AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES

1. AADRESSITOIMINGUD KOHALIKES OMAVALITSUSTES Jaanuar 2009 • Mall Kivisalu • Maa-amet

2. Ettekande sisu • Aadressiandmete süsteemist • Seadusandlusest • Koha-aadresside korrastamise etappide kohta praktilised küsimused ja näited • Kohanimede määramisest • Koha-aadresside määramisest • Koha aadressid mis ei vasta nõuetele • Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad • Korralduste sõnastamisest • ADS-i ja KNR-i avaliku rakenduse tutvustus Koha-aadress peab viima kohale !!!

3. Aadressiandmete süsteemist

4. Ehitisregister ja kohanimeregister on liidestunud • EHR andmed on migreeritud augustis • ADS-i anti üle hoonete ja korterite andmed • Rajatisi ja rajatiste osi veel ei ole • Kokku oli umbes 800 000 uut objekti • Oktoobris käivitati ka andmevahetus EHR-iga • KNR liidestus detsembris, andmevahetus on käivitatud

5. ADS-is andmed • ADS-is on umbes 1 610 000 objekti • Objektidel on kokku umbes 1 miljon kehtivat aadressi • Üks objekt võib omada mitut aadressi ja sama aadress võib olla mitmel objektil

6. ADS-i kohta saab infot Maa-ameti kodulehelt • Link ADS-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=471&menu_id=29) • Link KNR-i teemale Maa-ameti kodulehel (http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=505&menu_id=29)

7. Seadusandlusest

8. Õigusakte • KEELESEADUS Vastu võetud 21.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1.04.1995. § 1. Eesti keele staatus (1) Eesti riigikeel on eesti keel. (2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. • Eesti kirjakeele normi kehtestamise kordVabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 • KOHANIMESEADUS Vastu võetud 5.11.2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485), jõustumise aeg 1.07.2004. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kordVabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 226 • Pühendusnimede määramise kordVabariigi Valitsuse 22. juuni 2004. a määrus nr 227

9. KNS § 9. Kohanime keelsus • Eesti kohanimed on eestikeelsed. • Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. • Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid. Vältimaks põliste kohanimede moonutamist või põhjendamatut muutmist, tuleb erandit tehes arvestada, millise keele kõnelejad elasid asjaomases kohas 1939. aasta 27. septembri seisuga. • Rahvusvahelises ameti- ja ärisuhtluses on Eesti kohanimede tuumad ja hargtäiendid samased Eestis kasutatavatega. Erandina võib kasutada maanime «Eesti» ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlkeid.

10. Eestikeelsuse kindlakstegemine • §1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted • (1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju. • (2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele. • (3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses nimetuuma kohta sätestatut. • (4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse tähenduses eesti keele tervikusse. • Keelenõu saab Eesti Keele Instituudist. • Keelenõuanne töötab praegu igal tööpäeval kella 9-12 ja 13-17 telefonil 631 3731

11. Aadressiandmed • ADS määruse § 3 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt: Aadressiandmed käesoleva määruse tähenduses on andmed, mille abil kirjeldatakse ning määratakse aadressiobjekti asukoht. Aadress on objekti asukohta osutav kirje või tunnus objekti leidmiseks geograafilises ruumis. • Maaüksused on aadressiobjektid, sest nad on maaga seotud objektid ja nende asukohta kirjeldatakse koha-aadressiga. • Tulenevalt eeltoodust ei saagi maaüksuste puhul vastandada koha-aadressi ja asukohaandmeid omavahel. • Seega peavad maaüksuste asukohaandmed (aadressiandmed) vastama ADS määruses toodud nõuetele. • Kuna üheski teises seadusandlikus aktis peale ADS määruse ei ole otseselt sätestatud mida mõeldakse asukoha andmete all, siis on see ainuke õigusakt, millest saab juhinduda.

12. ADS määruse rakendussätted §18 • (1) Alates käesoleva määruse jõustumisest määratavad koha-aadressid peavad olema määratud kooskõlas §-dega 5–11. • (2) Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude pidajad peavad oma infosüsteemid käesoleva määruse § 12 lõikega 3 vastavusse viima hiljemalt 1. jaanuariks 2009. a.

