AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES

1. AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Juuni 2008 • Mall Kivisalu • Maa-amet

2. Ettekande sisu lühidalt • ADS määruse ja ADS-i haldussüsteemi tutvustus • ADS-i avaliku rakenduse tutvustus • Koha-aadresside korrastamise etapid • Praktilised küsimused ja näited • Kohanimede määramisest • Koha-aadresside määramisest • Korralduste sõnastamisest Koha-aadress peab viima kohale !!!

3. Aadressiandmete süsteemi määrus • 01. jaanuaril 2008.a. jõustus Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a. määrus nr 251 "Aadressiandmete süsteem" • ADS määruse eesmärgid: • luua keskne aadressiandmete süsteem • kehtestada koha-aadresside standard • defineerida mõisted • kehtestada tähtajad

4. Mida tähendab ADS? • Aadressiandmete süsteem (ADS) on andmekogude pidamist kindlustavsüsteem • Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad kasutama aadresside töötlemiseks ADS-i haldussüsteemi alates 1. jaanuarist 2009. a. • ADS-i haldussüsteemis on ametlikud aadressiandmed • Aadressiandmed mida ei ole ADS-i haldussüsteemis, ei ole ametlikud aadressiandmed

5. Mis on ADS-i eesmärk? • Tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine • Ühtlasi on ADS-i ülesandeks tagada ka koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaoline korraldus Selleks tagatakse andmete kasutamise võimalus x-tee teenuste ja avalike teenuste kaudu. Aadressiandmed on tasuta kättesaadavad.

6. ADS-ihaldussüsteem

7. Mis on tehtud? • Tehniline dokumentatsioon • ADS-i andmebaas • ADS-i haldamise ja avalik veebirakendus • Maaregister on liidestatud ja sünkroniseeritud (katastriüksused ja EHAK objektid) • Väikekohtade klassifikaator • Liikluspindade (tänavate jt) klassifikaator • On loodud X-tee teenused andmeuuenduste salvestamiseks ADS-i ning andmete väljastamiseks

8. Koha-aadressi komponentide tasemed Normaliseeritud koha-aadress – koha-aadressi komponentidest koosnev ja ärireeglitele vastav tekstiline aadress

9. Normaliseerimisenäide • Sisestatakse vaba aadressitekst: Ida-Viru, Aseri alevik, AÜ "Aseri Keraamik" Tiigi tn.7 • Normaliseeritud koha-aadress: tase 1 (maakond): Ida-Viru maakond tase 2 (omavalitsus): Aseri vald tase 3 (asustusüksus): Aseri alevik tase 4 (väikekoht): Aseri Keraamik aiandusühistu tase 5 (liikluspind): Tiigi tänav tase 7 (krundi/maja number): 7 • Normaliseeritud aadressitekst täiskujul: Ida-Viru maakond, Aseri vald, Aseri alevik,Aseri Keraamik aiandusühistu, Tiigi tänav 7 • Normaliseeritud aadressitekst optimeeritud kujul: Ida-Viru maakond, Aseri vald, Aseri alevik,Aseri Keraamik AÜ, Tiigi tn 7

10. Mis on aadressi-objekt ja aadressisubjekt? • Aadressiobjekt on maaga seotud objekt (näiteks haldusüksus, tänav, hoone, hoone osa (korter), rajatis, maaüksus, kaitsealune objekt, maardla jne), millele on määratud aadress. • Aadressisubjekt on selline elusolend või ese, mille asukoht on muutuv (näiteks inimene, loom, lind, rong, auto jne) ja tema asukohta saab määrata aadressiobjekti kaudu. NB ! Kinnistu registriosa ei ole ei aadressiobjekt ega ka aadressisubjekt

11. Inimese või juriidilise isiku aadress • Inimesel ja juriidilisel isikul saab olla ainult selline elukoha- või asukoha-aadress, mis on olemas aadressiobjektil (st. hoonel või maaüksusel). Seega ei saa peale aadressisüsteemi rakendumist inimesel ega juriidilisel isikul olla sellist elukoha- või asukoha-aadressi mida ei ole kantud aadressiandmete haldussüsteemi. • NB! erandiks on välismaa koha-aadressid – nende osas Eesti aadressiandmete haldussüsteem infot ei oma. • ADS-i haldussüsteemi tekivad hoonete aadressid üksnes Riikliku Ehitisregistri kaudu ja maaüksuste aadressid Maakatastri kaudu. NB! Kinnistu nimi ei ole isikute aadresside määramise alusinfo!

