Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005 Valitsus ja ministeeriumid

1. Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005Valitsus ja ministeeriumid Ajakirjanike küsitlus Turu-uuringute AS Veebruar 2006 Riigikantselei 1

2. Uuringu taust • Küsitlusaeg 12. jaanuarist – 14.veebruarini 2006 • Postiküsitlus • väljasaadetud ankeete 502 • tagastatud ankeete 134 • tagastamise protsent 27 • Sihtrühm: ajakirjanikud nii elektroonilisest kui kirjutavast meediast • Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart • Käesolev aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised, uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal. Riigikantselei 2

3. Vastanute jagunemine: • Vastaja ametikoht • Pea/tegevtoimetaja 11% • Toimetaja 45% • Reporter 36% • Korrespondent 4% • Töökogemus ajakirjanikuna • Kuni aasta 6% • 1–3 aastat 12% • 4-10 aastat 29% • Üle 10 aasta 53% • Meediakanal • Kohalik ajaleht 31% • Üleriigiline ajaleht 42% • Ajakiri 4% • Raadio 12% • Televisioon 5% • Uudisteagentuur 6% • Meedia liik • Eesti meedia 87% • Vene meedia 13% • Linn • Tallinn 59% • Muu linn 41% Riigikantselei 3

4. Muudatused võrreldes varasemate uuringutega • Tänavuses uuringus muudeti vastajate jaoks esitatavate küsimuste järjekorda – kui varem alustati asutuse hindamist selle meediasuhetele üldhinde andmisega, siis tänavu küsisime esmalt hinnangut asutuse üldisele imagole (mida hindasid ka need ajakirjanikud, kes konkreetse asutusega ei suhtle), seejärel hinnati meediasuhete erinevaid aspekte ning lõpuks anti asutuse meediasuhetele üldhinne. Küsimuste järjekorra muutmine võib osaliselt mõjutada hinnanguid üldhinde ja imago osas, eelkõige mõjuda nende võrreldavusele eelmise uuringuga. • Teise uuendusena vahetati välja tegur “ teavitamise pidevus”, mille asemel vaatleme nüüd “teavitamise operatiivsust”. • Kolmandaks on joonistel lisaks kõigi vastajate hinnangutele eraldi välja toodud nende vastajate hinnangud, kes suhtlevad asutusega sagedamini (tihti või küllalt tihti). Riigikantselei 4

5. Ajakirjanike ootused • Küsimus: Mis on Teie arvates ettevõtte ja asutuse meediaga suhtlemisel kõige tähtsam? Küsimus esitati avatud vormis. • Kokku laekus küsimusele 110 vastust • Sarnaselt varasemate uuringutega toodi kõige enam esile: • kiirust (45 korral) • avatust (45) • ausust (34) • Lisaks rõhutavad ajakirjanikud oluliste teguritena usaldust, sh. vastastikust usaldust (8 korral);head pressiesindajate kättesaadavust (7 korral); täpsust (4); arusaadavust; adekvaatsust; tähtaegadest ja lubadustest kinnipidamist; objektiivsust; valmisolekut kommenteerida ka ebameeldivaid teemasid; koostöövalmidust; sõbralikkust; probleemide lihtsat selgitamist; ammendava vastuse saamist küsimustele; Et pressi teavitataks koheselt vastuvõetud otsustest; head tahet; info edastamist 100% ja arusaadavalt; info saamist ka telefonitsi; kompetentsust; viisakust; vastutulelikkust ja valmisolekut suhtlemiseks meediaga 24 h/ööpäevas. Riigikantselei 5

