseid arengu huvides kasutada

Ruumilisel planeerimisel on kultuuriline keskkond eriti oluline, sest asustus,maastik, linnamaastik/linnaruum, millega planeerimine tegeleb, on ennekõike kultuurinähtused/kultuuriväärtused

Viimase CEMAT (Euroopa Nõukogu liikmesmaade Planeeringuministrite Konverentsi prantsuskeelne lühend) konverentsi (Ljubljanas 16-17.09.03) põhidokument “Ljubljana Deklaratsioon” rõhutas, et

säästev areng ei tähenda ainult looduskeskkonna säästmist, see on kompleksne mõiste, mis peab tagama ka majandusliku ja sotsiaalse säästvuse ning kus ruumilise planeerimise kontekstis on eriline tähtsus kultuurilise keskkonna säästval käsitlusel (cultural sustainability)

- erinevate huvigruppide kaasamisel tuleb kasutada erinevaid töömeetodeid

- vältida tuleb negativistlikku lähenemist (millegi vastu olemist), energia tuleb suunata parimate lahenduste leidmisele

slide8
Kuidas saada hea üldplaneering

- planeerimise puhul on parim lahendus, et planeeringu tekstiosa samal ajal ka terviklik mõjude hindamise aruanne

Direktiiv ja KMH seadus nõuavad mõju hindamisel raporti/aruande (environmental report) koostamist, rõhutades, et aruanne on planeeringu-dokumentatsiooni osa. Direktiivis ja seaduses ei oleöeldud, et mõju hindamise raport peab olema planeeringu eraldi osa.

Mõjude hindamise aruande planeeringu teksti eraldi osaks/peatükiks eraldamise nõue ainult halvendaks planeeringute kvaliteeti, lõhuks/lammutaks planeeringu tekstiosa terviklikkuse ning takistaks tervikliku planeeringuprotsessi ülesehitamist.

Eraldiseisva mõjude hindamise aruande nõue ignoreeriks planeerimise interdistsiplinaarset ja interaktiivset iseloomu.

Eraldi mõjude hindamise aruanne on praktiliselt võimalik ainult siis, kui mõjude hindamine toimub valmis planeeringu tagantjärele hindamisena.

-planeeringu kehtestatav tekstiosa peab sisaldama ainult seda, mida saab kehtestada

sh seda osa mõjude hindamisest, mis sisaldab mingeid otsustusi. Suurt osa mõjude hindamisega seotud infost ei saa kehtestada, vaid see peab sisalduma kehtestatava planeeringu lisades

slide9
Kuidas saada hea üldplaneering

- üldplaneering võib olla seni tavapärasest palju lühem dokument,

peaasi on et selle koostamisel oleks läbi mõeldud, kuidas saab üldplaneering aitab valda/linna oma arengu juhtimisel – planeerimis- ja ehitusalaste otsuste langetamisel, keskkonnaväärtuste säilitamisel ja rohkendamisel, vajadusel ka sobimatute investeerimissoovide motiveeritud tagasilükkamisel või õigesse kohta suunamisel. Kui valla või linna üldplaneering on oma jõu ja nõuga koostatud, kui selle koostamisse on piisavalt kaasatud kohalik kogukond, üldplaneering ja arengukava toimivad ühtse tervikuna ning planeeringulahendused on kaalutletud ja motiveeritud, on juba eos välistatud enamus täna tüüpilisi detailplaneerimise probleeme.

Motiveerimise, kaalutlemise ja elluviimisega kaasneda võivate mõjude hindamise puudumine tähendab reeglina, et valla või linna keskkonnaväärtusi ei ole analüüsitud, nende säilimist ja edasiarendamist tagavaid ruumilise arengu võimalusi ei ole läbi arutatud ning kõik võimalikud arenguideed ei ole planeeringu koostamisel üldse esile tulnudki.

- väikese maa-valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju

- avalikkuse kaasamine tagab ka avalikkuse kontrolli elluviimise üle

slide10
Üldplaneering valmis, mis edasi

KULDRAAMI ja seinale või riiulisse tolmuma –

linnuke kirjas jajärgmised 10 aastat rahu majas??