12. Aadressikoht - VÄIKEKOHT • Väikekohad on üldjuhul näiteks aiandusühistud, külakeskused, külaosad, paigad, kandid, väiksemad saared, endised kolhoosikeskused jne… kus kasutatakse majade ja maaüksuste numereerimist (näiteks Põllu aiandusühistus asub maaüksus Põllu AÜ 6; Väikekohas Jõekääru asub maaüksus Jõekääru väikekoht 7), või kus omakorda asuvad ka liikluspinnad, mille alusel maaüksusi numereeritakse (näiteks Viira aiandusühistus asub maaüksusViira AÜ, Karu tn 10). • Väikekoha nimi peab olema registreeritud kohanimeregistris. Väikekohtade piire on tulevikus plaanis hakata kandma katastrikaardile.

13. Väikekoha näide • Saviranna aiandusühistu, Kallavere küla, Jõelähtme vald

14. Aadressikoht - LIIKLUSPIND • Tee „Teeseaduse” § 2 mõistes (näiteks tänav, allee, põik, väljak, plats jne) (edaspidi liikluspind), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. • Liikluspinna nimi peab olema registreeritud Riiklikus Kohanimeregistris. • Liikluspindade ruumikujude aluseks on Riiklikku Teeregistrisse kantud teed. • Aadressikoha nime võib määrata ka teeregistrisse kantud tee lõigule. • Kohanimede alast nõuannet saab Eesti Keele Instituudi kodulehelt: http://www.eki.ee/knn/tnnjuh.htm

15. Liikluspinna nime võib määrata ka osale tervikteest Nõlvaku-Nõmme-Peetre-Tammiku tee kantakse teeregistrisse Nõmme külas olev teelõik on kasutuses ka liikluspinnana ning selle kohanimi: Nõlvaku tee kantakse kohanimeregistrisse

16. Liikluspinna nime määramise ohud omavalitsuste piiril Vältida tuleb lähestikku asuvate hoonete ja maaüksuste korral ühesuguste lähiaadresside määramist !

17. Unikaalaadress • Unikaalaadress on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne samaliigiliste unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide lõikes. Mitmel sama liiki unikaalaadressi nõudval aadressiobjektil ei või olla sama koha-aadress Näiteks: Leiutajate külas asub kaks maaüksust nimega Oskari. Ühel maaüksusel asub elamu. Teisel maaüksusel hooneid ei ole. Sellisel juhul ei ole unikaalaadressi nõuet rikutud. Kui nüüd aga müüb omanik selle hoonestamata maaüksuse maha ja uus omanik soovib sinna ehitada elamut, siis tuleb see maaüksus ümber nimetada, sest tekib vajadus unikaalaadressi järele.

18. Maaüksuse unikaalaadressi näide Kui soovitakse kahele samanimelisele katastriüksusele ehitada elamut, siis tuleb üks katastriüksus ümber nimetada, sest tekib vajadus unikaalaadressi järele

19. Unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid on: • haldus- ja asustusüksused • aadressikohad (väikekohad ja liikluspinnad) • elamud, eluruume sisaldavad hooned • juriidiliste isikute asukohahooned • postisüsteemis osalevad hooned • eelnimetatud hoonete adresseeritavad osad (näiteks korterid) • tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega alal asuvad maaüksused • maaüksused, mille koha-aadress sisaldab liikluspinna nime või väikekoha nime

20. Maaüksuse koha-aadress koosneb: • Maakonna nimi; • Omavalitsuse (vald, omavalitsuslik linn) nimi; • Asustusüksuse (alev, alevik, küla, vallasisene linn, vallasisene alev) või linnaosa nimi; • Lähiaadress Näiteks: 1) Tartu maakond, Ülenurme vald, Kaasiku küla, Nõmme 2) Pärnu maakond, Pärnu linn, Paju tn 5 NB! Paralleelaadressid on võrdsed – enam ei eristata põhi- ja lisa-aadresse. Paralleelaadressi eraldajaks on topeltkaldkriips “//”.