6. Pressiesindajate probleemid • Küsimus: Milliseid probleeme tooksite esile pressiesindajate meediaga suhtlemisel? • Kokku 115 vastuse seas toodi kõige enam esile aeglust (venitamine vastustega, vastuse saatmine liiga hilja) - 24 korral, ebakompetentsust (24) ja hämamist (ebaselged vastused, probleemidest kõrvale hiilimine, vigade mittetunnistamine, asjaolude varjamine) -23 korral. • Lisaks häirivad ajakirjanikke järgmised asjaolud: bürokraatlik keelekasutus, bürokraatlikkus suhtlemisel (6), lubadustest mittekinnipidamine (3); liiga vähe teavitatakse ühiskondlikult olulistest sündmustest; mitmetes riigiasutustes puudub PR; mittemidagi ütlev vastus; mõnikord püütakse teha oma toodetele-teenustele reklaami; nõudlikkus, soov uudis iga hinna eest väljaandesse saada - mõnikord kasutatakse ka ähvardamist; paljudega suhtlus kahjuks vaid e-maili kaudu; pealiskaudsus; ükskõiksus; Pressiesindajad peavad ajakirjanikke oma vaenlasteks ja on vastavalt meelestatud; pole initsiatiivikas oma organisatsiooni sõnumite jm info edastamisel; PR lükatakse ette ebemeeldivas olukorras; PR teated arusaamatult vormistatud; Pressiesindajal peaks olema võimalus kontakteeruda kiiresti juhtkonnaga; puhkusel viibides ei panda meiliboksile “out of officet”; püüd ajakirjandusele nii vähe tähelepanu pöörata kui võimalik; püüd asi ruttu kaelast ära saada; sageli teatatakse, et ei saa aidata ning suhtutakse ajakirjanikku kui tüütusse putukasse; suhtlemisoskus; sündmustest teavitatakse harva ette ja sageli mitu päeva hiljem; Ta võtab enda peale liiga palju ning ametnik vahest ei anna piisavat informatsiooni; teemakäsitluse poliitiline hallatavus;vastused puuduvad; Vähene vene keele oskus; ei osata küsimustele koheselt vastata; ülekoormatus; ülemused ei mõista meediaga suhtlemise algtõdesid. Riigikantselei 6

7. 1. Asutused, millega suheldakse kõige enamn=134, nimetatud 3 asutust, millega suheldakse kõige sagedamini Riigikantselei 7

8. 2. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusegaon viimase aasta jooksul muutunud?n=134 Riigikantselei 8

9. Mis on muutunud? • Küsimus: Kui valitsusasutuste suhtlemine on viimase aasta jooksul paranenud, siis mis on muutunud paremaks? Kui see on halvenenud, siis mis on muutunud halvemaks? • Paranemise poole pealt märgiti: • Kiirus on paranenud (13 korral) • Infot on enam ja see on kättesaadavam (10) • Avatus on parem (6) • Info on konkreetsem (lihtsus, selgus) (3) • Pressiesindajad on professionaalsemad (3) • Aprillis ametisse astunud valitsuse meediasuhtlejad on abivalmid ning üritavad probleeme kiiresti lahendada • Jõudnud samale tasemele • On tehtud selge ettekujutus ministeeriumide sees, mida tuleb teha ning kuidas. • Peaminister tunneb asja ning oskab suhelda • Pressiteadete tekstide keel on üldjuhul paranenud. • Süstemaatiliselt antakse välja nädala kava • Teave on tasakaalustatud • Probleemide, sündmuste ennetamine • Võimalik saada kommentaare ja vastuseid Riigikantselei 9

10. Mis on muutunud? • Halvenemise puhul märkisid ajakirjanikud selgituseks: • Algajatel liiga vähe kogemusi • ebakompetentsemad • Ei mõisteta uudiste spetsiifikat st mõnedele küsimustele vastuse saamine võtab liiga kaua aega. • Keskkonnaministeeriumis vahetuvad PR sageli ja see tekitab segadust • kõiki kanaleid teavitatakse korraga, kuid see devalveerib infot • Liiga palju kõikvõimalikke ametnikke ja instantse. • Liiga palju tahetakse vastata e-kirja teel, tahetakse kirjutatut näha • Mõnes ministeeriumis lakkamatu personalivahetus avalike suhete talituses (nt MKM). • On endiselt "kinnisemaid" ministeeriume • Operatiivsus, selgus, lihtsus • Paljud ülikooli just lõpetanud - ei oska pressiüritusi korraldada • Positiivsed teemad leiavad hea vastuvõtu, negatiivsed mitte • Süvenenud poliitiline kontroll ministeeriumite suhtekorraldajate vastuste üle • Teatud pressiesindajate politiseerumine Riigikantselei 10

11. Valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine avalikkusega • Ajakirjanike arvates on valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine meediaga aastal 2005 olnud üldiselt samal tasemel, kui see on olnud varem. Suurt muudatust vastajad esile ei too, väike tendents on siiski paranemise suunas. • Sarnaselt varasemaga esineb ajakirjanike seas rahulolematust teavitamise avatuse ja info tasakaalustatusega, millega ei ole rahul vastavalt 33% ja 44% vastanutest. • Siiski liigub olukord paranemise suunas – näeme, et iga aastaga on suurenenud rahulolu info selguse, teavitamise kiiruse, avatuse, info tasakaalustatuse ja usaldusväärsuse osas. • Endiselt valitseb ajakirjanike seas suhteliselt suur infovajadus. Uuringus käsitletud infoliikide puhul ootab praegusest enam infot üle 80% ajakirjanikest. Eelkõige on lisainfot vaja otsustuste mõjude, kodanikke puudutava seadusandluse ja taustade ning seoste kohta. Infovajadus on sel aastal taas suurenenud võrreldes varasemaga. • Poolte ajakirjanike arvates ei sisalda valitsusasutustest väljastatav info alati kasulikku taustainfot ega tähtsaid uudiseid. Kolmandiku arvates ei sisalda pressikonverentsid kuigipalju kasutatavat teavet. 39% on ajakirjanikke, kelle hinnangul ei ärgita saadetud infomaterjal eriti lisainfot hankima. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu info kvaliteediga siiski suurenenud. • Valdavalt on maakonnalehtede ajakirjanikud valitsusasutuste suhtlemisega märksa enam rahul kui nende kolleegid üleriigilistest ajalehtedest. Riigikantselei 11

12. 3. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infolen=134 Riigikantselei 12 * vastajate arv üldistusteks ebapiisav

13. 3A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infoleVõrdlus 2003-2005 (vastused: alati või peaaegu alati + enamasti) Riigikantselei 13

14. 4. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhuln=134 Riigikantselei 14

15. 4A. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhulVõrdlus 2003-2005 (praegusest palju enam) Riigikantselei 15

16. 5. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetn=134 Riigikantselei 16

17. 5A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetVõrdlus 2003-2005 (alati või peaaegu alati + enamasti) Riigikantselei 17

18. 6. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=134 Riigikantselei 18

19. Kõige hinnatumad veebilehed ja pressiteated • Kõige kasulikemaks peavad ajakirjanikud Riigikogu, Valitsuse, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülgi (joonis 7) • Kohalike ajalehtede esindajatele on kasulikumad Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu ja Valitsuse leheküljed, üleriigilise meedia esindajatele aga Rahandusministeeriumi, Riigikogu ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi omad. • Avatud küsimusest selgus, et kasulikuks teeb need leheküljed eelkõige rohke ja vastajatele kasulik info (ka taustinfo) olemasolu, mida märgiti 51 korral. • Eeskujuks toodud lehekülgi iseloomustab info leidmise lihtsus ja selgus (18 vastust) ning samuti info värskus, operatiivsus (17). • Parimatel kodulehekülgedel on olemas kontaktandmed (7) ning eelinfo (2). • Kõige kasulikumaid pressiteateid väljastab Valitsuse Kommunikatsioonibüroo, Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Politseiamet. • Selgituseks toodi eelkõige nende pressiteadete piisavat hulka vajalikku infot (50 korral), nende saatmise kiirust, operatiivsust (17) ning info edastamise selgust (8). Lisaks märgiti uudisväärtuslikkust (3), ja usaldusväärsust. • Esitati ka järgnevaid kommentaare: kui infot vaja, siis küsin ise. Pressiteatest lugude tegemisel ei lähtu; Neist (pressiteadetest) möödaminnes võib teha huvitavaid ja inimestele kasulikke materjale; Saab alati võrrelda andmeid BNS infoga; Vahetud, annavad aimu protsesside toimumisest ja tagajärgedest. Riigikantselei 19