  • tegevuskava üldplaneeringu elluviimiseks
  • üldplaneeringu koostamise käigus ilmnenud varasemaid detailplaneerimis-vigu tuleb julgeda tunnistada ja parandada
  • kogu linna/valla üldplaneeringu kehtestamine ei tohiks olla

ühe protsessi lõpp, vaid hoopis ühe järjepideva ja pikaajalise planeerimisprotsessi esimene samm

  • vähegi intensiivsema arenguga linnas/vallas peaks üldplaneeringule järgnema täpsemad linna/valla osa üldplaneeringud ja teemaplaneeringud
  • suuremate arengupiirkondade edasise kavandamise aluseks tuleks koostada planeerimis-/hoonestus-skeeme
slide11
Detailplaneering ja selle elluviimine

Planeerimise teeb keeruliseks see, et planeerimine sisaldab mitut vastandlikku elementi,

planeering on samaaegselt:

  • looming,

mille eesmärk on kavandada toimiv ja esteetiliselt täisväärtuslik keskkond

  • õigusakt,

mis peab tagama erinevate huvide tasakaalustatud arvestamise,

  • investeerimiskava,

mis peab tagama majanduslikult mõistlikud lahendused ja optimaalse tulukuse investeerijale

Mida detailsem planeering, seda otsesemalt planeering seda kõike on,

seetõttu on detailplaneeringu puhul vastuolu eriti tugev

slide12
Detailplaneering ja selle elluviimine

Põhiseadusega

Kohaliku omavalitsuse seadusega

Planeerimisseadusega

Ehitusseadusega

on kohalikule omavalitsusele antud

täielik ja lõplik otsustusõigus

selle üle

kus kohas,

mida,

mis tingimustel,

ja kas üldse

EHITADA

slide13
Detailplaneering ja selle elluviimine

Euroopa kohaliku omavalitsuse Harta kohaselt on kohaliku omavalitsuse volitused oma võimupiirides “täieulatuslikud ja eksklusiivsed”

Linnad/vallad annavad seadusega antud võimu ära

  • kinnisvaraarendajale ja

projekteerimisfirmale

detailplaneeringu koostamisel

projekteerimisel

  • planeeringufirmale

üldplaneeringu koostamisel

slide14
Detailplaneering ja selle elluviimine

Planeerimisseadus

§ 10 (6)Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga

Ehitusseadus

§ 13 Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

Seaduseid tuleb koostoimes vaadata ja sellest lähtuvalt tegutseda

slide15
Detailplaneering ja selle elluviimine

PLS § 10 lg 6 nimetatud

Lepingus peaks lisaks kokkuleppele, mis käsitleb huvitatud isikule planeeringu finantseerija või/ja tellija õiguse andmist, sõlmitama kokkulepe ka selle kohta, kes ehitab välja teed ja tehnovõrgud jm avalikud ehitised ja kelle omandusse nad pärast jäävad

Enne kehtestamist – detailne leping elluviimise kohta

Ehitusõigus on HÜVE, mida kohalikul omavalitsusel on õigus mõistlikel tingimustel jagada

Kasu, mida on võimalik saada ehitamisest, kuulub ennekõike kohalikule kogukonnale,investor ei pea seda täies ulatuses endale saama, leping sõlmitakse ka selleks, et kokku leppida kuidas see kasu õiglaselt jaotada

Leping peaks tagama teenimatu kasu* äralõikamise kohaliku ühiskonna kasuks

(*Teenimatu kasu – maa hinna tõus, mille saamiseks maaomanik pole ise midagi teinud)

Lepingut saab sõlmida ainult siis, kui mõlemad osapooled lepingu sisuga nõus on

slide16
Muudatused planeerimisseaduses
  • nõuded planeeringu tekstiosale
  • kaalutluskohustuse esiletoomine
  • omavalitsuse planeerimispädevuse laiendamine veealale
  • üldplaneeringu põhilahenduse defineerimine
  • detailplaneeringu menetlusnõuete karmistamine ja DP tellija rolli astumise piiramine, kui DP käsitleb ala:

- kus on avalikud huvid või väärtused

- kus puudub kehtestatud üldplaneering

  • detailplaneeritava ala naaberkinnistu omaniku informeerimise kohustus
  • mõjude hindamise täielik integreerimine planeerimisprotsessi
  • olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku reeglite täpsustamine ja eelvaliku võimaluse andmine
slide17
Eksimused planeerimisseaduse elluviimisel