21. ADS määruse § 6 lg 3 alusel on maaüksuse lähiaadressiks üks järgmistest: • maaüksuse nimi (näiteks:Harju maakond, Jõelähtme vald, Ihasalu küla,Raja) • liikluspinna (tänava) nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundi number (näiteks: Harju maakond, Tallinna linn, Pirita linnaosa, Tamme tn 2); • väikekoha olemasolul väikekoha nimi koos väikekoha liigisõnaga, millele lisatakse krundi number (näiteks: Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Võsu alevik, Võilille AÜ 15); • kui väikekoht sisaldab liikluspinda (tänavat), siis väikekoha nimi koos liigisõnaga ja liikluspinna nimi koos liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber (näiteks: Jõgeva maakond, Kasepää vald, Kükita küla, Pääsukese AÜ, Pärna tn 42). NB! piisab ühest nendest – samaaegselt mitut lähiaadressi ühele maaüksusele määrata ei ole vaja!!!

22. Erilisand • Erilisand on lähiaadressi osa, mis koosneb aadressinumbrist (numberlisand) ning vajadusel sellele lisatavast tähest (tähtlisand). • Erilisandis on lubatud numbrite ja tähtede eraldajana kasutada kaldkriipsu ja sidekriipsu - teised eraldajad on keelatud! • Koha-aadressis kasutatakse numberlisanditena ainult araabia numbreid – seega tuleb rooma numbritest vabaneda!

23. Liikluspinda teenindava maaüksuse koha-aadress • Peab sisaldama ametlikku kohanime (nimi peab olema kantud kohanimeregistrisse). • Tänavat teenindavale (transpordimaa) maaüksusele tuleb määrata nimi nõnda, et see ei oleks eksitavalt sarnane tänava ääres olevate kruntide aadressidega.  Õige on näiteks: Aia tänava lõik 5 või Aia tänav T 5  Vale on: Pargi tn 5 ja Pargi tn V maatükk

24. Liikluspinda teenindava maaüksuse näide

25. Hoone aadress • Hoone aadress koosneb samadest komponentidest mis maaüksuse aadress, millele lisatakse vajadusel erilisand. • Hoone aadress ja maaüksuse aadress peavad olema omavahel vastavuses. Nt: Maaüksuse koha-aadress on Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15 ja kui sellel maaüksusel asub ainult üks unikaalaadressi nõudev hoone, siis peab ka selle hoone aadress olema sama: Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Roheline tn 15. • Kui hoonele määratakse lähiaadressid mitme liikluspinna järgi, siis peavad kõik hoone lähiaadressid sisalduma ka maaüksuse koha-aadressis. Nt: Kaks hoonet lähiaadressidega Roheline tn 1ja Pikk tn 3 asuvad ühisel maaüksusel. Kõnealune maaüksus asub Pika tänava ja Rohelise tänava nurgal. Selle maaüksuse lähiaadress peab sisaldama mõlemaid temal asuvate hoonete lähiaadresse: Roheline tn 1 // Pikk tn 3

26. Kaks hoonet tänavanurgal ja üks hoone maaüksusel

27. Hoone aadressist veel • Ühe unikaalaadressi nõudva hoone korral peavad olema maaüksuse ja hoone aadressid võrdsed • Mitme hoone korral lisandub hoone lisandnumber (erilisand), mis eraldatakse kaldkriipsuga. • Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 3 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 3/1, Mäe tn 3/2, Mäe tn 3/3 NB! edaspidi on soovitav tähtlisandeid samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks vältida! • Seega ei ole soovitav kasutada: Tööstuse tn 5/a, Tööstuse tn 5/b, Tööstuse tn 5/c • Mitme hoone korral võib samal maaüksusel asuvate hoonete eristamiseks kasutada kaeraldi põhinumbrit. • Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 6 // 8 // 10 ja sellel asub kolm hoonet lähiaadressidega: Mäe tn 6, Mäe tn 8 ja Mäe tn 10 • Nt: Maaüksuse lähiaadress on Mäe tn 5 // 7 ja sellel asub paarismaja, siis ühe paarismaja osa lähiaadress on Mäe tn 5 ja teise osa lähiaadress on Mäe tn 7.