20. 7. Kõige kasulikumad veebilehedn=134 Riigikantselei 20

21. 8. Kõige kasulikumad pressiteatedn=134 Riigikantselei 21

22. Kokkuvõte valitsusasutuste tulemustest • Valitsusasutustest suhtlevad ajakirjanikud kõige sagedamini Valitsuse Kommunikatsioonibürooga ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. • Parima üldhinde pälvis ajakirjanikelt teist aastat järjest Siseministeerium, mis pälvis hindeks 9-pallisel skaalal 7,3. Kõige madalamalt hinnatakse Haridus- ja teadusministeeriumi – hinne 5,26. • Üldhinne ja hinnangud erinevatele töölõikudele on valdavalt paranenud viiel asutusel – Siseministeerium, Riigikogu, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium ja Kaitseministeerium. • Sagedamini on hinnangud langenud Presidendi Kantseleil, Haridusministeeriumil, Keskkonnaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning Rahandusministeeriumil. • Ajakirjanikud, kes suhtlevad asutustega sagedamini, hindavad neid valdavalt keskmisest tulemusest märksa kõrgemalt. Riigikantselei 22

23. 9. Valitsusasutustega suhtlemise sagedusn=134 Riigikantselei 23

24. 10. Üldhinne meediaga suhtlemiseleaastatel 2001 - 2005 Riigikantselei 24

25. 11. Oskus suhelda meediaga Riigikantselei 25

26. 12. Teavitamise avatus Riigikantselei 26

27. 13. Päringutele vastamise kiirus Riigikantselei 27

28. 14. Teabe usaldusväärsus Riigikantselei 28

29. 15. Teavitamise operatiivsus Riigikantselei 29

30. 16. Pressiesindaja kättesaadavus Riigikantselei 30

31. 17. Juhtkonna kättesaadavus Riigikantselei 31

32. 18. Üldine imago Riigikantselei 32

33. 19. Üldhinne meediasuhtlusele Riigikantselei 33

34. Riigikogu tulemused • Riigikogu meediasuhteid hindas 82 vastajat • Meediasuhetele antud üldhinne on tänavu tõusnud – eelmisel aastal oli 6,53, nüüd aga 6,93. Siseministeeriumi järel asub Riigikogu üldhinde poolest teisel kohal vaatlusaluste asutuste pingereas. • Hinnangud Riigikogu meediatöö erinevatele töölõikudele on kõrgel tasemel ning ületavad grupi keskmist oluliselt. • Kõige paremini hinnatakse pressiesindaja kättesaadavust ja teabe usaldusväärsust • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud teavitamise avatus, meediaga suhtlemise oskus, juhtide kättesaadavus ja päringutele vastamise kiirus • Langenud ei ole ajakirjanike hinnangud ühelegi töölõigule • Vastajad üleriigilistest ajalehtedest hindavad Riigikogu pressitööd veidi madalamalt kui kohalike lehtede esindajad ja raadio/televisiooni/ uudisteagentuuride töötajad. Riigikantselei 34

35. 20. Riigikogu Riigikantselei 35

36. Presidendi Kantselei tulemused • Presidendi Kantselei tulemusi vaadeldes peame silmas pidama uuringu läbiviimise aega 2006 jaanuaris, mil meedias oli esikohal presidendilossis toimuv. • Kantselei meediasuhteid hindas 80 ajakirjanikku • Presidendi meediasuhtlusele anti hindeks 5,35, mis on madalam kui eelmisel aastal (5,93). Tulemus annab uuritud asutuste seas eelviimase koha. • Hinnangud kõigis lõigetes on keskmisest madalamal tasemel. • Kõige paremini hinnatakse pressiesindaja kättesaadavust • Võrreldes eelmise aastaga on paranenud Presidendi kättesaadavus ajakirjanikele, muus osas on hinnangud langenud. Langenud on ka Presidendi imago ajakirjanike silmis • Vastajad kohalikest ajalehtedest hindavad Presidendi Kantselei meediasuhtlust märksa kõrgemalt kui seda teevad üleriigiliste lehtede juures ja teistes meediakanalites töötavad vastajad. Riigikantselei 36