Kooskõlastamist nõutakse ka tehnovõrkude valdajate ja maaomanikega

Paljud kohalikud omavalitsused ning kahjuks ka mõned maavalitsused on nõudnud planeeringute kooskõlastamist tehnovõrkude valdajatega ja maaomanikega. Selline nõue on tugevas vastuolus PLS

§-ga 17, mille kohaselt planeering kooskõlastatakse ainult riigiasutustega.Tehnovõrkude rajajate/omanikega ja kinnisasjade omanikega tuleb planeeringu koostamise ja elluviimise tagamiseks vajalikud küsimused lahendada § 16 kohase koostöö raames. Kruntide omanikega tuleb detailplaneering kooskõlastada ainult siis, kui detailplaneering koostatakse § 22 sätestatud lihtsustatud korras

Siinkohal tuleb rõhutada – tehnovõrkude rajaja/omanik on täpselt samasugune teenuse pakkuja, kui näiteks kaupluse omanik. Nii tehnovõrkude kui kaupluse võimalikule rajajale pakub kehtestatud detailplaneering võimaluse oma äri vastaval territooriumil ajada. Sellest loogikast lähtudes tundub eriti arusaamatu, et mitm. tehnovõrkude võimalikud rajajad/omanikud detailplaneeringu kooskõlastamise eest veel ka küllalt suurt tasu nõuavad. Viimane ei ole ilmselt vastuolus seadustega, kuid elementaarse äri-eetika ja –loogikaga see küll mingil moel kokku ei käi. Siin peitub veelkord põhjus, miks PLS-ga tehnovõrkude rajaja/omanik on kooskõlastajast koostöö tegijaks “degradeeritud”. Tasu võtmise üheks ajendiks on ilmselt ka see, et tehnovõrkudega seotud küsimusi käib firmaga läbi rääkimas või kooskõlastamas planeeringufirma (kes planeeringu koostamisega teenib raha), mitte kohalik omavalitsus

slide18
Eksimusedplaneerimisseaduse elluviimisel

Kohalik omavalitsus nõuab planeeringus maakatastri sihtotstarvete näitamist

Paljud linnad/vallad nõuavad üldplaneeringus ja detailplaneeringus maakatastri sihtotstarvete määramist. Mõnikord nõutakse planeeringus ainult katastri sihtotstarvete näitamist, mõnikord nende näitamist paralleelselt PLS kohase krundi kasutamise sihtotstarbega. Sellised nõudmised on vastuolus planeerimisseaduse ja maakatastriseadusega. PLS kohaselt tuleb üldplaneeringus määrata maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused(§ 8 lg 3 p 3), mille määramisel tuleb kaardil näidata missugune kasutusotstarve erinevatele territooriumi osadele on kavandatud, samuti nõuavad § 8 lg 3 mitmed punktid mitmesuguste spetsiifiliste funktsioonidega alade määramist. Detailplaneeringuga tuleb PLS § 9 lg 4 p 2 kohaselt määrata krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed.Maakatastriseaduse § 18 kohaselt määratakse katastriüksuse sihtotstarve.

Miks ei ole õige planeeringus määrata katastriüksuse sihtotstarvet.

Näide. Katastriüksuse sihtotstarvete loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Katastriüksuse sihtotstarve üldmaa tähendab määruse kohaselt näiteks staadionide, supelrandade, loomaaedade, parkide, kalmistute jm maad. Kui üldplaneeringus või detailplaneeringus määratakse üks maa üldmaaks, siis mida sinna ikkagi on kavandatud, kas spordiväljak, park või hoopis kalmistu ?!. Samasugused küsimused tekivad enamuse katastri sihtotstarvetega seoses. Et selliseid küsimusi ei tekiks, tuleb planeeringus täpselt ära näidata kavandatav maakasutus, olgu see siis spordiväljak või kalmistu. Näiteks katastri sihtotstarbe kohane väikeelamumaa tähendab nii erinevaid võimalusi, et detailplaneeringus tuleks näidata täpselt, mida ikka kavandatakse, kas ühepereelamuid, kaksikelamuid, ridaelamuid või hoopis väikeseid korterelamuid. PLS ja MKS ei nõua katastriüksuse sihtotstarbe määramist planeeringuga. PLS ja MKS sätetega on krundi kasutamise sihtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarbe paralleelne näitamine planeeringus vastuolus ka seetõttu, mõlema seaduse kohaselt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud üldplaneeringu alusel(MKS § 18 lg 6, PLS § 8 lg 9), või kehtestatud detailplaneeringu alusel (MKS § 18 lg 2, PLS § 9 lg 8), st

seadused on selgelt sätestanud toimingute järjekorra – enne planeering kehtestatakse, siis määratakse selle alusel katastriüksuse sihtotstarve.