13. ADS määruse rakendussätted 2 • (4) Maakatastris registreeritud maaüksuste (katastriüksuste) koha-aadressid viiakse koha-aadressi määraja poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega hiljemalt 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 24 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

14. ADS määruse rakendussätted 3 • (5) «Riiklikus ehitisregistris» registreeritud hoonete ja hooneosade koha-aadressid viiakse koha-aadressi määrajate poolt vastavusse §-des 5–11 toodud nõuetega 24 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Objektiivsete takistuste ilmnemisel võib seda tähtaega vastava ajakava esitamisel pikendada 36 kuuni alates käesoleva määruse jõustumisest.

15. Milleks korrastada aadressiandmeid?

16. Koha-aadresside korrastamine • I etapp: Kohanimede korrastamine Palume omavalitsustel kohanimed (sealhulgas aadressikohad) üle kontrollida. • II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • III etapp: Hoonete ja hooneosade koha-aadresside korrastamine

17. Andmekäive

18. Praktilised küsimused ja näited • Kohanimede määramisest • Koha-aadresside määramisest • Koha aadressid mis ei vasta nõuetele • Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad • Korralduste sõnastamisest

19. Kohanimede määramisest

20. Kohanimeregister ja kohanimekohustus • Kohanimed tuleb registreerida Riiklikus Kohanimeregistris (edaspidi kohanimeregister). Õiguslik alus kontrollida! • Kohanimeregistri volitatud töötleja on alates 01. juulist Maa-amet • Kohanimeseaduse § 4 lg 1 kohaselt on kohanime kohustus järgmistel objektidel: 1) haldusüksus;2) osavald ja linnaosa;3) asustusüksus;4) tänav, väljak või muu asustusüksusest väiksem nimeobjekt, mille nime kasutatakse aadressis; (NB! need on väikekohad ja liikluspinnad!)5) raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn;6) riigimaantee, kohalik maantee ja eratee.

21. Samanimelisuse probleem • Liikluspinnal sama nimetuum koos erinevate liigisõnadega samaaegselt käibes olles tekitab probleeme Näiteks kui ühes vallas on kasutusel üheaegselt Kase tee ja Kase tänav, Kaasiku tee ja Kaasiku tänav Probleemne on ka ühe nimetuuma kasutamine väikekoha ja liikluspinna kohta Saku valla näide: Saku alevikus on kasutuses Kalda tänav ja Kalda tee ning Saku vallas, Metsanurme külas on olemas ka Kalda aiandusühistu Soovitame kohalikel omavalitustel tagada üheselt mõistetav aadressisüsteem . Samas vallas ei ole soovitav määrata sama tüvega kohanimesid erinevatele aadressikohtadele.

22. Ebasoovitav ruumiline paiknemine

23. Ruumilise paiknemise kohta • Liikluspind peab olema järjest läbitav • Numberlisandid peavad olema loogilises järjestuses määratavad • Põik on põhitänavast hargnev mitte lahus asuv teelõik • Kui ristmik ei ole otse läbitav siis on otstarbekas ka liikluspinna nimi anda erinev

24. Liigisõna määramise eripärad • Teeseaduse tähenduses: § 6. Tänav Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. • Aadressisüsteemi ja kohanime määramisel liigisõna piiranguid kehtestatud ei ole. • Seega võib linnas olla liigisõnaks tee (näiteks Mustamäe tee Tallinnas) ja külas võib olla liigisõnaks ka tänav. • Omavalitsus siiski otsustab ise, milliseid liigisõnu kuskil on otstarbekas kasutada.

25. I etapp: Kohanimede korrastamine • Võtta kohanimeregistrist väljavõte kohanimede kohta, kontrollida millistel puudub kehtestamise õigusakt • Võtta katastri andmed (ftp server – kasutusõigusi annab Katastriteabe osakond). • Numereeritud maaüksuste nimede kontrollimine – kas on vaja aadressikoht kehtestada?

26. I etappmida teha • Haldusmenetluse läbiviimine • Väikekohtadele nimede määramine • Liikluspindade nimede määramine • Samaaegselt on otstarbekas viia läbi haldusmenetlus ka katastriüksuste ja hoonete aadresside määramiseks (muutmiseks)

27. I etapp: kuhu mida esitada • Üldjuhul on vaja esitada volikogu otsused kohanimede kohta ja skeemid kohanimeregister@siseministeerium.ee • Andmed registreeritakse Kohanimeregistris Kohanimeregistrile tuleb esitada väikekohtadele ja liikluspindade nimede määramise õigusaktid! Õigusaktid peavad olema korrektselt vormistatud koos vastavate allkirjade ja pitsatitega! Skeemid lisatud! Katastriüksuste koha-aadresside (sealhulgas KÜ nimede) määramise õigusaktid esitatakse koos kandeavaldusega maakatastrile! Skeeme lisada ei ole vaja.