37. 21. Presidendi Kantselei Riigikantselei 37

38. Vabariigi Valitsus/ Valitsuse Kommunikatsioonibüroo • Valitsuse meediasuhteid hindas uuringus 83 ajakirjanikku • Valitsuse Kommunikatsioonibüroo tööd meediasuhete korraldamisel hinnatakse kõrgelt – üldhinne on 6,71 ning see on samal tasemel eelmise aasta hindega. Hinne on märksa kõrgem uuritud asutuste grupi keskmisest tasemest (6,24). • Märkimist väärib Valitsuse kõrge imago ajakirjanike seas – see on tänavu kõrgem kui ministeeriumidel, Presidendil ja Riigikogul. • Hinnangud on kõrged ka teiste oluliste töölõikude osas, olles kolme parima seas asutuste pingereas. • Lisaks imagole on möödunud aasta jooksul paranenud ka valitsusjuhi kättesaadavus ajakirjanikele ja kommunikatsioonibüroost väljastatava teabe usaldusväärsus. • Veidi langenud on päringutele vastamise kiirus ja hinnangud meediaga suhtlemise oskusele ning teavitamise avatusele. • Elektroonilise pressi esindajad hindavad Valitsuse meediasuhtlust enamasti kõrgemalt kui ajalehtede esindajad. Valitsuse imago seevastu on kõige kõrgem just üleriigiliste ajalehtede esindajate silmis. Oluliselt kõrgemaid hinnanguid võrreldes keskmisega on andnud vastajad, kes suhtlevad Valitsuse Kommunikatsioonibürooga küllalt tihi või tihti. Riigikantselei 38

39. 22. Valitsuse Kommunikatsioonibüroo Riigikantselei 39

40. Haridusministeeriumi tulemused • Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 75 vastajat • Meediasuhete üldhindeks andsid ajakirjanikud 5,26, mis on madalam kui eelmise aasta hinne • Hinnangud erinevatele meediasuhete töölõikudele on Haridusministeeriumil madalamad kui enamusel teistel. • Võrreldes eelmise uuringuga on hinnangud kõigis töölõikudes langenud • Enamasti hindavad kõige madalamalt Haridusministeeriumi meediasuhteid vastajad üleriigilistest lehtedest. Elektroonilise meedia esindajate hinnangud seevastu on kõrgemad. Riigikantselei 40

41. 23. Haridusministeerium Riigikantselei 41

42. Justiitsministeeriumi tulemused • Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 60 vastajat • Üldhinne meediasuhetele on 6,14, mis on sarnane keskmise tasemega. Võrreldes eelmise aastaga on hinne veidi langenud • Vastajad, kes suhtlevad ministeeriumiga tihemini, hindasid selle meediatööd kõrgema üldhindega, nimelt 6,5. • Uuritud grupi keskmisest tasemest paremini hindavad ajakirjanikud Justiitsministeeriumi juhtkonna kättesaadavust, meediaga suhtlemise oskust, pressiesindaja kättesaadavust ja väljastatava teabe usaldusväärsust. • Keskmisest madalam on päringutele vastamise kiirus, teavitamise operatiivsus ja –avatus. • Asutuste keskmisel tasemel on Justiitsministeeriumi üldine imago. • Viimase aasta jooksul on paranenud pressiesindaja kättesaadavus ja asutuse juhtkonna kättesaadavus ajakirjanikele. • Langenud on hinnangud meediaga suhtlemise oskusele, päringutele vastamise kiirusele ja teavitamise avatusele. Riigikantselei 42