Keskkonnaministeeriumi trükises “Planeeringute leppemärgid” (2002) leppemärkide soovitused iga planeeringuliigi jaoks

slide19
Eksimusedplaneerimisseaduse elluviimisel

Menetlustoimingute tegemine delegeeritakse planeeringufirmale

Nõue, et kõik menetlustoimingud planeeringu koostamise käigus peab tegema kohalik omavalitsus, väljendab planeerimisseaduse üht kõige olulisemat aluspõhimõtet, et

planeeringu sisu, menetlustoimingute ja planeerimisotsuste eest vastutab täielikult planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus

Planeeringu kehtestaja peab langetama igakülgselt kaalutletud otsuse, mis arvestab kogu otsuse ettevalmistamise käigus laekunud informatsiooni. Seda informatsiooni on kohalikul omavalitsusel võimalik saada ainult ise menetlustoiminguid tehes ja planeeringut erinevates ametiasutustes ning avalikkuse ees esitledes ja kaitstes. Menetlustoimingute ise tegemine tagab ka planeerimisalase tegevuse suurema järjepidevuse ja professionaalsuse kohalikus omavalitsuses.

Paljud kohalikud omavalitsused delegeerivad mitmete menetlustoimingute (koostöö, kooskõlastamine, avaliku väljapaneku läbiviimine jne) tegemise planeeringufirmale. See on vastuolus PLS § 10 lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsusning kõigi järgnevate üldplaneeringu ja detailplaneering menetlemist reguleerivate sätetega, mille kohaselt kõik menetlustoimingud peab tegema kohalik omavalitsus. PLS-s puudub delegatsiooninorm, mis võimaldaks kohalikul omavalitsusel delegeerida menetlustoimingute tegemise mõnele teisele isikule.

slide20
Eksimusedplaneerimisseaduse elluviimisel

Ignoreeritakse planeeringu menetlemise nõudeid

Siseministeeriumi planeeringute osakond on viimase aasta jooksul külastanud pooli maakondi, et tutvuda planeerimise alase tegevusega maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes ning saada vahetut tagasisidet planeerimisseaduse toimimise kohta. Kõige halvemaks üllatuseks on olnud, et väga paljud linnad ja vallad ignoreerivad planeeringu järelevalve teostajale esitamise nõuet. Eriti halb on olukord Ida-Virumaal, kus kehtestatud üldplaneeringutest pooled ja paljud detailplaneeringud on kehtestatud ilma planeeringut järelevalve teostajale esitamata. Kui maavalitsus on asjast teada saades esitanud planeeringu kehtestamise seadusevastase otsuse kehtetuks tunnistamise ja planeeringu maavalitsusele järelevalve teostamiseks esitamise nõude, on omavalitsused tavaliselt viidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 58, mille kohaselt nende hinnangul sellist nõuet esitada ei tohiks. Haldusmenetluse seaduse §-s 58 on sõnaselge tingimus, mille kohaselt seda sätet saab rakendada ainult siis,

kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Planeeringute puhul võib järelevalve väga oluliselt mõjutada asja otsustamist. See, kas mõjutab, ja mis määral, saab selguda järelevalve teostamise käigus. Seetõttu peab kohalik omavalitsus planeeringu, mis on kehtestatud seadusekohast järelevalve nõuet täitmata, kehtetuks tunnistama ning esitama planeeringu maavalitsusele järelevalve teostamiseks. Lisaks eeltoodule on PLS-s kahes kohas sätestatud, et planeeringu üle järelevalve teostamise kohustuse korral on järelevalve teostaja heakskiit planeeringule selle kehtestamise eeltingimus (§ 23 lg 6 ja § 24 lg 4).