28. Levinud vead kohanime kohta 1 • Kohanimi peab olema üldjuhul eestikeelne ja omastavas käändes, ei või sisaldada numbreid ega lühendeid (näiteks ei vasta nõuetele: Trelli I AÜ, Proletarskaja tänav; Büko AÜ; Kirss AÜ; Tipi A-1 AÜ; Linna-2 AÜ; Silikaat; Ret; Niidu AD) • Peab võrdlema ka liigisõnad üle – kas on tee või tänav? • Liikluspindade ja väikekohtade kohanimedes ei ole otstarbekas korrata linna, linnaosa ega küla nime (näiteks: AÜ Kohtla-Järve Tabori; Türisalu 2 AÜ) • Kohanimed peavad olema kas üheosalised või sidekriipsuga ühendatud, omastavas käändes (nõuetele ei vasta näiteks: Meie Aed AÜ; Romantik Käva AÜ; Maa Sool AÜ; Tagaoja Vigvam AÜ) • Kohanimes ei või olla numbreid (nõuetele ei vasta näiteks: Keemik-3 AÜ; Tammiku I põik) • Tuleb vältida eksitavat sarnasust (Näiteks Kohtla-Järvel: Roheline tänav on Järve linnaosas, lisaks on veel kasutuses Sirgala Roheline tänav Järve linnaosas ja Viivikonnas on ka Roheline tänav

29. Levinud vead kohanime kohta 2 • Aadressisüsteem peab olema loogiliselt ja lihtsalt üles ehitatud. Väikekohtade (aiandusühistute) korral võib kaaluda näiteks väikekoha nimest loobumisele ja liikluspindade järgsele adresseerimisele üle minekut • Kas on pühendusnimi? Näiteks Narvas: Koidula tänav, Akadeemik Maslovi tänav, Puškini tänav, Lavretsovi tänav, Weizenbergi tänav, Juhhanovi tänav; Sillamäel: Gagarini, Gorki tänav, Majakovsk, Nekrassovii; Vaivaras: Buschi tee, Katsnovi tee – Pühendusnimedes peab ka eesnimi olema välja kirjutatud • Nimi peab olema üldjuhul omastavas käändes (näiteks ei vasta nõuetele Heitvetepuhastusjaam tänav ja Mäealune tee ) • Nummerdatud tänavad tuleks võimalusel ümber nimetada ja juurde neid nimetada ei või (näiteks: 1. Paemurru tänav ja 4. Roheline tänav) • Liigisõna peab olema väikese tähega (mitte Pikse Põik vaid Pikse põik)

30. Koha-aadresside määramisest

31. II etapp: Maaüksuste koha-aadresside korrastamine • Maaüksuste koha-aadresside veelkordne kontroll ja vajadusel koha-aadresside muutmine • NB! haldusmenetluse läbiviimine! • Puuduvate liikluspinna liigisõnade lisamine maaüksuste aadressidesse • Keelatud sümbolite kõrvaldamine (rooma numbrid, sulud, võrdlusmärgid, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, suurtähed jne) • Keelatud lühendite ja parasiitsõnade kõrvaldamine (kr, mü, kü, krunt, nr., maatükk, kinnistu jne) • Kohaliku omavalitsuse korraldus esitatakse katastripidajale koos kandeavaldusega. Suurema hulga aadresside korral võib vormistada ka tabelkujul – KÜ tunnus - vana koha-aadress - uus koha-aadress.

32. Kohanimenõukogu soovitused: http://www.eki.ee/knn/

33. 25.02.1995 Vabariigi Valitsuse kohanimekomisjoni pöördumine kohalike omavalitsuste poole • oht, et ametlikult kinnistatakse eesti õigekirjutuse seisukohalt sobimatuid nimekujusid • aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud muukeelsed nimed vähemusrahvuste põlistel asualadel on lubatud • ei ole soovitatav talunimeks kinnistada praeguste asukate perekonnanimesid – pühendusnimed pannakse peale inimese surma

34. Eesti vähemuskeeled • Rootsi asustusala • Ruhnu, • Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Osmussaar, • Pakri saared, • Vihterpalu, • Naissaar