28. Mitu hoonet ühel maaüksusel

29. Mitu unikaalaadressi vajavat hoonet ühel maaüksusel hajaasustuses

30. Hooneosa koha-aadress • Hooneosa aadress koosneb samadest osadest mis maaüksuse aadress ja hoone aadress, millele lisatakse numberlisand.  Näiteks: Jõgeva maakond, Jõgeva linn, Lai tn 12-21. NB! edaspidi on tähtlisandid ja nimed korterite eristamiseks keelatud!  Näiteks ei või edaspidi korteri aadressiks määrata Pargi tn 56-12a Selle asemel soovitame kasutada Pargi tn 56-12/1 • Hajaasustuses võib korteri number järgneda vahetult maaüksuse nimele. Näiteks kui maaüksuse nimi on Sireli ja sellel asub korterelamu, siis korterite numbrid lisatakse maaüksuse nimele: Sireli-1; Sireli-2 jne… • Ka ridaelamu boks on hoone osa.

31. Ridaelamu jt. liithoonete näited • Varem kasutati paarismaja, ridaelamu, kärgelamu, vaipelamu, ridagaraaži bokside eristamiseks nii sidekriipse kui ka kaldkriipse • Edaspidi on eristatud: • Kui ridaelamu asub tervikuna ühel maaüksusel, siis võib boksi numbri eraldajana kasutada sidekriipsu analoogselt korteri eristajaga (nt Pärna tn 12-1; Pärna tn 12-2 jne) • Kui ridaelamu boksid jaotatakse eraldimaaüksustele, siis tuleb ka aadressid määrata vastavalt määrusele kaldkriipsuga (nt Pärna tn 12/3) • Samuti võib eraldi maaüksustel asuvad ridaelamu boksid nummerdada (nt Pärna tn 12 aadressi asemel tekib igale boksile oma aadress: Pärna tn 12a, Pärna tn 12b, Pärna tn 12c jne või ka Pärna tn 12, Pärna tn 14, Pärna tn 16 • Koha-aadressidesse ei lisata sõnu nagu “krunt”, “nr”, “number” jne. Näiteks ei ole õige määrata lähiaadressiks “Laeva tn 24 garaaž nr 5”, vaid lubatud variant on: Laeva tn 24/5

32. Ridaelamu näide Ridaelamu ühel maaüksusel Ridaelamu erinevatel maaüksusel

33. Asustusüksusest Maaüksuse aadressis ei või kasutada mitme küla (asustusüksuse) nime. • Näiteks ei või ühel maaüksusel olla sellised paralleelaadressid: • Kalevipoja maakond, Sortsi vald, Kaasiku küla, Õuna // Kuusiku küla, Õuna • Linda maakond, Saarepiiga vald, Saia küla, Tera tn 10 // Leiva alevik, Tera tn 10 • Katastriüksusele ja seega ka hoonele ja hoone osale (korterile) määratakse koha-aadressi ainult üks asustusüksus • Suuremate või pikliku kujuga maaüksuste korral, mis ulatuvad mitme küla territooriumile, tuleb valida selline asustusüksus (küla nimi), mille pinnal katastriüksust (näiteks metskonna maaüksust või maanteed teenindavat maaüksust) on kõige rohkem Näiteks: KuiKunksmoori metskonna maaüksus 15 asub kahes erinevas külas (Trummi külas 50% ja Kapteni külas 50%) , siis võib koha-aadressi valida ükskõik kumma nendest küladest. • Seljaküla küla või lihtsalt Seljaküla? • ADS määruse alusel peab asustusüksuse esitama koos liigisõnaga. Näiteks: Seljaküla küla.