slide21
Korduvad küsimused

Detailplaneeringu koostamise kohustus

PLS kasutab mõisteid detailplaneeringu koostamise kohustus või detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud.Nende mõistetega on seotud mitmed PLS sätted, samuti mõned maakatastriseaduse, ehitusseaduse, looduskaitseseaduse ja mitmete teiste seaduste sätted. Seetõttu on äärmiselt oluline, kuidas määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus. Detailplaneeringu koostamise kohustus määratakse PLS kohaselt kolmel viisil:1. otse seadusega, PLS § 3 lõikega 2,2. üldplaneeringuga, PLS § 8 lg 3 p 4 alusel, või üldplaneeringu puudumise korral maakonnaplaneeringuga PLS § 7 lg 3 p 5 alusel,3. otsustuskorras, PLS § 9 lg 11 alusel.

Paljudel juhtudel on seadust mõistetud nii, et detailplaneeringu koostamise kohustus määratakse ainult § 3 lõikega 2, märkamata, et detailplaneeringu koostamise kohustus tekib seaduse alusel ka kahel muul eelnimetatud viisil. See on oluline näiteks maakatastri seaduse § 18, või ehitusseaduse § 19 rakendamisel.

Seaduse põgusamal lugemisel ei ole mõnikord mõistetud ka seda, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei laiene igasugusele ehitamisele linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (§ 3 lg 2 preambula), vaid ainult nendele kolmele juhule, mida loetletakse § 3 lg 2 punktides.

slide22
Korduvad küsimused

Olemasolevate hoonete laiendamine

On küsitud, kas § 3 lg 2 p 2 nimetatud olemasolevate hoonete üle 33% suurune laiendaminekäib iga krundil oleva hoone kohta eraldi või kõigi hoonete kohta kokku kui krundil on mitu hoonet. Oma senistes selgitustes oleme tulenevalt seaduse sõnastusest jäänud seisukoha juurde, et säte käib iga krundil oleva hoone kohta eraldi, mitte krundil olevate hoonete summaarse kubatuuri kohta

Hoonete ehitusalune pindala

Küsimuse tekitab asjaolu, et ehitusseaduses (ES) ja planeerimisseaduses kasutatakse veidi erinevaid termineid peaaegu sama asja kohta. ES kasutab mõistet ehitisealune pind ja PLS mõistet ehitusalune pind (§ 9 lg 4 p 3).Erinevad terminid on vajalikud, sest nendega kaasneb erinev sisuline ja õiguslik tähendus. Ehitusseaduse allaktis on ehitisealune pind defineeritud kui hoone ükskõik milliste osade suurima välisperimeetri sisse jääv pindala, st ehitisealuse pinna hulka käivad ka ehitise väljaulatuvad osad – katusekarniis, rõdud, varikatused jms. Senistes planeerimisseaduse selgitustes oleme olnud seisukohal, et ehitusalune pind PLS mõistes tähendab hoone maapinnaga lõikuva väliskontuuri pindala, seega ei arvata selle sisse maapinnast kõrgemal olevaid hoone väljaulatuvaid osi. Detailplaneeringu sisust lähtudes on selline selgitus ainuvõimalik.

Detailplaneeringuga tuleks määrata, kas hoone väljaulatuvad osad võivad krundi hoonestusala piirist (§ 9 lg 2 p 3) üle ulatuda

slide23
Korduvad küsimused

Erandid detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes

§ 9 lg 10 sätestab erandid detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes, sätestades samas, et neid erandeid ei saa kasutada riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal. Millegipärast on lõike preambulat mõistetud ka nii, et sellega seatakse üldine detailplaneeringu koostamise kohustus kaitse alla võetud ja miljööväärtuslikel aladel, olenemata sellest, mida seal ehitada soovitakse. Sellist kohustust lõike preambula ei sea, see vaid sätestab muuhulgas, millistel aladel § 3 lg 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse suhtes erandit teha ei saa