35. Vene asustusala: Peipsi põhjarannik (Vasknarvast Alajõeni), läänerannik (Mustvee, Kasepää vald, Kallaste, Peipsiääre vald, Piirissaar), edelarannik (Beresje)

36. Numereerimist tuleb vältida • Nimed võib panna kas lähedaste loodusobjektide järgi või kasutada vana üksuse nime mõne täiendiga (Uue-, Vastse- vms) või teisendada teda muul viisil (nt Kerba talu lisatalu, mis metsa veeres, võib kanda nime Kerbametsa jne). • Võib ka panna täiesti uue kohanimeilmelise nime. • Igal juhul välditagu aga talunimede nummerdamist ("Põllu 1", "Põllu 2" jts). NB! Kavas on teha kohanimeseaduse muudatus millega tuuakse sisse uus regulatsioon katastriüksuste kohanimede nõuetesse

37. Vana kirjaviis • Vanas kirjaviisis nimesid tuleb parandada kohapealse häälduse kohaselt. • Näiteid: "Sabbariko" -> Sabariko ~ Sabariku; "Nottisauna" -> Notisauna; "Niggula" -> Nigula; "Otti" -> Oti; "Pedikarle" -> Peedikaarle;

38. Eestikeelsed talunimed on kõik omastavakujulised • Seega tuleb parandada need, mis senistes nimekirjades on nimetavas käändes ("Niglas" -> Niglase; "Sepasaun" -> Sepasauna; "Põllunurk" -> Põllunurga). • Sellised eesnimelised talunimed, mis ei vasta nende nimede üldtarvitatavale omastavale käändele, nt Peetre, Kaarle, Mihkle, Pärtle, Hindreki, Andrekse, võib parandada, kui nad ei hääldu nii ka koha peal (kirjakeeles oleksid Peetri, Kaarli, Mihkli, Pärtli, Hindreku, Andrese).

39. Suur ja väike algustäht • Nime tuum kirjutatakse suure algustähega (kõik sõnad peale sidesõnade), objekti liigisõna kirjutatakse väikese tähega: • Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga aed • Hargtäiend liitub sidekriipsu abil: • Suur-Aguli tänav

40. Kokku- ja lahkukirjutamine • mitmesõnalised nimed soovitatav kokku kirjutada: "Küüni-Saare" -> Küünisaare; "Vabadiko Pealse" -> Vabadikopealse ~ Vabadikupealse; • Sidekriipsu kasutamine on põhjendatud juhul, kui lähestikku on mitu ühenimelist talu ja teistele peale ühe on lisatud hargtäiend, nt Lepiku, Mäe-Lepiku, Oru-Lepiku; • Kui selline eristav tunnus on lisatud kõigile nimedele, siis on otstarbekas rakendada tavalist kokkukirjutust, nt Jürilepiku, Mäelepiku, Orulepiku; • Kui eesnimi liitub liitsõnale või liitmoodustisele eesnimest ja üldsõnast, tuleb tarvitada sidekriipsu ning eesnimi sidekriipsu järel kirjutada suure algustähega, nt Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Pärtsima-Peetri, Tagaküla-Endriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli.

41. Kokku- ja lahkukirjutamisest veel • Ausambapark - kirjutada reeglite järgi kokku (vt Eesti kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reegleid http://www.eki.ee/knn/knqigek.htm). • Raudmehepark - sama reegli põhjal kirjutada kokku (kui ei ole tegu isikunimega Raudmees) • Laulupeosalu - kirjutada kokku. • Vihmatammik- kirjutada kokku, kui nimi on pandud vihma (ilmastikunähtuse) järgi. Kui aga näiteks oleks Vihma talunimi vm kohanimi sealkandis, siis kirjutada lahku kui sekundaarnimi. • Nende parandamise aluseks on kohanimeseaduse § 10 lg 3.