43. 24. Justiitsministeerium Riigikantselei 43

44. Kaitseministeeriumi tulemused • Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 51 vastajat • Keskmiseks üldhindeks kujunes nende antud vastustest 6,0 mis on veidi madalam keskmisest tasemest. Küll on hinne tõusnud võrreldes eelmise aastaga, mil see oli 5,64. Tihedalt asutusega suhtlevad ajakirjanikud hindasid selle meediasuhteid hindega 6,57. • Kaitseministeerium on endiselt ajakirjanikele mõnevõrra suletum kui mitmed teised asutused – hinnangud erinevatele teguritele on keskmisest madalamad. • Võrreldes eelmise aasta tulemustega näeme seekord paranemist meediaga suhtlemise oskuse, juhtide kättesaadavuse, päringutele vastamise kiiruse ja asutuse imago puhul. • Langenud on ajakirjanike hinnang teabe usaldusväärsusele ja teavitamise avatusele. • Olukorraga enam kursisolevad ajakirjanikud hindavad Kaitseministeeriumi meediasuhete kõiki tegureid keskmisest kõrgemalt Riigikantselei 44

45. 25. Kaitseministeerium Riigikantselei 45

46. Keskkonnaministeeriumi tulemused • Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 73 vastajat • Üldhindeks andsid ajakirjanikud 5,98, mis on madalam kui keskmine tase ning ka eelmise aastaga võrreldes on tulemus langenud • Võrreldes uuritud grupi teiste asutustega on Keskkonnministeeriumi tulemused enamasti madalamad. Keskmisel tasemel on ajakirjanike arvates teavitamise avatus ja pressiesindaja kättesaadavus. • Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud asutuse juhtide ja pressiesindaja kättesaadavus ajakirjanikele. • Ajakirjanike arvates on aga tase halvenenud kõigi teiste hinnatud töölõikude puhul. • Asutusega sageli suhtlevad ajakirjanikud hindavad väljastatava teabe usaldusväärsust ja juhtide kättesaadavust sel aastal madalamalt kui on tulemus keskmiselt. Riigikantselei 46

47. 26. Keskkonnaministeerium Riigikantselei 47

48. Kultuuriministeeriumi tulemused • Kultuuriministeeriumi hindas uuringu käigus 57 ajakirjanikku • Vastajate poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks üldhindeks 6,17, mis on ministeeriumide keskmisel tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on hinne langenud. Kultuuriministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid meediatöö üldhindeks 6,65. • Vaadeldud asutuste keskmisest tulemusest parem on Kultuuriministeeriumi teavitamise operatiivsus, -avatus, juhtide kättesaadavus ja päringutele vastamise kiirus. • Keskmisel tasemel on väljastatava teabe usaldusväärsus • Keskmisest tasemest madalamalt hinnati meediaga suhtlemise oskust, imagot ja pressiesindaja kättesaadavust • Võrreldes eelmise aastaga on kõik ajakirjanike hinnangud erinevatele töölõikudele langenud Riigikantselei 48

49. 27. Kultuuriministeerium Riigikantselei 49

50. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tulemused • Majandusministeeriumi hindas uuringu käigus 72 ajakirjanikku • Nende poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks üldhindeks 5,98, mis on ministeeriumide keskmine tasemest madalam. Võrreldes eelmise aastaga on hinne tuntavalt langenud. Ministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid sellele üldhindeks 6,21. • Keskmisest tulemusest parem on MKM imago, meediaga suhtlemise oskus, teavitamise operatiivsus ja pressiesindaja kättesaadavus. • Keskmisel tasemel on päringutele vastamise kiirus ministeeriumis. • Keskmisest tasemest madalamalt hinnati teabe usaldusväärsust, juhtide kättesaadavust ja teavitamise avatust. • Võrreldes eelmise aastaga on kõik ajakirjanike hinnangud erinevatele töölõikudele langenud Riigikantselei 50