Detailplaneeringu koostamise õigus

PLS § 13 lg 2 sätestab, et kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid või juhtida nende koostamist. On vaieldud selle üle, mida tähendab muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist. On väidetud, et isikud, kes mingit teist eriala õppides on stuudiumi vältel ära kuulanud planeerimisalase loengutsükli (näit maakorraldaja, kinnisvaraplaneerija, ehitusinsener jne) ning selle lõpus hinde saanud, on PLS mõistes planeerimisalase ettevalmistusega spetsialistid. Isiku kõrgkoolis saadud erialast ettevalmistust tõendab diplom. Diplomis on nimetatud üks eriala, mille isik on kõrgkoolis omandanud ning millel iseseisvalt ja omal vastutusel töötamiseks ta ettevalmistuse on saanud.

slide24
Korduvad küsimused

Planeering ja maakataster

Kõige rohkem küsimusi planeeringu ja maakatastri suhete kohta. Küsimuste põhjuseks katastriametnike nõue, et maaüksuse jagamiseks või katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks tuleb teha detailplaneering. Enamusel juhtudel on see nõue olnud vastuolus planeerimisseadusega ja maakatastriseadusega. PLS-ga koos jõustusid maakatastriseaduse (MKS) § 18 muudatused. Põhiline muudatus seisnes selles, et kui MKS varasem sõnastus sätestas tõesti, et katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimub detailplaneeringuga siis uue sõnastuse kohaselt toimub detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel(MKS § 18 lg 2). MKS § 18 lõigetes 3 - 8 sätestatakse, kuidas toimub katastriüksuse sihtotstarbe määramine siis, kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub; varem sellised sätted MKS-s üldse puudusid.

Detailplaneeringu koostamist on paljudel juhtudel nõutud maatükkide/katastriüksuste jaotamise aluseks tuginedes PLS § 3 lg 2 punktile 3, mis nõuab detailplaneeringu koostamistmaa-alade kruntideks jaotamise korral. Seda on juhtunud kõige rohkem väikelinnades ja teistes suuremates asulates, kus linnalise asula piires on soovitud üht suuremat maatulundusmaa tükki mitmeks jagada ilma jagatavatel tükkidel ehitamise kavatsuseta. Nõue on esitatud ilmselt seetõttu, et pole tähele pandud PLS § 9 lõiget 4, mille kohaselt krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal,st seetõttu, et pole mõistetud, et iga maa- või katastriüksus ei ole krunt PLS mõistes.

Palju on nõutud nii katastriametnike kui kohalike omavalitsuste poolt ka seda, et detailplaneeringu kohaselt valmis ehitatud hoone kasutusotstarbe muutmise soovi korral koostataks maa/katastriüksuse sihtotstarbe (mis tavaliselt muutub koos hoone kasutusotstarbe muutmisega) muutmise aluseks detailplaneering. Nõude aluseks tavaliselt väide, et kehtestatud detailplaneeringus sätestatut saab ainult detailplaneeringuga muuta. Väide ei ole antud juhul siiski õige, sest PLS ei sea detailplaneeringu koostamise kohustust ehitise või maa kasutamise sihtotstarbe muutmise aluseks ning katastriüksuse sihtotstarbe määramine toimub sellisel juhul MKS § 18 lg 4 või 5 alusel. Sellisel juhul ei ole detailplaneeringu koostamise järele tavaliselt ka mingit sisulist vajadust. Mõningatel üksikutel juhtudel, kui see vajadus tõesti olemas on, saab kohalik omavalitsus rakendada temale PLS § 9 lõikega 11 antud õigust ja algatada detailplaneeringu koostamise.

slide25
Linna/vallal on kaks võimalust

1. Juhtida linna/valla ruumilist arengut, ennetades süstemaatilise planeerimistöö kaudu vigu ja juhtides investeeringud sobilikku kohta

2. “Lohiseda” järel investorite soovidel, degradeerudes

investorite investeerimissoovide legaliseerijaks detailplaneeringute kehtestamisega

slide26
Linna/valla ülesanne

ei ole selle tagamine, et linnas/vallas saaksmaju ehitada

linna/valla ülesanne on

tagada, et majade ehitamisel tekiks

esteetiliselt täisväärtuslik

hästi toimiv

mitmekesine

linna/valla elanike ja külaliste vajadusi rahuldav terviklik ruumiline/arhitektuurne/elu-

KESKKOND

slide27
Edukat planeerimist!

jyri.lass@siseministeerium.ee

612 5175