42. Koha-aadressid mis ei vasta õigusaktide nõuetele

43. Rooma numbrid, sidekriipsud, suured tähed • rooma nr-d, sidekriipsud mis ei tähista korterit, suured tähed jne Näiteks (registreeritud enne ADS määrust, vajavad muutmist): Kalda II A, Tõru-1, Kalda 2A; Heli 14A; Kerre-4, Metsa A37; Haabsaare-65; Kase A-58, Ohestu I/1; Ohestu-II/2; Apteegi tn 1A, Elbi-3; Heli 14A; Ööpiku A-84 • Sidekriipsude kasutamine ridaelamubokside puhul, mis asuvad erinevatel maaüksustel, ei ole ADS määrusega kooskõlas

44. Mõned näited 2008-ndast aastast Sellised katastriüksuste nimed ei ole seadusandlusega kooskõlas: Lille tänava lõik L1/1; Imavere-Karksi-Nuia mnt T-49; Rahu tn 38e; T-2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maaüksus 9a; Vanemuise tänav 35T; EKE tare 13; SF Kuivati, Riia maantee T II; Merekooli III; Kalajärve II liivakarjääri; 71 Rõngu-Otepää-Kanepi mnt XXX; Jofe

45. Omastav käänemaaüksuse nimes KÜ nimi peab olema omastavas käändes, erandina on lubatud (keelereeglite alusel lausa soovitatud) nimetavasse käändesse panna ainult objekti liiki märkiv sõna Näiteks ei vasta nõuetele: • Tulevik 1 • Luiga Endrik; Luiga Kaarel

46. Liigisõna ärajätmine Kas võib katastriüksuse või hoone lähi-aadressi esitada järgmisel kujul: Pikk 15 (st ilma tänava liigisõnata ja selle lühendita)? Näiteks: Otepääl Tiigipõllu tee ja sinna juurde Tiigipõllu 1, 3, 5 VASTUS:ei või. ADS määrus § 6 lg 3: Maaüksuse lähiaadressi komponendid on:…2) liikluspinna nimi koos liikluspinna liigisõnaga, millele lisatakse krundinumber … Ja § 7 lg 1:Hoone koha-aadress koosneb maaüksuse koha-aadressi komponentidest (§ 5 lõikes 2 ja § 6 lõikes 3 nimetatud andmed) ja hoone eristamiseks vajalikest erilisanditest. Tähtlisandid määratakse § 11 lõigetes 8 ja 9 toodud nõuete kohaselt.

47. Maaüksuste lähiaadresside näiteid: • Rahu tn 40b - liikluspinna nimi ei või sisaldada lühendeid ja ei või olla eksitavalt sarnane kruntide aadressidega • T-11114 Jüri-Vaida - liikluspinna nimi, liigisõna puudub • T-17120 Sämi-Sonda-Kiviõli 13.1 – punkt ei ole lubatud • Aidu ATJ – lühendid ei ole lubatud • 4. ühiselamu – nimeks ei või olla number • Treimani Biopuhasti ja Pumbajaama - liigisõna peab olema väikese tähega, nimetavas käändes, piisab ühest liigisõnast • Aki Metsamaa - liigisõna peab olema väikese tähega ja ilma sidekriipsuta nimetavas käändes

48. Koha-aadressid, mis ei ole soovitavad

49. Ebasoovitavate lähiaadresside näiteid: • Katase küla 45 - KÜ nimi sisaldab küla liigisõna - see on eksitava info tekitamine, selline lähiaadress ei ole korrektne • Koonga vald, Tarva küla, Tarva 2 – KÜ nimes ei ole soovitav korrata küla nime. Soovitavalt võiks kaaluda näiteks hargtäiendite kasutamist Väike-Tarva, Suur-Tarva või liitsõnu Tarvaotsa, Tarvamäe jmt. • Metsa tänava tee – Metsa tänava tee põik – piisab ühest liigisõnast • Pikamäe lauda – liigisõna on soovitav kirjutada nimetavas käändes

50. Küsimus nimetava käände kohta Küsimus: Määrasime Võhma LV korraldusega maaüksuse nimeks Linnapark, ehk siis maaüksuse koha-aadressiks oleks: Viljandi maakond, Võhma linn, Linnapark. Kahjuks aga katastribüroost öeldi, et peaks olema Võhma linnapark või Linnapargi. Aadressiandmete määruse § 6 lg 4 järgi peaks nimi olema omastavas käändes, linna nagu oleks omastavas käändes ja park nimetavas või ei tohi linnapark ühe sõnana kirjutada. Vastus: Saime Eesti Keele Instituudist järgmise vastuse: Linnapark on täitsa asjalik nimevariant, ma ei suuda näha siin probleemi. See on kohanimi, nagu parkidel ikka on. Omastavat nõuda ei saa, sest nime lõpus on liigisõna "park". Seega antud juhul võib kasutada nimetavat käänet.