34. Andmekäive

35. Maa-ameti Geoportaal (http://xgis.maaamet.ee/) avaneb Maa-ameti kodulehelt (www.maaamet.ee) Geoportaalis saab avada näiteks Aadressiandmete rakenduse, Maainfo teenuse ja palju teisi rakendusi

36. Maa-ameti Geoportaal X-GIS:

37. Valides Kiirpäringu teenuse avaneb järgmine aken: Päringuid saab teha kas aadressi alusel või katastritunnuse alusel. Aadressi või nime alusel pärides tuleb kasutada metamärgina % märki. Näiteks trükkides aadressiks “Tamme tn 10” ei tarvitse vastust saada, sest katastris on registreeritud “Tamme 10a”. Seega soovitan kirjutada päringusse aadressi väljale: %Tamme%10%

38. Valides Maainfo teenuse rakenduse avaneb järgmine aken:

39. Aadressiandmete rakenduse jaMaainfo teenuse abil saab teha ruumilisi aadressiotsinguid

40. Maainfo teenusest saab vaadata katastriüksuse detailinfot:

41. Rakendussätted §18 • (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §-dega 5–11. • (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

42. Rakendussätted 2 • (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

43. Rakendussätted 3 • (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

44. ADS-i haldussüsteemi vastutav töötleja Maa-amet: • tagab ADS-i haldussüsteemi toimimise; • peab aadressiobjekti liikide klassifikaatorit; • tuvastab ebakorrektselt määratud aadressid; • tuvastab koha-aadresside muudatuste vajadused; • pakub aadressiteenuseid

45. Aadressandmete büroo Maa-ametis Maa-ametis on loodud aadressiandmete süsteemiga tegelev struktuuriüksus Katastriteabe osakonnas: Aadressandmete büroo Lisainfo: www.maaamet.eetegevusvaldkonnad/aadressandmed Oodatud on kõik küsimused aadressiandmete ja haldus- ning asustusjaotuse kohta!

46. Koha-aadresside korrastamine • I etapp: Kohanimede korrastamine Koostatud on kiri koos tabelitega, mis on edastatud omavalitustele. Palume omavalitsustel kohanimed üle kontrollida. • II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • III etapp: Hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine

47. I etapp: Kohanimede korrastamine • Kohanimede kontrollimine (168 on vastanud ja 14 on vastamata). Palun vältige vastuoluliste hinnangute andmist. • Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine • Väikekohtadele nimede määramine • Liikluspindade nimede määramine • Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid • Andmed registreeritakse Kohanimeregistris

48. II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • Numereeritud maaüksuste veelkordne kontroll ja vajadusel koha-aadresside muutmine • Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine • Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid, sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, suurtähed jne) • Keelatud lühendite ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, kü, krunt, nr., maatükk, kinnistu jne) • Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale. Võib ka tabelkujul – vana aadress - uus aadress.

49. III etapp: hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine • Sidekriipsude ja kaldkriipsude ja teiste sümbolite kasutamise kontroll • Omavalitus peab viima kooskõlla maaüksuste ja hoonete koha-aadressid • Kanded teeb omavalitsus Ehitisregistrisse ise • Rahvastikuregistris ja Äriregistris tuleb andmed viia kooskõlla määratud koha-aadressidega • Eesti Post’il ja teistel suurtarbijatel on võimalik infot saada ADS-i haldussüsteemi kaudu – seega kaob dubleeriva teavituse vajadus

50. Müüdid • Me ju kõik siin kohapeal teame, kus keegi elab… • Nüüd tulete teie sealt Tallinnast õpetama kuidas me elame peame… • Meie aadressid on pärit juba nõukogude ajast ja elu toimib väga hästi ja nüüd teie tulete meile ütlema, et vaja on mingit süsteemi… • PRIA saatis meile siia mingeid kirju – neid me ei osanud küll kellelegi pakkuda…